Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV hagi Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot (mittevaraline hagi)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV (registrikood 80028946, Staadioni tn 3, 10132 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: Marek Herm (ATTELA Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]) ja Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, e-post: [email protected]) Kostja: Staadioni 8 OÜ (pankrotis, registrikood 12890967, Lootuse pst 80a, 11618 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Viktor Särgava, (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja (pankrotihaldur): Kalle Mõtsnik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja taotlus ja ennistada nõude esitamise tähtaega ning lugeda Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV hagi Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu õigeaegselt esitatuks.
2.Hagi rahuldada.
3.Tunnistada kehtetuks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2, millega keelati Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotihalduril Kalle Mõtsnikul võõrandada Staadioni
6.Välja mõista kostjalt Staadioni 8 OÜ (pankrotis) hageja Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV kasuks menetluskulud 4081,51 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.Harju maakohtusse esitas MTÜ EESTI SPORDISELTS KALEV (edaspidi ka MTÜ) hagiavalduse Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub ennistada seaduses sätestatud menetlustähtaeg Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus; alternatiivselt, rahuldada hagi ja tuvastada Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsuse tühisus.
2.Hagi asjaolude kohaselt 21.05.2019 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võeti vastu otsus Staadioni 8 OÜ (pankrotis) lõpetada ja kustutada ta pankrotimenetluse lõppedes äriregistrist.
3.Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek toimus 14.09.2021 (edaspidi Üldkoosolek). Üldkoosoleku päevakorras oli kaks punkti, mille kohta tehti järgnevad otsused. Esiteks, kiita heaks ja vastu võtta võlgniku 10.08.2021 kompromissettepanek
ning teiseks, peatada pankrotivara müük kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. Neid asjaolusid tõendab Üldkoosoleku protokoll (Lisa 2).
4.Harju Maakohtu 05.10.2021 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3790 (Lisa 3) jäeti Üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss kinnitamata. Seda asjaolu tõendab Harju Maakohtu 05.10.2021 resolutsioon.
5.Hageja esitab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Hageja on alates 20.09.2021 korduvalt haldurit palunud talle esitada nii 02.09.2021 kui ka 14.09.2021 üldkoosolekute protokollid (Lisa 4). Kahjuks edastas pankrotihaldur hagejale Üldkoosoleku protokolli alles 20.10.2021 ehk üle kuu aja hiljem Üldkoosoleku toimumisest (Lisa 5). 02.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli pole pankrotihaldur hagejale senini saatnud. Hageja on hiljem ka kohtult palunud, et talle antakse tsiviilasja nr 2-19-3790 materjalidele ligipääs, ent kohus seda ei teinud ning soovitas hagejal dokumente küsida pankrotihaldurilt (Lisa 6). Seega ei olnud hagejal võimalik Üldkoosoleku protokolliga tutvuda enne 20.10.2021. Kuivõrd hagejal ei olnud Üldkoosoleku protokolliga võimalik tutvuda ning ta tegi kõik endast sõltuva viidatud protokolli saamiseks, siis ei olnud hagejal võimalik vaidlustada 14.09.2021 Üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsust tähtaegselt. Seetõttu palub hageja ennistada kaebetähtaeg 14.09.2021 Üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.
6.Hageja esitab üldkoosoleku punktis 2 vastuvõetud otsuse kehtetuse nõude. Üldkoosoleku päevakorra punktis 2 võeti vastu otsus peatada pankrotivara müük kuni nõuete tunnustamise vaidluse lõpuni. Kuna üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss on jäänud kohtu poolt kinnitamata, siis ei oma üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud pankrotivara müügi peatamine enam õiguslikku tähendust, sest Üldkoosolekul vastuvõetud otsus pankrotivara müügi peatamiseks oli seotud kompromissiga ning kuivõrd kompromiss jäi kinnitama, siis langes ära alus pankrotivara müügi peatamiseks.
