TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J M (M) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9191,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja J M (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista J M (M; isikukood xxxxxxxxxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlgnevus 4661,83 eurot, intress 482,46 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2854,83 eurot.
3.Mõista J M hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis alates
11.augustist 2022 kuni põhinõude (4661,83 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista J M hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 750 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.
6.Kohustada J M tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
1(4)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 10. augustil 2022 Pärnu Maakohtule J M (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 4661,83 eurot, intressi 482,46 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2854,83 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates
11.augustist 2022 kuni põhinõude (4661,83 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise (1180 eurot) ja kohustada kostjat sellelt seadusjärgset viivist tasuma.
2.Nõude aluseks on poolte vahel 8. juulil 2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 7047979142 (leping), mille alusel kostja sai laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10. augustist 2019 kuni 10. juulini 2024. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Seetõttu hageja ütles 24. juulil 2020 lepingu kehtivalt üles. Kostjalt laekus laenuandjale lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 338,17 eurot. Seega on kostja põhivõlg 4661,83 eurot. Lepingujärgne intressimäär oli 29,9%. Kostjal on intressi võlgnevus alates 9. osamaksest (tähtaeg 10. aprillil 2020) kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni (tähtaeg 10. juulil 2020) 482,36 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10. aprilli 2020 kuni 10. juuli 2020 eest osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 23,60 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Kulud on tekkinud. Sissenõutavaks muutunud viivist nõuab hageja alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 29,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2854,83 eurot. Edasiulatuva viivise nõude aluseks on VÕS § 367. Kostja võlgneb lepingu järgi kostjale hagis nõutud summad. 2(4)
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 12. augusti 2022 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku kaudu 17. augustil 2022 kl 10.54. Kostja kohustus hagile vastama 14 päeva jooksul. Tähtaeg vastamiseks saabus seega 31. augustil 2022. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud praeguse tagaseljaotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot ning õigusabikulud 480 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 480 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja
3(4)
tunnihind 120 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 4 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja selle esindaja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida krediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest vähemalt osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – tarbijakrediidileping, ülesütlemise hoiatus, ülesütlemine ja võlateatised. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020. a otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 750 eurot (=50 + 700), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.