Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 02.09.2022, Tallinn 2-22-113004 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi OÜ Ehitusmüük vastu võla nõudes 2 322,49 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Ehitusmüük (registrikood 14716765; asukoht P. Kerese tn 20, Narva linn, 20603 Ida-Viru maakond; e-post: [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: Mikhail Ivanov (isikukood xxx, viibimiskoht xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Ehitusmüük hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 29.04.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr xxx ja selle 01.05.2021 lisast tulenev põhivõlgnevus 1 178,22 eurot, viivis 464,19 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista kostjalt OÜ Ehitusmüük hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 1 178,22 eurot lepingujärgses määras 0,15% päevas alates 31.05.2022 kuni põhinõude (1 178,22 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam kui 714,03 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt OÜ Ehitusmüük välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 478 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (478 eurot) tuleb kostjal OÜ Ehitusmüük tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-113004 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 471,54 euro saamiseks. Kohus tegi 19.04.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.04.2022 aadressil xxx. Võlgnik OÜ Ehitusmüük esitas 27.04.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 12.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue OÜ Ehitusmüük vastu 1 471,54 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus kohustas 13.05.2022 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, esitama seisukoht kohtualluvuse osas ning hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid. Viru Maakohus pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 13.06.2022.
2.Hageja esitas 02.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Ehitusmüük vastu võla nõudes. Viru Maakohus kohustas 03.06.2022 kohtunõudega hagejat esitama seisukoht kohtualluvuse osas. Hageja vastas kohtunõudele 03.06.2022 menetlusdokumendis. Viru Maakohus saatis 06.06.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-22-113004 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Viru Maakohtu Narva kohtumaja edastas 14.07.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-22113004 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Harju Maakohus võttis hagi 04.08.2022 määrusega menetlusse. Kostja esitas 16.08.2022 vastuse hagile, mille kohus jättis 17.08.2022 määrusega käiguta. Kostja kõrvaldas kohtu 17.08.2022 määruses osundatud puudused 26.08.2022 menetlusdokumendis. Hageja esitas 26.08.2022 omapoolsed vastuväited kostja vastusele.
3.Hagiavalduse kohaselt Tele2 ja kostja sõlmisid 29.04.2021 Tele2 lepingu nr xxx, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale mobiilside- ja internetiteenust numbrile xxx, xxx ja xxx. Kostja kohustus tasuma mobiilside- ja internetiteenuse eest numbrile xxx õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Tele2 ja kostja sõlmisid 01.05.2021 Tele2 lepingu nr xxx lisa, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Tele2 on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest intressivabalt 6
2-22-113004 osamaksena igakuise maksega 58,16 eurot vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 ärikliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma lepingu lahutamatuks osaks olevad Tele2 ärikliendi teenuste kasutamise üldtingimused. Vastavalt üldtingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest.
4.Kostja ei tasunud arveid alates 19.05.2021, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4 ja üldtingimuste punkti 3. 19.11.2021 seisuga moodustas kostja võlgnevus Tele2 ees 1 178,22 eurot. Vastavalt järelmaksu tingimuste p-le 5.2 on Tele2-l õigus järelmaksuleping üles öelda, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Tele2 annab kliendile 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks, saates kliendile vastavasisulise teate. Kui klient nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideeri, ütleb Tele2 järelmaksulepingu üles. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Tele2 Lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 19.11.2021.