7.Alternatiivselt palub hageja üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamist. Vastavalt PankrS § 79 lg-le 4 tuleb võlausaldajaid teavitada üldkoosoleku toimumisest vähemalt viis päeva ette. Pankrotihaldur avaldas Ametlikes Teadaannetes 09.09.2021 teate, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek toimub 14.09.2021. Lähtuvalt üldtuntud kohtupraktikast peab koosoleku kutse kättesaamise ja üldkoosoleku toimumise vahele jääma seaduses sätestatud arv päevi. Lähtuvalt PankrS § 79 lg-st 4 pidi Üldkoosoleku kutse kättesaamise ja koosoleku toimumise vahele jääma vähemalt viis päeva. Isegi kui eeldada, et võlausaldaja sai samal päeval Ametlikes Teadaannetes avaldatud kutse kätte, siis jäi ikkagi võlausaldajate üldkoosoleku kutse kättesaamise ja koosoleku toimumise päeva vahele ainult neli päeva. Tulenevalt eelnevast on pankrotihaldur rikkunud Üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on Üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et tähtaja ennistamiseks alused puuduvad. PankrS § 83 lg 2 kohaselt oli hagejal õigus vaidlustada Üldkoosoleku otsus 30 päeva jooksul arvates 14.09.2021. a ehk hiljemalt 14.10.2021. a. Hageja oli teadlik Üldkoosolekust juba alates 20.09.2021. a, kui ta esitas ka Harju Maakohtule taotluse jätta Üldkoosolekul vastuvõetud kompromissiotsus kinnitamata (vt hagiavalduse lisa 7). Seejuures hagejal oli ka kogu vaidlustamistähtaja jooksul, so kuni 14.10.2021. a, võimalik esitada pankrotiasja menetlevale kohtule põhjendatud taotlus Üldkoosoleku protokolli väljanõudmiseks. Hageja aga pöördus kohtu poole palvega anda talle juurdepääs tsiviilasja nr 2-19-3790 materjalide alles 25.10.2021. a, so 10 päeva pärast PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud tähtaja lõppemist. Ühtlasi olnuks hagejal olnud võimalik esitada hagi ja hagis taotleda Üldkoosoleku protokolli väljanõudmist – seda enam olukorras, kui hageja hinnangul oli koosoleku kokku kutsumise korda rikutud. Hageja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt vaidlustamistähtaja ennistamiseks alused puuduvad.
9.Hageja leidis, et kuivõrd Harju Maakohus 05.10.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-193790 jättis kompromissi kinnitamata (vt hagiavalduse lisa 3), siis langes ära alus pankrotivara müügi peatamiseks. Samuti hageja leidis, et PankrS § 77 ega ükski teine PankrS norm ei anna võlausaldajate üldkoosolekule pädevust peatada pankrotivara müüki seoses nõuete tunnustamise vaidlustega. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu.
10.Esmalt on alusetu hageja seisukoht, et müügikeelu kehtivus on sõltuvuses kompromissi kinnitamisest ja kuivõrd kompromiss jäi kinnitamata, siis justkui automaatselt kaotas müügikeeld kehtivuse. Esiteks selline seisukoht ei baseeru seadusel – puudub säte, mis seda sätestaks. Teiseks ei ole kõnealuses üldkoosoleku otsuses midagi sellist kirjas. Kostja esindaja ise osales nendel üldkoosolekutel ja nendel mitte keegi mitte kordagi ei rääkinud, et Punkt 2 kehtivus on sõltuvuses kompromissi kinnitamisest. Punkt 2 on küll ajendatud kompromissettepanekust, kuid selle kehtivust ei ole kompromissettepanekust sõltuvusse seatud – vastasel juhul oleks see Punkt 2 selliselt kirjas. Seega kokkuvõttes on antud juhul tegemist hageja nägemusega asjadest, mida ei kinnita faktiline olukord ega seadus.
