Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-18112 täpsustada, millal klaasid välja vahetatakse. 09.06.2020 e-kirjas tunnistas kostja, et klaaspakettide värvuse osas oli tekkinud segadus. 30.06.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingu rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks ja lepingu täitmise nõude. Nõudekirjas palus hageja viivitamatult, kuid hiljemalt 10.07.2020 kõrvaldama lepingu rikkumise ning asendama saunahoonele paigaldatud klaaspaketid dark bronze klaaspakettidega. Hageja hoiatas, et nimetatud tähtaja järgimata jätmisel kavatseb hageja tellida vastavad tööd ja aknad kolmandatelt isikutelt ning seonduv kahju kuulub täies ulatuses hüvitamisele kostja poolt. Kostja nimetatud nõuet ei täitnud. Seetõttu oli hageja sunnitud aknaklaasid vahetama ise. Selleks sõlmis hageja 15.09.2020 töövõtulepingu Semity OÜ-ga. Töövõtulepingu kohaselt tellis hageja Semity OÜ-lt uued pronksi värvitooniga klaasid, nende paigalduse ning kostja poolt ebaõigesti paigaldatud klaaside utiliseerimise. Töövõtulepingu kohaselt on klaaspakettide vahetuse koos utiliseerimisega hinnaks 23 278.80 eurot, mille tasumine toimub kolme osamaksena. Hageja on Semity OÜ-le tasunud kokku 23 710.80 eurot järgmiste arvete alusel: a) arve nr 2020095 summas 4 487.76 eurot (arve nr 2020095); b) arve nr 2020110 summas 6 731.64 eurot (arve nr 2020110); c) arve nr 2020122 summas 12 491.40 eurot (arve nr 2020122). Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks töövõtulepingu alusel lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 23 710.80 eurot; alternatiivselt punktiga 1: välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; alternatiivselt punktidega 1 ja 2: välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis VÕS § 81 lg 2 ja kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks alates 08.12.2020. a sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt kuni nõude täieliku täitmiseni; mõista X menetluskulud Fenster Alumiinium AS-lt välja ja Fenster Alumiinium AS menetluskulud jätta tema enda kanda ning mõista Fenster Alumiinium AS-lt välja X kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. II Kostja vastuväited