5.23.11.2021 loovutas Tele2 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Vastavalt üldtingimuste punktile 4.2.7 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.12.2021, 17.01.2022, 14.03.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile P. Kerese tn 20, 21008 Narva linn. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
6.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1 178,22 eurot, arvete tasumisega sissenõutavaks muutunud viivis 464,19, edasiulatuva viivis põhivõlgnevuselt 1 178,22 eurot määras 0,15% päevas alates 31.05.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
7.Hageja 26.08.2022 esitatud seisukoha kohaselt on kostja juriidiline isik ja äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ning sama paragrahvi lg 2 alusel võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Kostja juhatuse liikme viibimine kinnipidamisasutuses ei ole piisav põhjus 2021 tekkinud võlgnevuse tasumisest kõrvale hoiduda kuni kostja juhatuse liikme kinnipidamisasutusest vabanemiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja 26.08.2022 hagiavastuse kohaselt on kostja nõus maksma võlgnevust, mis on tekkinud hageja ees. Kostja seaduslik esindaja viibib Viru Vanglas, mistõttu puudub kostjal võimalus võlgnevust tasuda. Kostja seaduslik esindaja vabaneb vanglast järgmisel aastal ning 30.11.2023 alustab maksmise.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning
2-22-113004 piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Hageja poolt esitatud dokumentaalsele tõendile tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et 29.04.2022 sõlmisid kostja OÜ Ehitusmüük ja Tele2 Eesti AS liitumislepingu telefoninumbrile xxx, xxx ja xxx (dtl 128-135). Tele2 ja kostja sõlmisid 01.05.2021 Tele2 lepingu nr xxx lisa, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes (dtl 136160). Kohtule nähtub, et kostja ja Tele2 Eesti AS sõlmisid nii liitumislepingu teenuse osutamiseks kui järelmaksulepingu (müügilepingu) seadme ostmiseks. Eelnimetatud lepingute alusel esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid (dtl 164-188). Hagiavalduse kohaselt jättis kostja talle alates 19.05.2022 esitatud arved tasumata. 19.11.2021 seisuga moodustas kostja võlgnevus Tele2 teenuste eest 1 178,22 eurot. Hageja on esitanud kohtule Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud ja tasumata jäänud arved ning kostja ei ole võlgnevuse olemasolule ega selle suurusele/kujunemisele vastuväiteid esitanud. Oma 26.08.2022 esitatud vastuses on kostja võlgnevust hageja ees tunnistanud.
11.Hageja tugineb järelmaksu tingimuste p-le 5.2, mille kohaselt on Tele2-l õigus järelmaksuleping üles öelda, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (dtl 158). Hageja väitel lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Tele2 AS lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 19.11.2021. Kuivõrd hageja esitatud järelmaksulepingu tingimuste järgi oli järelmaksu lepingu lõppkuupäevaks 01.11.2021, siis kohtu hinnangul oli Tele2 AS lepingu erakorraline ülesütlemine tagajärjetu. Leping lõppes tähtaja möödumise tõttu 01.11.2021. Samas ei välista eelnev Tele2 AS õigust nõuda kostjalt seadme ostuhinna tasumist, milline õigus on 23.11.2021 loovutatud hagejale (dtl 189).
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse rikkumise korral selle täitmist.
13.Kuivõrd kostja jättis talle osutatud teenuste ja järelmaksuga müüdud kauba eest esitatud arved nr 15111446307, 15111695302, 15111695298, 15111943525, 15111943520, 15112190947, 15112191367, 15112436646, 15112436991, 15112681611, 15112681838, 15112924192 kogusummas 1 178,22 eurot tasumata (dtl 164-188), on kostja seeläbi liitumislepingut nr xxx ja selle lisana sõlmitud järelmaksulepingut rikkunud. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul toonud esile asjaolusid, mida saaks kvalifitseerida vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole äriühingust kostja juhatuse liikme viibimine kinnipidamisasutuses vääramatu jõuna käsitletav. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ning rikkumine ei ole vabandatav. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 178,22 eurot.
2-22-113004
14.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud arvete tasumisega esitatud viivisenõue kogusummas 464,19 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste p 3.4 kohaselt, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Tele2-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas iga viivituses oldud päeva eest (dtl 145). Viivisemäära ulatusele ega viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 464,19 eurot.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 1 178,22 eurot alates 31.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
16.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 35 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa sisaldab endas tasulisi meeldetuletusi 35 euro eest, milliseid PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on saatnud 09.12.2021, 17.01.2022, 14.03.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile P. Kerese tn 20, 21008 Narva linn. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks äriühingust võlgnikult ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kostja ei ole sissenõudmiskuludele vastu vaielnud, kohtu hinnangul on need õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
17.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 178,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 464,19 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1 178,22 eurot alates 31.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
19.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu 420 eurot, kokku 790 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
2-22-113004 menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja 26.08.2022 menetlusdokumendi eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Nimetatud dokumendi esitamist ei ole kohus hagejalt ka nõudnud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 478 (350+20+108) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 478 eurot ning menetluskuludelt (478 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
21.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostja ka tuginenud.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.