11.Kostja selgitab, et võlgnik esitas 10.08.2021. a kompromissettepaneku (lisa 1). Kompromissettepaneku eesmärgiks oli säilitada kostja ainsaks varaks olev Staadioni 8, Tallinn kinnistu ja tasuda võlausaldajate nõuded täies mahus. Seega selleks, et kostja kompromissettepanekut realiseerida, on vajalik Staadioni 8 kinnistu säilimine kostjale. Kompromissettepaneku p 5 on kirjas:
12.Kompromissettepanekut ei ole võimalik enne nõuete tunnustamise vaidluste lõppu realiseerida. Nimelt hetkel on teadmata, millises summas ja millistes rahuldamisjärkudes Mittetulundusühing Eesti Spordiselts Kalev, Skill Kapital OÜ, OÜ Mirber Invest ja MB nõuded võlgniku vastu tunnustatakse. Seetõttu on ka teadmata millises ulatuses võlgnik peab kellegi ees kohustusi täitma. ’
13.Hetkel on pooleli nõuete tunnustamise vaidlused tsiviilasjades nr 2-19-17376, 2-1917375, 2- 19-17377 ja 2-19-17639. Seetõttu võlgnik palub kompromissettepaneku panna hääletusele pärast nõuete tunnustamise kohtuvaidluste lõppu. Sealjuures kompromiss täidetakse 85 päeva jooksul pärast kõnealuste kohtuvaidluste ja kompromissotsust kinnitava kohtumääruse jõustumist.
14.Ühtlasi ei võimalda PankrS § 180 lg 2 kompromissiotsust teha enne nõuete kaitsmise lõppu. Hetkel ei ole nõuete kaitsmine veel lõpuni viidud.
15.Tulenevalt nõuete vaidluste tulemusest on võlgnikul pärast nõuete tunnustamist võibolla vajalik kompromissettepanekut hiljem täpsustada – nt kellegi nõue jääb rahuldamata, mistõttu talle ei ole vaja raha tasuda. See otseselt mõjutab, kui palju on vajalik OÜ Skill Kapital poolt võlgniku raha investeerida ja kui palju jääb võlgnikule pärast nõuete rahuldamist raha majandustegevuse taaskäivitamiseks.
16.Kokkuvõttes kompromissi korral rahuldatakse ära kõikide võlausaldajate nõuded 100% ulatuses ja seda kiirema perioodi jooksul, kui see toimuks vara müügi korral ja võlausaldajatele väljamaksete tegemisel pärast jaotusettepanekut kinnitava kohtumääruse jõustumist.
17.Nimelt käesoleva kompromissettepaneku korral toimuks nõuete rahuldamine 85 pärast kõigi nõude tunnustamise vaidluste ja kompromissotsust kinnitava kohtumääruse jõustumist. Samas väljamaksete tegemisel jaotusettepaneku alusel (ehk nii standardkorras) eeldaks nõuete tunnustamisvaidluse lõppu ja lisaks sellele jaotusettepaneku koostamist ja selle kinnitamist – milleks kulub eelduslikult rohkem aega, kui kompromissotsust kinnitava kohtumääruse tegemiseks.
18.Eeltoodust tulenevalt soovib võlgnik esitada pärast nõuete kaitsmist uue kompromissettepaneku, mille raames kõigi võlausaldajate nõuded 100% ulatuses rahuldatakse. Selleks tarbeks ongi pankrotivara müügi peatamine kuni kõigi nõuete vaidluste lõpuni õigustatud.
19.Samuti ka Tallinna Ringkonnakohus otsuses tsiviilasjas nr 2-17-565 p-s 35 on sedastanud, et võlausaldajatele ei saa ette heita vara müügi peatamise otsustamist, kui see on nende hinnangul võlgniku tegevuse jätkamise ja võimaliku kompromissi tegemise vältimatu eeldus.
20.Kuivõrd Staadioni 8 kinnistu säilimine kostjale on hädavajalik kompromissettepaneku realiseerimiseks, siis on ka Üldkoosoleku otsus pankrotivara müügi peatamise osas PankrS § 134 lg 1 alusel õiguspärane ning kehtiv.