2-20-18112 Kostja leiab, et kostja kui alltöövõtja ei vastuta hageja ees ühelgi õiguslikul alusel. Märkimisväärselt, hageja ei ole oma õiguslikus positsioonis hagiavalduses kindel, sealhulgas ei ole hageja kindel, kas käesoleva hagimenetluse poolte vahel on kehtiv tööleping (mida ilmselgelt ei ole), kas hageja nõudealus tekib VÕS kahju hüvitamise üldsätete alusel või – viimase alternatiivi avastas ja konstrueeris hageja alles 04.03.2021 hagi täienduses –, kas kostja ja kolmanda isiku (peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ) vahel sõlmitud alltöövõtu leping oli hoopis VÕS § 81 lg 2 alusel hagejat kaitsev töövõtuleping. Ainus kostja jaoks siduv leping oli peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Alltöövõtulepingut ei ole lõpetatud ega muudetud, samuti ei ole alltöövõtulepingut hagejale üle antud. Sellist alltöövõtulepingu üleandmist ei saaks ka ilma kostja nõusolekuta toimuda (VÕS § 179 lg 1). Kostja hinnangul isegi, kui hageja saaks esitada kostjale alltöövõtulepingu alusel nõudeid (millega kostja ei nõustu), tuleb tähele panna, et erinevalt hageja väidetust ei olnud alltöövõtulepingu kohaselt klaasi värviks euras 34 dark bronze. Nimetatud värvus oli alltöövõtulepingu aluseks olnud hinnapakkumise ja alltöövõtulepingu p-s 3 toodud tellimuse kohaselt üksnes alumiiniumprofiili pinna värviks (surface finish). Klaasi värviks ei olnud pronksi näidatud ka hinnapakkumises. Teisisõnu hageja üritab eksitada kohut sellega, et mõisted „aknaklaas“ ja „akna alumiiniumprofiil“ on justkui samatähenduslikud. Tegelikult, nimetatud värvus euras 34 dark bronze oli alltöövõtulepingus kokku lepitud üksnes akna alumiiniumprofiili värvuseks. Alumiiniumprofiil on akna raam, akna tugielement. Kostja toob välja, et alltöövõtulepingu p-s 4 on kokku lepitud klaasi andmed – 6Lowe+6+6Low-e – seal ei ole pronksi värvi ega üldse mingit värvi, mis tähendab, et klaas on kirgas (värvita), mitte aga värvitooniga dark bronze. Värvi tähistamiseks oleks vastav viide klaasi materjali juures (näiteks lisatud hinnapakkumises: „3K 6ParsolPronks T+6LoweT+6Low-eT“, mis tähendab: kolmekordne klaaspakett, 3K 6mm karastatud värvusega Parsol Pronks+6mm karastatud selektiiviga+6mm karastatud selektiiviga.“ Teisisõnu Valsem Ehitus OÜ tellis alltöövõtulepingu alusel kostjalt värvita aknaklaasidega aknaid. Kui hageja on oodanud oma peatöövõtjalt Valsem Ehitus OÜ-lt midagi muud, siis on kostja seisukohal, et hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud hagi vale isiku vastu. Kostja leiab, et ilmselgelt ei pidanud kostja konsulteerima kinnistu omanikuga alltöövõtulepingu sõlmimisel ja täitmisel, kas kõik vastab lepinguvälise isiku (hageja) soovidele ja meeldimistele kõnealuses alltöövõtulepingus, mis oli sõlmitud üksnes kostja ja Valsem Ehitus OÜ vahel, milles ei olnud hagejat mainitud ja mis ei olnud mõeldud hagejale nõudeõiguse tekitamiseks. Mitte ühtegi asjaolu selle kohta, et kostja oleks hagejaga otse suhelnud, ei ole hagis esile toodud. Mitte ühtegi tunnistust või aktsepti ei ole kostja poolt hagejale antud selle kohta, et kostja oleks Valsem Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud või oleks tunnistanud lepingu olemasolu otse hagejaga. Kostja hinnangul majandustegevust halvaks lubamatult VÕS § 81 loominguline väärtõlgendus, et iga alltöövõtja oleks ehitusvaldkonnas justkui kohustatud kinnistu, millel ehitatakse, omanikega konsulteerima (ja sisuliselt looma paralleelsed töövõtulepingud). Alltöövõtu ja TsÜS § 132 lg 2 mõte muutub sellisel juhul illusoorseks. Kui hageja (kinnistu omanikuna) pelgas alltöövõtjate kasutamist või soovis rohkem kontrolli alltöövõtulepingute täitmise üle, siis oleks ta pidanud kas alltöövõttu keelama oma lepingus Valsem Ehitus OÜ-ga või sõlmima töövõtulepingud otse – hagejale meelepärase tooniga aknaklaaside paigaldamise

