4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.31.03.2015 kohtumäärusega kuulutas kohus välja S.F ’i (edaspidi võlgnik) pankroti.
2.11.05.2018 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise. Määruse
kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: Võlausaldaja S AS
3.Võlgnik esitas kohtule esimese aruande 26.06.2019 (dtl 114-119), teise aruande 21.08.2020 (dtl 127-140), kolmanda aruande 13.12.2021(dtl 204-215), neljanda aruande 04.02.2023 (dtl 221-228), viienda aruande 14.05.2023 (dtl 287-294), kuuenda aruande 24.06.2024 (dtl 330-336) ja seitsmenda aruande 21.06.2025 (dtl 350-356). Esimese aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 17.03.2019 T OÜ-s a ja töötasu jäi vahemikku 553,90 kuni 821,55 eurot. Alates 24.04.2019 asus tööle a I AS-i, kus töötasu oli esimesel kuul (aprilli töötasu) 336,25 eurot ning teisel kuul 1354,62 eurot. Keskmisteks kuludeks märkis võlgnik 820 eurot. Võlausaldajatele tegi võlgnik väljamakseid kogusummas 67,34 eurot. Teises aruandes märkis võlgnik, et töötas I AS-is xxx, kuid seoses töö ümberkorraldamisega koondati ta 02.04.2020, mille järel on arvel Eesti Töötukassas ning alates maikuust saab töövõimetoetust. Võlgnikule on koostatud individuaalne tööotsimiskava ja osaleb CE xxxi koolitusel. Kuni koondamiseni jäi töötasu vahemikku 1015,71 kuni 1577,60 eurot ning ühel kuul, mil võlgnik viibis pikemat aega haiguslehel, oli töötasu 451,66 eurot. Keskmisteks kuludeks märkis võlgnik 1223,62 eurot. Võlausaldajatele tegi väljamakseid kogusummas 168,88 eurot. Kolmandas aruandes märkis võlgnik, et on viimase aasta jooksul olnud töösuhtes järgmiste tööandjatega: alates 14.09.2020 T OÜ-s xxx, alates 29.01.2021 A T OÜ-s xxx ning alates 01.04.2021 OÜ G T xxx. Võlgniku igakuised sissetulekud perioodil oktoober 2020 kuni juuni 2021 on olnud vahemikus 50 kuni 2378,41 eurot kuus, sõltuvalt töötamise perioodist ja tööandjast. Keskmiseks kuusissetulekuks kujunes ligikaudu 1310 eurot. Igakuisteks kuludeks märkis võlgnik 1379,51 eurot ning võlausaldajatele tegi väljamakseid kogusummas 467,19 eurot. Neljandas aruandes märkis võlgnik, et töötab OÜ-s G T xxx. Perioodil august 2021 kuni juuli 2022 on võlgniku igakuised sissetulekud olnud vahemikus 1376,72 kuni 2189,84 eurot ning keskmiseks kuusissetulekuks kujunes ligikaudu 1810 eurot. Keskmisteks kuludeks märkis võlgnik 1898,56 eurot ning võlausaldajatele tegi väljamakseid kogusummas 480 eurot. Viienda aruande kohaselt töötab võlgnik OÜ-s G T xxx. Perioodil august 2022 kuni mai 2023 on võlgniku igakuised sissetulekud olnud vahemikus 1391,54 kuni 2120,10 eurot ning keskmiseks kuusissetulekuks kujunes ligikaudu 1937 eurot. Keskmisteks kuludeks märkis võlgnik 1795,48 eurot ning võlausaldajatele tegi väljamakseid kogusummas 335 eurot.
2
Kuuenda aruande kohaselt töötab võlgnik jätkuvalt OÜ-s G T xxx. Perioodil juuni 2023 kuni mai 2024 on võlgniku igakuised sissetulekud olnud vahemikus 1324,42 kuni 2360,18 eurot ning keskmiseks kuusissetulekuks kujunes ligikaudu 1957 eurot. Keskmisteks kuludeks märkis võlgnik 1953,42 eurot ning võlausaldajatele tegi väljamakseid kogusummas 600 eurot. Seitsmenda aruande kohaselt töötab võlgnik jätkuvalt OÜ-s G T xxx. Perioodil juuni 2024 kuni mai 2025 on võlgniku igakuised sissetulekud olnud vahemikus 1284,85 kuni 2388,61 eurot ning keskmiseks kuusissetulekuks kujunes ligikaudu 2046 eurot. Keskmisteks kuludeks märkis võlgnik 3320,51 eurot ning võlausaldajatele tegi väljamakseid kogusummas 600 eurot.
4.18.05.2023 toimus võlgniku ärakuulamine (dtl 297-298). Võlgnik teatas, et ta töötab OÜ G T xxx. Tal on kolm alaealist last ning üks laps on saanud täisealiseks, kuid jätkab õpinguid kutsekoolis. Võlgnik selgitas, et on pidevalt töötanud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel alates maist 2018. Lühikesel perioodil oli ta tööotsijana arvel ning Töötukassa saatis ta C-kategooria xxx kursustele, pärast mida on ta järjepidevalt töötanud xxxina. Võlgnik märkis, et tema arusaama kohaselt W.O.I ei olnud tema võlausaldaja, kuna ta ei märganud seda nimekirjas ja pidas arveldusega seotud küsimusi pankrotihalduri pädevusse kuuluvaks. Pärast kohtu selgitust möönis võlgnik, et oli ekslikult W.O.I nimekirjast valesti aru saanud ning on nüüd teadlik, et W.O.I on võlausaldaja. Võlgnik kinnitas, et on valmis oma võimaluste piires tasuma W.O.I-le ning soovib menetluse pikendamist, et seda teha. Võlgnik allkirjastas vande.