21.Eelnevast tulenevalt on alusetu hageja väide, et Üldkoosolekul ei olnud pädevust vastu võtta otsus pankrotivara müügi peatamiseks kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. Seetõttu hageja nõue Üldkoosoleku päevakorra punktis 2 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
22.Alternatiivselt hageja esitas nõude tuvastada, et 14.09.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuivõrd pankrotihaldur rikkus üldkoosolekukokkukutsumise korda. Hageja leidis, et Üldkoosoleku teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes ja koosoleku toimumise vahele jäi ainult neli päeva, mitte aga nõutavad viis päeva PankrS § 79 lg-st 4 järgi. Esiteks on selline nõue alusetu, sest PankrS ei sätesta, et üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumise tagajärjeks on automaatselt üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Hageja ei ole vastavale sättele ka ise viidanud. Tegemist on hageja hinnanguga, mis ei baseeru seadusel.
23.Kostja hinnangul on üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumise korral võlausaldajal võimalik kaitsta oma õigusi PankrS § 83 lg 2 raames. Nimelt PankrS § 83 lg 1 otsesõnu sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud.
24.Antud juhul on aga hageja esitanud tühisuse tuvastamise nõude väljaspool PankrS § 83 lg 2 – sealjuures ise selgitamata, millisel õiguslikul alusel see baseerub. Samas kuivõrd PankrS § 83 lg 2 raames nõude esitamise tähtaeg on üle lastud ja ennistamiseks alused puuduvad, siis puudub ka vajadus hageja nõuet üldse sisuliselt käsitleda. Teiseks on see nõue ka sisuliselt alusetu, sest koosoleku kokku kutsumise korda ei ole rikutud.
25.PankrS § 79 lg 4 alusel haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega.
26.Pankrotihaldur on avaldanud Ametlikes Teadaannetes Üldkoosoleku teate 09.09.2021. a ning määras uue võlausaldajate koosoleku 14.09.2021. a.
27.Seaduse kohaselt tuleb koosolekust teade avaldada vähemalt viis päeva enne koosolekut, Üldkoosolek toimus 14.09.2021. a, siis on 13.09 (1. päev), 12.09 (2. päev), 11.09 (3. päev), 10.09 (4. päev) ja 09.09 (5. päev). Seega Üldkoosoleku teade avaldamise ja koosoleku toimumise vahele jääb viis päeva ning pankrotihaldur ei ole rikkunud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
28.Kuivõrd pankrotihaldur ei ole rikkunud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis ei ole ka tühised Üldkoosolekul vastuvõetud otsused, mistõttu ka hageja alternatiivne nõue on alusetu.
29.Siinkohal kostja märgib, et Harju Maakohus 05.10.2021. a määruses tsiviilasjas nr 219-3790 on küll leidnud, et pankrotihaldur rikkus võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samas maakohus sarnaselt hagejaga leidis ekslikult, et Üldkoosoleku teade avaldati neli päeva enne koosoleku toimumist. Maakohtu seisukoht
on aga ebaõige, kuivõrd Üldkoosoleku teade oli avaldatud siiski viis päeva enne koosoleku toimumist nagu näitab arvutus käesoleva dokumendi punktis 2.32.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning samuti tutvunud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
31.PankrS § 83 lg 1 näeb ette, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
32.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
33.Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: o Harju Maakohtu 22.04.2019 määrusega kuulutati välja kostja pankrot ja määrati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik; o 21.05.2019 toimus kostja pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek (dtl 7), kus otsustati Staadioni 8 OÜ lõpetada ja äriregistrist kustutada; o 14.09.2021 toimus kostja pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek (dtl 8), kus võeti vastu 2 otsust: - heaks kiita ja vastu võtta võlgniku 10.08.2021 kompromissiettepanek; - peatada pankrotivara müük kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. o 05.10.2021 jättis Harju Maakohus kostja pankrotimenetluses kinnitamata võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse (dtl 10 -14).
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosolekul on seaduse kohaselt pädevus otsustada pankrotivara müügi keelamine kuni nõuete tunnustamise vaidluste lahendamiseni.