2-20-18112 kontrollimiseks ja kõigeks muuks, mille üle hageja kontrolli ja võimalikku nõudeõigust soovis. Kostja seisukohal käesoleva asja õiguslik kvalifikatsioon on seega lihtne - hageja saab oma nõudeid sauna aknaklaaside värvuse ja kogu muu ehitusega seoses esitada üksnes Valsem Ehitus OÜ kui peatöövõtja vastu. Sõltumata hageja esitatud arvukatest alternatiivsetest tõlgendustest, hageja esitas 08.12.2020 hagi sisuliselt üksnes lepingulisel alusel –, see tähendab, alltöövõtulepingust tulenevalt, mille pooleks ta ei ole. Hageja ei saa esitada kohtule alltöövõtulepingut, mille pooleks ta ei ole, viidata sellele alltöövõtulepingule ning alltöövõtjale ette heita, et alltöövõtja paigaldatud aknaklaaside värvus hagejale ei meeldi. Kuna peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ on pankrotis, siis hagejal tuleks oma õigusi kaitsta PankrS-s sätestatud menetlusreeglite kohaselt. Kostja leiab, et käesolevas asjas on esmatähtis õiguslik küsimus võlasuhte tuvastamine hageja ja kostja vahel, mille veenev põhjendamine hagejal ei õnnestunud. Kui poolte vahel ei saa hagi põhjal olla võlasuhet ühelgi VÕS §-s 3 nimetatud alusel, siis on väidetavast võlaõiguslikust vaidlusest tulenev hagi esitatud vale kostja vastu. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Poolte vahel ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, tasu avalikust lubamisest ega muust seadusest tulenevast alusest tekkinud võlasuhet. Hagis puuduvad selle kohta mistahes tõendatud ja eluliselt usutavad asjaolud. Samuti seletab ja kinnitab kostja käesolevaga, et nimetatud alustel poolte vahel võlasuhet ei ole. Kõige olulisemalt, poolte vahel ei ole lepingust tekkinud võlasuhet. Töövõtulepinguline võlasuhe on hageja ja Valsem Ehitus OÜ vahel. Avalike andmete kohaselt, 19.01.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-16869 kuulutati välja Valsem Ehitus OÜ (registrikood 11527621) pankrot 19.01.2021 kell 15.00. Sellega on eluliselt seletatav, miks hageja on otsustanud koormata kohut ja kostjat käesolevas asjas oportunistliku hagiga. Hageja väide, et 06.05.2020 edastas hageja kostjale teavituse, et tulenevalt peatöövõtja finantsprobleemidest on hageja ja kostja õigussuhe edaspidi otsene, on ilmselgelt õiguslikult ebakorrektne. Töövõtulepinguline võlasuhe ei saa tekkida ühepoolselt. Otsest või kaudset aktsepti kostja saatnud hagejale ei ole ning kostja vaikimist ei saanud hageja lugeda aktseptiks. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja 08.12.2020 (täiendatud 04.03.2021) hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. III Kohtu põhjendused

2-20-18112 TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 81 lg 1 p-de 1-3 alusel lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

2-20-18112 Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks töövõtulepingu alusel lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 23 710.80 eurot; - alternatiivselt punktiga 1: välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; - alternatiivselt punktidega 1 ja 2: välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis VÕS § 81 lg 2 ja kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; - välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks alates 08.12.2020. a sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt kuni nõude täieliku täitmiseni; - mõista X menetluskulud Fenster Alumiinium AS-lt välja ja Fenster Alumiinium AS menetluskulud jätta tema enda kanda ning mõista Fenster Alumiinium AS-lt välja X kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja hagiavaldust ei tunnista ning palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ainus kostja jaoks siduv leping oli peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Alltöövõtulepingut ei ole lõpetatud ega muudetud, samuti ei ole alltöövõtulepingut hagejale üle antud. Sellist alltöövõtulepingu üleandmist ei saaks ka ilma kostja nõusolekuta toimuda. Kostja hinnangul isegi, kui hageja saaks esitada kostjale alltöövõtulepingu alusel nõudeid (millega kostja ei nõustu), tuleb tähele panna, et erinevalt hageja väidetust ei olnud alltöövõtulepingu kohaselt klaasi värviks euras 34 dark bronze. Nimetatud värvus oli alltöövõtulepingu aluseks olnud hinnapakkumise ja alltöövõtulepingu ps 3 toodud tellimuse kohaselt üksnes alumiiniumprofiili pinna värviks (surface finish). Klaasi värviks ei olnud pronks näidatud ka hinnapakkumises. Teisisõnu hageja üritab eksitada kohut sellega, et mõisted „aknaklaas“ ja „akna alumiiniumprofiil“ on justkui samatähenduslikud. Tegelikult, nimetatud värvus euras 34 dark bronze oli alltöövõtulepingus kokku lepitud üksnes akna alumiiniumprofiili värvuseks. Alumiiniumprofiil on akna raam, akna tugielement. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja 08.12.2020 (täiendatud 04.03.2021) hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

