Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu avaldus A. S. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu (rk 80021697; Estonia pst 22, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, 31022 Ida-Viru maakond)
Avaldaja esindaja:
Vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected])
Puudutatud A. S. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post XXX, isik: tel XXX, RR-is märgitud lisa-aadress XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu kasuks võlg 1217 (üks tuhat kakssada seitseteist) eurot 31 senti (millest 1190,84 eurot on põhivõlg tasumata kommunaalteenuste eest ja 26,47 eurot viivis perioodil jaanuar 2023 – september 2025).
3.Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu kasuks viivis alates 1.10.2025. a kuni põhinõude (1190,84 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud jätta A. S. kanda.
1
4.1 Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 kasuks avaldaja menetluskulude katteks 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu esitas 9.10.2025 Viru Maakohtule avalduse A. S. vastu võla nõudes. Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu palub A. S.lt välja mõista: võlgnevus 1217,31 eurot (s.o põhinõue 1190,84 eurot ja viivis 26,47 eurot); viivis alates 01.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub avaldaja jätta A. S. kanda ja välja mõista puudutatud isikult avaldaja menetluskulude katteks 298 eurot (sealhulgas riigilõiv 50 eurot, esindaja kulud 248 eurot). Avalduse kohaselt on A. S. Kohtla-Järvel, Estonia pst 22 korteri nr X omanik ja Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirja p. 3 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. A. S.l on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades puudutatud isiku eriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, milles on kajastatud osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. A. S. ei ole esitatud arvete alusel korrektselt tasunud ning on tekkinud võlgnevus. Põhikirja p. 11 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest). Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, ühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil tasu järgmiste kommunaalteenuste eest: maja hooldus ja haldus, reservfond, sihttasu, vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, gaas, soojuse jaotamine, kindlustus. Maja hooldus ja haldus, reservfond, sihttasu. Tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurus on 48,3 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p. 11, 14). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, gaas. Need tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega, mille arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Kommunaalettevõtted esitavad korteriühistule vaidlusalusel perioodil arved, millistest tuleneb, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuste
2
eest tasuma. Korteriühistu jaotab arved kommunaalteenuste eest korteriomanike vahel, nt.: „soojusenergia“ lähtudes korteriomandi üldpinna suurusest; „vesi“ ja „gaas“ lähtudes mõõturite näitudest. Seisuga 01.10.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1190,84 eurot, millele lisandub viivis 26,47 eurot. Võlgnevus hõlmab ajavahemikul jaanuar 2023 – september 2025 avaldaja esitatud, kuid puudutatud isiku tasumata jäetud arveid. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumiseks täiendavaid tähtaegu, edastanud suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole arveid tasutud. Võlg suureneb. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Vastavalt KrtS § 41 lg 1 koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 01.10.2025 kuni põhinõude (s.o 1190,84 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2.Kohus saatis A. S.le materjalid ja nõudis kirjalikku vastust avaldusele. Avaldus koos lisadega on puudutatud isikule kätte toimetatud 13.10.2025 (kättesaamise kinnitus dtl 30). Kohus andis tähtaja 14 päeva materjalide kättesaamisest arvates vastuse esitamiseks avaldusele (dtl 28), kuid kohtu määratud tähtajaks vastust ega vastuväiteid ei esitatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja
kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. 3
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. S. XXX korteriomanik (registriosa XXX), Estonia pst 22 korteriühistu põhikirja (dtl 9-11) II osa p 7 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Seega on A. S. Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi (korteriühistu liikme kohustuses sätestab Estonia pst 22 põhikirja p 11).
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Korteriühistu põhikirja II osa p 7 (dtl 9-11) kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud muuhulgas täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi, ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid; tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus; maksma iga kuu tarbitud veevarustuse ja kanalisatsiooni, soojusenergia, gaasi, elektrienergia ja muude kasutatavate teenuste eest. Tasumisega viivitamise korral on korteriomanik ja korteriühistu liige kohustatud tasuma viivist üldkoosoleku kehtestatud määra alusel. Kommunaalteenuste eest tasumine toimub korteriühistu kehtestatud korras vastavalt teenust osutavale ettevõttele lepingu alusel üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (põhikirja III osa p 11). Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 14-15), mille kohaselt on A. S. kantud kinnistusraamatusse Estonia pst XXX (registriosa nr XXX) omanikuna. Estonia pst 22 8.10.2025.a. tõendist (dtl 17) ja arvete ülevaatest (dtl 19-26) nähtuvalt on A. S. võlgnevus seisuga 1.10.2025 1217,31 eurot (sh majahooldus ja haldus 1190,84 eurot ja viivis 26,47 eurot). Arvete ülevaates on kajastatud korteriomanikule tasumiseks esitatud arved perioodil jaanuar 2023-september 2025, laekumised nimetatud perioodil, võlg ning tasumata summadelt arvestatud viivis. Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista:
4
Kommunaalteenuste võlgnevus perioodi eest jaanuar 2023 - september 2025 1217,31 eurot (s.o põhinõue 1190,84 eurot ja viivis 26,47 eurot (viivis on arvestatud seisuga 30.09.2025, dtl 26); viivis alates 01.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud 298 eurot (sealhulgas riigilõiv 50 eurot, esindaja kulud 248 eurot).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab A. S. kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud talle esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS § 367 alusel alates 1.10.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab A. S.lt välja 1217,31 eurot (s.o põhinõue 1190,84 eurot ja viivis 26,47 eurot perioodi eest jaanuar 2023-september 2025) ning lisanduva viivise alates 1.10.2025 ja jätab korteriomaniku kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 248 eurot (arvestusega 2h x 124), kokku 298 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 298 eurot.
5
11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.