35.Hageja on tuginenud vara müügi keelamise kehtetuks tunnistamisel PankrS § 140, mille kohaselt on haldur kohustatud hüpoteegiga koormatud kinnistu müüma nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki, arvestades erisusi, mis tulenevad PankrS § 129 lg-st 2 (ettevõtte tervendamine) või PankrS § 134 lg-st 1 (kompromiss). Kuivõrd käesolevas asjas erisusi ei olnud, sest kompromiss jäi kohtu poolt kinnitamata, siis on pankrotihaldur kohustatud PankrS § 140 järgi müüma kinnistu
nelja kuu jooksul alates määruse tegemisest, millega jäeti kompromiss kinnitamata. Pankrotihaldur ei ole käesoleva ajani alustanud kinnistu müügi protsessiga.
36.Kostja vastuse kohaselt on vara müügi keelamise eesmärgiks säilitada kostja ainus vara Staadioni 8 kinnistu, et tasuda võlausaldajate nõuded täies mahus peale seda kui kõigi võlausaldajate nõuete vaidlused on lõppenud.
37.PankrS § 77 p 5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Hagejal on võlgniku pankrotimenetluses hüpoteegiga tagatud nõue ning esile toodud asjaolude kohaselt on pandiga koormatud varaks kinnistu asukohaga Staadioni 8 Tallinn, Kesklinna linnaosa. PankrS § 140 näeb ette, et kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki, arvestades §-des 133 ja 134 sätestatut. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mis oleksid andnud võlausaldajate üldkoosolekule pädevuse otsustada vara (sh pandiga tagatud vara) müügi keelamise või edasilükkamise. PankrS § 77 p 5 mõttest tulenevalt on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma üksnes küsimustes, mille otsustamise õigus on üldkoosolekule seadusega antud.
38.Kohus on seisukohal, et PankrS §-st 140 tulenevalt on pandipidajal õigus nõuda haldurilt vara müüki seaduses sätestatud aja jooksul. PankrS § 140 toob küll esile, et arvestada tuleb §-des 133 ja 134 sätestatut, kuid kohtu hinnangul ei ole asjas tuvastatud §-des 133 ja 134 välja toodud aluste esinemist. Kohtu arvates ei olnud seega võlausaldajate üldkoosolekul seadusest tulenevat pädevust võtta vastu otsus, millega keelata pankrotihalduril võõrandada pankrotivara kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja on pandipidaja, hageja nõue ja hüpoteek on tunnustatud ning hageja kasuks seatud hüpoteek tagab hageja tunnustatud nõuet. Puudub vaidlus ka selles, et pandipidajal on õigus saada nõue rahuldatud hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist laekunud tulu arvel ka pankrotimenetluses. Sellises olukorras pandieseme müügi takistamine ning sellega pandipidajale väljamakse takistamine on igal juhul pandipidaja õiguste rikkumine. Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust vara müügi keelamiseks. Kuivõrd hageja nõue on tunnustatud, siis ei puuduta hagejat pankrotimenetluses pooleliolevate vaidluste tulemused teise järgu nõuetega võlausaldajate vahel, sest hagejale tuleb sooritada väljamakse pandieseme müügist laekunud summadest enne teisi võlausaldajaid. Vastavalt PankrS § 153 lg-le 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus. Kostja põhjendus, et kinnistu säilimine on hädavajalik kompromissettepaneku realiseerimiseks, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, sest nõude maksmapanekuks on vaja kehtivat kompromissi, mida praegusel juhul ei eksisteeri. 05.10.2021 jättis Harju Maakohus kostja pankrotimenetluses kinnitamata võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse (dtl 10 -14). Seega 14.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on vastuolus PankrS §-ga 140 ning § 77 p-ga 5, mistõttu esineb PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud alus nimetatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. PankrS § 140
peamiseks eesmärgiks on kaitsta pandipidajat kui eesõigusenõuet omavat võlausaldajat oma nõude sissenõudmisel.