2-20-18112 -

-

-

-

-

-

-

tellijaks on 14.02.2020 töövõtulepingus märgitud Valsem Ehitus OÜ. Tellija esindajaks on märgitud Y, s.o Valsem Ehitus OÜ endine juhatuse liige (perioodil 08.08.2008 – 19.05.2010; 02.07.2021 kostja vastuse lisa 2 – osa „Esindusõigus“); peatöövõtjal Valsem Ehitus OÜ-l tekkisid makseraskused ning 05.05.2020 teavitas Valsem Ehitus OÜ kostjat, et on peatanud tööd XXX objektil finantsvahendite puuduse tõttu. Peatöövõtja suunas kostjat pidama edaspidist suhtlus otse hageja kui tellija ja kinnistu omanikuga (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 4 – 05.05.2020 e-kiri); 06.05.2020 edastas hageja kostjale teavituse, et tulenevalt peatöövõtja finantsprobleemidest on hageja ja kostja suhtlus edaspidi otsene (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 5 – 06.05.2020 e-kiri). Samuti palus hageja kostjal edastada Valsem Ehitus OÜ-le esitatud arved. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud, vaid edastas hagejale tasumiseks järgmised arved: a) arve nr MT20013-1 summas 3 036 eurot (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 6 – arve nr MT20013); b) arve nr 20089 summas 39 051.60 eurot (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 7 – arve nr 20089); c) arve nr 20121 summas 4 416 eurot (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 8 – arve nr 20121); hageja tasus kostja poolt talle saadetud Valsem Ehitus OÜ nimele väljastatud arved kokku summas 46 503.60 eurot 08.05.2020 (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 9 – maksekorraldus); aknaraamide paigaldusega alustas kostja 18.05.2020 ning nädal hiljem asus kostja paigaldama klaaspakette, mille värvus aga ei vastanud hageja hinnangul kokkulepitule. Kostja oli hagejale tarninud ja paigaldanud mitte pronks värvusega (dark bronze) klaasid, vaid kirkad. Hageja teavitas kostjat puuduse esinemisest ning 05.06.2020 edastas hageja kostjale e-kirja, milles paluti täpsustada, millal klaasid välja vahetatakse (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 10 – 05.06.2020 e-kiri); 09.06.2020 e-kirjas tunnistas kostja, et klaaspakettide värvuse osas oli tekkinud segadus (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 11 – 09.06.2020. a e-kiri) märkides, et: „kogu segaduse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et spetsifikatsioonis ära näidatud klaasi värvus ei langenud kokku ja et keegi ei pööranud sellele tähelepanu!“; 30.06.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingu rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks ja lepingu täitmise nõude (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 12 – 30.06.2020 nõudekiri). Nõudekirjas palus hageja viivitamatult, kuid hiljemalt 10.07.2020 kõrvaldama lepingu rikkumise ning asendama saunahoonele paigaldatud klaaspaketid dark bronze klaaspakettidega. Hageja hoiatas, et nimetatud tähtaja järgimata jätmisel kavatseb hageja tellida vastavad tööd ja aknad kolmandatelt isikutelt ning seonduv kahju kuulub täies ulatuses hüvitamisele kostja poolt; 10.07.2020 on kostja saatnud hagejale vastuskirja hageja nõuetele (vastusele on lisatud hinnapakkumise saunahoone akende väljavahetamiseks vajalike materjalide, tööde ja teenuste kohta) (02.07.2021 kostja vastuse lisad 3-4), märkides, et: „ei tunnista lepingu olemasolu X’ga ega lepingu rikkumist. Seetõttu ei ole klient valmis tasuta asendama XXX saunahoone klaaspakette dark bronze klaaspakettidega ega nõudes nimetatud elumaja akent. Juhul, kui X otsustab tellida klaaspakettide asendamise tööd kolmandalt isikult ja vastavad kulud meie kliendilt sisse nõuda, ei oleks selline nõue meie hinnangul (eeltoodud põhjendustel) perspektiivikas.“; hageja sõlmis 15.09.2020 töövõtulepingu Semity OÜ-ga (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 13 – töövõtuleping hageja ja Semity OÜ vahel). Töövõtulepingu kohaselt tellis hageja Semity OÜ-lt uued pronks värvitooniga klaasid, nende paigalduse ning kostja poolt ebaõigesti paigaldatud klaaside utiliseerimise.

