Avalikult teatavakstegemine
6.september 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-22-125845; OÜ A. F. hagi R. M. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 469,05 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
OÜ A. F. (registrikood xxxxxxxx; aadress x.xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Alla Žulinskaja ([email protected]) R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx x, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista R. M.lt OÜ A. F. kasuks põhivõlgnevus 319,62 eurot, intress 21,76 eurot, viivis 72,95 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot; välja mõista R. M.lt OÜ A. F. kasuks viivis põhinõudelt (319,62 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 7.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses; 1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 319,62 euroga.
3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt P. G. OÜ ja kostja sõlmisid 22.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. 31003483537, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama P. G. OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P. G. OÜ lepingu üles 23.12.2021. P. G. OÜ loovutas 28.12.2021 kostja vastase nõude OÜ-le A. F. koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 319,62 eurot, intress 21,76 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 72,11 eurot ning edaspidi viivis alates 25.08.2022 kuni põhinõude summas 319,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kostja põhjendused Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingu sõlminud ja pole neid kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõuet summas 319.62. Kostja selgitus miks ta ei suutnud täita võetud kohustusi on järgmine: Eelnevalt täitis kostja oma kohustusi suures ulatuses vanemahüvitise arvelt, aga see lõppes ja sissetulekud vähenesid. Samal ajal selgus, et kostja on kolmanda lapse ootel ja tervislikel põhjustel ei saa ka ajutiselt tööle asuda. Kolmas laps sündis 13.04.2022. Seoses kolmanda lapse sünniga on kostja ilmselt vähemalt aasta kodune ja ei saa momendil tööturule naasta. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 72,11 on lõplik ja sellele alates 25.08.2022 ei rakendataks enam juurde lisanduvat viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja põhjendab oma taotlust sellega, et tal on peale antud kohustuse väljamõistetud ka teised kohustused ja need on läinud/lähevad niigi edasi kohtutäiturile, kes lisab neile juurde omapoolsed kulud ehk kohustuste kogusumma kasvab. Kostja on sõlminud ühe maksegraafiku, mis algas 15. mai, ühe kohtuliku kompromissi ja veel ühe maksegraafiku. Neid summasid tasub kostja riiklikest toetustest, mis ei võimalda kahjuks rohkem kompromisse sõlmida. Kostjal on elukaaslane, kes on momendil töötu ja kellel on samuti mitmeid kohustusi ning seetõttu saab ta kostjat toetada põhiliselt mittemateriaalselt. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks kaasaarvatud kulutused menetluses tasutud riigilõivule
ja õigusabikuludele, mis tunduvad kostja jaoks ebamõistlikult suured. Kostja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 25.08.2022. Kostja palub mitte rakendada talle määratavale menetluskulude summale viivisemäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused
viivise määra. Seadusjärgses määras nõutav viivis ei ole iseenesest ebamõistlikult suur. Hageja on piiranud enda viivisenõude põhinõude suurusega. Hagejal on õigus otsustada, millal ja millise nõudega ta kohtusse pöördub. Kostja saanuks viivise suurenemist ära hoida nõude tasumisega.
11.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 190 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 12.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.