39.Vastavalt PankrS § 77 p-le 5 on võlausaldajate üldkoosolekul õigus otsustada pankrotivara müügiga seonduvat ainult seaduses sätestatud ulatuses. Kuivõrd PankrS § 77 p 5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul õigus otsustada pankrotivara müügiga seonduvat seaduses sätestatud ulatuses ning ainsad PankrS-s ettenähtud alused pankrotivara müügi peatamiseks (st ettevõtte tervendamine ja kompromiss) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega käesolevas tsiviilasjas ei esine, siis ei ole võlausaldajate üldkoosolekul pädevust otsustada pankrotivara müügi peatamist.
40.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning tunnistab kehtetuks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 (kaks), millega keelati Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotihalduril Kalle Mõtsnikul võõrandada Staadioni 8 OÜ pankrotimenetluses pankrotivara.
41.Kohus rahuldab hageja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-21-58-07 p 10). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (nt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-21-105-07 p 9).
42.PankrS § 83 lg 2 sätestab, et nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. /.../ Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud PankrS § 83 lg 2 kohaselt esitama 14.09.2021 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagi hiljemalt 14.10.2021. Hageja esitas kohtule hagi 27.10.2021, paludes ennistada hagi esitamise tähtaega. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
43.Hageja selgitab, et ta küll teadis 20.09.2021 üldkoosoleku päevakorda, ent mitte seda, mida otsustati päevakorrapunkti 2 osas. Hageja sai üldkoosoleku päevakorrapunktist 2 teadlikuks alles 20.10.2021 ehk üle kuu aja hiljem üldkoosoleku toimumisest, kui haldur saatis hagejale protokolli. Kohus tuvastas, et pankrotihaldur Kalle Mõtsnik saatis 20.10.2021 hagejale üldkoosoleku protokolli. Seda tõendab pankrotihalduri vastus hagejale 20.10.2021 saadetud e-kirjas: „Edastan võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku protokolli.“(dtl 23). Seega on tõendamist leidnud hageja väide, et hageja sai päevakorrapunktist 2. teadlikuks halduri vahendusel 20.10.2021. Kohus leiab, et
kuivõrd hagejal ei olnud üldkoosoleku protokolliga võimalik tutvuda ning ta tegi kõik endast sõltuva viidatud protokolli saamiseks, siis ei olnud hagejal võimalik vaidlustada 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsust tähtaegselt.
44.Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks: 1) selleks, et vaidlustada päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsust, pidi hageja saama võimaluse tutvuda üldkoosoleku protokolliga, 2) üldkoosoleku protokolliga sai hageja tutvuda 20.10.2021. Seega esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks ja kohus rahuldab hageja taotluse ja ennistab menetlustähtaja. Kohus loeb hagiavalduse esitatuks õigeaegselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
45.Kohus määras 03.08.2022 tähtaja pooltele esitada hiljemalt 10.08.2022 soovi korral menetluskulude nimekiri. Vastaspoolel esitada seisukoht menetluskuludele hiljemalt 16.08.2022. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 10.08.2022. Kostja ei ole hageja menetluskuludele seisukohta esitanud.
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
48.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
49.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
50.Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2020 kohtumäärusest (p.15) kohtuasjas nr 2-18-7550 on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o. menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
51.Hageja kohtukuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 300 eurot.
52.Kuigi hagejal oli kaks esindajat vandeadvokaadid Marek Hermi ja Anto Kasaku, ei ole kohtu hinnangul esindajad tööd dubleerinud, vaid tööülesanded on advokaatide vahel ära jagatud.