2-20-18112

-

Töövõtulepingu kohaselt on klaaspakettide vahetuse koos utiliseerimisega hinnaks 23 278.80 eurot, mille tasumine toimub kolme osamaksena. Hageja on Semity OÜ-le tasunud kokku 23 710.80 eurot järgmiste arvete alusel: a) arve nr 2020095 summas 4 487.76 eurot (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 14 – arve nr 2020095); b) arve nr 2020110 summas 6 731.64 eurot (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 15 – arve nr 2020110); c) arve nr 2020122 summas 12 491.40 eurot (hagiavalduse täienduse lisa 16 – arve nr 2020122); 19.01.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-16869 kuulutati välja Valsem Ehitus OÜ (registrikood 11527621) pankrot 19.01.2021 kell 15.00.

2-20-18112 edasist suhtlust otse tellijaga ehk hagejaga X tulenevalt finantsvahendite puudusest XXX objektil, ei nähtu sellest, et kostja ja hageja vahel tekkis sellega mis tahes sisuga leping, millest tulenevalt võis hagejal tekkida õigus esitada kostjale kui alltöövõtjale otse nõudeid või pretensioone. Kohtu hinnangul oli kostja jaoks ainus siduv leping peatöövõtja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtuleping ning seda ka peale eelkirjeldatud kostja ja hageja otsesuhtlusele suunamist. Alltöövõtulepingut ei ole seega lõpetatud ega muudetud, samuti ei ole lepingut X’le üle antud. VÕS § 179 lg 1 alusel lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Eeltoodust tulenevalt ei saanud lepingu üleandmist ilma Fenster Alumiinium AS-i nõusolekuta toimuda. Seega ei saanud hageja astuda Valsem Ehitus OÜ õigusjärglasena alltöövõtulepingu pooleks (tellijaks).

2-20-18112

2-20-18112 ja „akna alumiiniumprofiil“ ei ole samatähenduslikud. Värvus euras 34 dark bronze oli alltöövõtulepingus kokku lepitud üksnes akna alumiiniumprofiili ehk akna raami kui akna tugielemendi värvuseks. Alltöövõtulepingu p-s 4 on kokku lepitud klaasi andmed – „6Low-e+6+6Low-e“ (02.07.2021 kostja vastuse lisa 1 – digikonteineri fail „MT20013.pdf“ lk 1 punkt 4) – andmetes ei ole märgitud tumepronks värvi ega üldse mingit värvi, millest saab järeldada, et klaas on kirgas (värvita, läbipaistev), mitte aga värvitooniga dark bronze. Kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt Valsem Ehitus OÜ tellis alltöövõtulepingu alusel kostjalt värvita ja läbipaistvate (kirgas) aknaklaasidega aknad.

2-20-18112 Vastus 2: „Suurtootja SAINT-GOBAIN tootevalikus on massvärvitud klaas tootenimega PARSOL ja pronksi värvi on toode PARSOL BRONZE. Mõnel teisel tootjal võib olla tootenimetus erinev aga kindlasti esineks pronksi värvi klaasi nimetuses BRONZE. Kuna SAINT-COBAIN on põhiline klaas Eesti turul, siis saab väita, et pronksivärvilise klaaspaketi tähis peaks olema „6ParsolBronze+6+6Low-e.““ Ekspert T. S. mainis analüüsi käigus ka kõnealust hinnapakkumist ja leidis järgmist (10.05.2022 kostja menetlusdokumendi lisa 2 lk 3 punkt 5): „Töövõtu leping MT20013 on sõlmitud Valsem Ehitus OÜ ja Fenster Alumiinium AS vahel. Tellimuse aluseks on „Hinnapakkumine nr. HP-G-270120-1“. Hinnapakkumises klaase kirjeldatud pole. Töövõtulepingus on kirjeldatud kasutatavate materjalide all „Klaas: 6Low-e+6+6Low-e.““

2-20-18112 Kohus selgitab, et hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Seega pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja neid asjaolusid tuleb tal endal tõendada. Hagejal oli võimalus esitada omapoolsed seisukohad viidatud asjatundjate järelduste ümberlükkamiseks, kuid hageja ei ole seda teinud. Täiendavalt märgib kohus, et olukorras, kus tellitava töö iseloomu tõttu tuli töövõtulepingutes kokku leppida nii aknaraamide kui ka klaasi värvus, millest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja seisukoht, et alltöövõtulepingus reguleeris akende raamide värvust punkt 3 ja klaaside värvust punkt 4.