6.25.09.2025 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad: a) X.U.W teatas, et jätab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada (dtl 375). b) N.V.S (loovutatud nõue B AS-ilt ja K AS-ilt) oli seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg s 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet ning palus jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata (dtl 511-512). c) W.O.I teatas, et võlgnik on menetluse kestel tasunud kokku 600 eurot ja nõude jääk on 34 580,17 eurot. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu ning see seejärel iseenda usaldusisikuna võlausaldajatele välja maksta. Võlausaldaja palub lõpetada menetlus ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata (dtl 531-532). d) Y.V.H teatas, et võlgnik on menetluse jooksul tasunud kokku 991,84 eurot, seega nõude jääk on 9595,68 eurot. Võlausaldaja leidis, et võlgnik ei ole teinud väljamakseid vastavalt seadusele, rikkudes sellega PankrS § 173 ning palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata (dtl 534-535).
7.29.10.2025 toimus võlgniku ärakuulamine, kuhu ilmus üksnes võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. Võlgnik kinnitas, et taotleb kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist. Võlgnik selgitas, et on töötanud välismaal xxx rahvusvahelistel vedudel, mistõttu on aruannete esitamine ja kohtuga suhtlemine e-toimiku kaudu raskendatud. Ta tõi välja, et on võlausaldajatele maksnud oma võimaluste piires, kuid elamiskulude ja hindade tõusu tõttu ei ole suutnud täies ulatuses maksekava järgida. Võlgniku sõnul on ta makseid teinud vastavalt võimalustele, sealhulgas tasunud elatist oma lastele, keda on praegu kolm. Vanim poeg (täisealine) õpib ja töötab, ning võlgnik abistab ka teda mitteametlikult. Võlgnik tunnistas, et ei ole kõiki kohustusi täitnud ettenähtud ulatuses, kuid rõhutas, et on järjekindlalt töötanud kogu menetluse 3
jooksul ning on omandanud ka xxx ameti. Ta märkis, et on teadlik oma võlgnevustest ja nõustub võlausaldajate esitatud seisukohtadega, kuid rõhutas, et on maksnud nii palju, kui tema majanduslik olukord võimaldas (dtl 538-540).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 10.01.2018, mistõttu kohaldub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).
9.PankrS v.r § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.
10.PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
11.Riigikohtu praktika kohaselt näeb kohustustest vabastamise menetlus kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see peab lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).
12.Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS v.r. 175 lg 2 p 2 alusel tuvastada, et: 1) PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).
13.Seejuures johtub Riigikohtu praktikast, et kui võlgniku käitumises ei esine PankrS v.r. § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1121-11, p 12). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34). 4
14.Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 209-3606, p 22).
15.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 32146-13, p 11).
16.Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse.
17.Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga või tegelenud aktiivselt töö otsimisega. Võlgnik on näidanud üles selget tahet oma majanduslikku olukorda parandada ning kohustuste täitmiseks vajalikke samme astuda. Võlgnik on otsinud täiendavaid sissetulekuvõimalusi ning omandanud uue ameti (C-kategooria xxx), et tagada stabiilsem ja suurem sissetulek. Esitatud andmetest nähtub, et võlgniku kuusissetulekud on võrreldes varasema perioodiga igal aastal kasvanud, mis kinnitab, et võlgnik on teinud pingutusi oma maksevõime parandamiseks. Võlgnik on teeninud stabiilset töötasu ja teinud võlausaldajatele igal aastal väljamakseid. Võlgnikul oli võimalik ja kohustus rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 131 ja § 132 sätestatut. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul käesoleval hetkel kolm alaealist last, kellest üks, R.B , on ka käesolevas menetluses võlausaldajaks ning kellele võlgnik maksab igakuiselt elatist summas 130 eurot. Samuti nähtub võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõtetest, et elatist maksab ta ka igakuiselt teisele lapsele, E S.F-ile, summas 130 eurot (dtl 130, 350). Kuni 24. märtsini 2023 oli võlgnikul 4 ülalpeetavat. Võlgnik on 29.10.2025 ärakuulamisel kinnitanud, et abistab rahaliselt ka praeguseks täisealiseks saanud last, S S.F-i . Kohtu hinnangul on võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust ning ülalpeetavate arvu, teinud võlausaldajatele väljamakseid arvestatavas ulatuses: kohustustest vabastamise menetluse kestel kogusummas 2651,07 eurot.
18.Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et perioodil, mil võlgnik tegi tööd, oleks võlgnikult mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et võlgnik oleks vara raisanud.
19.Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.
20.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks süüliselt rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
21.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause). 5
22.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2).
23.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.