53.10.08.2022 esitatud nimekirja kohaselt on vandeadvokaatide Marek Hermi ja Anto Kasaku poolt käesolevas kohtumenetlusega seoses tehtud järgmised toimingud (kokku 18,8 h):
54.Marek Hermi poolt osutatud õigusabiteenus kokku 14,8 h: - 27.10.2021 hagiavalduse koostamine, sh alusdokumentide ja kohtupraktika analüüs, konsultatsioonid ja nõupidamised kliendiga, lisade komplekteerimine – 6 h; - 10.11.2021 määruse analüüs ja 10.11.2021 e-kiri küsimusega kohtule– 0,3 h; - 15.11.2021 kohtu e-kirja analüüs ja nõupidamine kliendiga – 0,25 h - kostja 26.11.2021 hagi vastuse esmane analüüs – 0,5 h; - pankrotihalduri 30.11.2021 seisukoha analüüs – 0,25 h; - kohtu 06.07.2022 e-kirjade esmane analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,4 h; - nõupidamine kolleeg Anto Kasakuga ja 27.07.2022 kohtunõude vastuse koostamine – 2,9 h; - 03.08.2022 kohtu e-kirja analüüs – 0,1 h; - nõupidamine kolleeg Anto Kasakuga ja 10.08.2022 täiendavate seisukohtade koostamine – 2,1 h; - 10.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamine (sh e-maksuametis infopäringute tegemine ja tõendite allalaadimine; arvutuste tegemine nii sisendkäibemaksu mahaarvamise proportsiooni kui ka menetluskulu suuruse osas tulenevalt sisendkäibemaksu proportsioonist) – 2 h. Kohus tutvunud Marek Hermi menetluskulude nimekirjaga ja toimiku materjalidega, leiab, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning käesoleva tsiviilasja õiguslikke probleeme. Kohtu hinnangul on hageja esindaja esitatud dokumendid olnud argumenteeritud ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt nimetatud ajakulule.
55.Anto Kasak poolt osutatud õigusabiteenus kokku 4 h: - nõupidamine kolleeg Marek Hermiga ja 27.07.2022 kohtunõude vastuse koostamine – 2,75 h; - nõupidamine kolleeg Marek Hermiga ja 10.08.2022 täiendavate seisukohtade koostamine – 1,25 h. E-toimiku andmetel on esindaja esitanud 27.07.2022 sisulise vastuse ja digiallkiri kinnitab esindaja osutatud õigusteenust. Kohus leiab, et õigusteenuse andmisel iseloomustab vajadus vahetevahel kolleegiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja
tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. 10.08.2022 seisukoha ajakulu 1,25 h ei saa pidada dubleerivaks kolleegi M. Hermi 10.08.2022 vastuse ajakuluga 2,1 h+2 h, sest E-toimiku andmetel on 10.08.2022 dokumendi maht 7 lk, millele on lisatud 9 Lisa. Kohtule on usutav, et 10.08.2022 seisukoha koostamisele kulus kolleegidel kokku 5,35 h. Arvestades, et käesolevas asjas kohus rahuldab hagi, siis 27.07.2022 ja 10.08.2022 toiminguid saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks.
56.Vandeadvokaatidest esindajad on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 punktis 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel saab lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Riigikohtu praktikas on põhjendatud ilma käibemaksuta tunnitasuks peetud ka 200 eurot (2-16-3785, p 31.4), 193,2 eurot (3-3-1-82-14, p 28), 165 eurot (32-1-131-16) ja 170 eurot (3-2-1-159-16, p 24).
57.Hageja lepingulised esindajad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Praeguse tsiviilasja puhul on tegemist pankrotis oleva võlgniku üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga ja keskmiselt mahuka asjaga, pooled on esitanud kohtule keskmise mahukusega menetlusdokumente ja tõendeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tunnitasu suurus 170 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik.
58.Hageja esindaja palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 ja Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohuslane, kuid saab käibemaksust maha arvata üksnes 8,4%, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga viisil, et käibemaksusummast on maha arvestatud 8,4%.
59.Käesolevas asjas on 18,8 tunni õigusabi käibemaksuta kulu 3196 eurot (18,8 x 170). Summalt 3196 on 20% käibemaksu 639,2 eurot, millest omakorda 8,4% on 53,69 eurot. Seega, rakendades 8,4% suurust sisendkäibemaksu mahaarvamist on 18,8 tunni õigusabi kogukulu hageja jaoks 18,8 x 170 = 3196 ilma käibemaksuta + 639,2 eurot käibemaksu (st 100% käibemaksu) – 53,69 eurot (st 8,4% käibemaksust) = 3781,51 eurot.
60.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3781,51 eurot ja riigilõiv 300 eurot, kokku 4081,51 eurot.
61.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4081,51 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
62.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2023. a otsusega nr 2-2116868.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.