2-20-18112

2-20-18112 paralleelsed töövõtulepingud). Alltöövõtu ja TsÜS § 132 lg 2 mõte muutub sellisel juhul illusoorseks. Kui hageja (kinnistu omanikuna) pelgas alltöövõtjate kasutamist või soovis rohkem kontrolli alltöövõtulepingute täitmise üle, siis oleks ta pidanud oma lepingus Valsem Ehitus OÜ-ga alltöövõtu keelama või sõlmima töövõtulepingud otse, et kontrollida hagejale meelepärase tooniga aknaklaaside paigaldamist, samuti muuks, mille üle hageja kontrolli ja võimalikku nõudeõigust soovis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lepinguline kaitse VÕS § 81 alusel ei saa laieneda mitte igaühele [---]. Vastasel juhul kaoksid delikti ja lepinguõiguse omavahelised piirid ning võlgnikul puuduks võimalus lepingu sõlmimisel oma vastutuse ulatust kindlaks määrata. [---] Kolmandate isikute kaasamine lepingu kaitsealasse ei tohiks kohtupraktikas [---] muutuda tavapäraseks, vastasel juhul ei ole lepingu sõlmimisel enam võimalik vältida ettenähtamatuid riske. [---] Näiteks annab korteri omanik A ettevõtja E-le ülesande remontida pööningut. Ehitusettevõtja teeb oma tööd lohakalt ning lõhub seal paikneva kütteseadme. Veeavarii tõttu saab kannatada mitte ainult A korter, vaid ka tema naabri S-i korter. S-il on ehitusettevõtja vastu siiski üksnes omandi rikkumisest tulenevad deliktilised nõuded, mitte A ja E vahelisest lepingust tulenevad nõuded, vastupidine tooks kaasa lepingulise vastutuse riski põhjendamatu laienemise (T. Uusen-Nacke. VÕS § 81 komm. – P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn: Juura, 2016, lk 387 p 4.1, lk 390 p 4.4). Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks akende paigaldamise käigus hageja omandit rikkunud või tekitanud talle omandi kahjustusi vms. Poolte vahel puudub vaidlus, et peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ ja kostja kui alltöövõtja vahelise alltöövõtulepingu sõlmimisel ei suhelnud kostja hagejaga, vaid nendevaheline suhtlus algas pärast Valsem Ehitus OÜ-lt teate saamist. Samuti ei ole hagejat alltöövõtulepingus mainitud ja hageja ei väida ka vastupidist. Kohus leiab, et alltöövõtulepingu sõlmimise otstarbekus alltöövõtja jaoks seisnebki selles, et vastutada alltöövõtulepingu täitmisest tulenevalt üksnes alltöövõtulepingu sõlminud teise lepingupoole (Valsem Ehitus OÜ) ees, vastupidisel juhul oleks tulnud kostjal töövõtuleping sõlmida otse hagejaga. Seetõttu on selge, et käesolevas asjas ei ole täidetud VÕS § 81 lg 1 p 2 eeldus. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa lepingulise vastutuse riski põhjendamatu laienemise. Samuti on ei ole kohtu hinnangul täidetud VÕS § 81 lg 1 teised eeldused.

2-20-18112 Kohus märgib, et ka juhul hageja ja Valsem Ehitus OÜ vahel sõlmitud lepingus on aknaklaaside tooni käsitlev tingimus märgitud ekslikult, millest tulenev ebatäpsus aknaklaaside värvuse osas kandus edasi ka alltöövõtulepingu tingimustesse, siis ka selline ebatäpsus ei too kaasa kostja vastutust. Hagejal on juhul, kui tal on pretensioonid seoses aknaklaaside ebaõige värvusega (värvitusega) esitada üksnes teise lepingupoole ehk Valsem Ehitus OÜ-l, kui peatöövõtja vastu, millest järeldub, et hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud hagi ebaõige isiku vastu.

2-20-18112 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.