Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

juriidilise isikuga, teda on nimetatud ka firmamatjaks (leht.postimees.ee/6461981/firmamatjate-ring-tombub-koomale), C omab seoseid veel kahe juriidilise isikuga (Mumm & Co OÜ ja Nuwe Begin MTÜ), D viie juriidilise isikuga (UÜ Kultorg, Leon Solutions OÜ, Tradeton OÜ, uudenmaan laatoitusmestarit OÜ), B viie juriidilise isikuga (Azur Grupp OÜ, Duo Sisustus OÜ, MX Force OÜ, Pulbervärvimine OÜ ja Pärnu Infra OÜ) ja A kahe juriidilise isikuga (SanSound OÜ ja SanSound valve OÜ). Võlgniku likvideerimisteade avaldati 30.11.2021. Seega nõuete esitamise tähtaeg saabus 30.03.2022. Võlgniku põhitegevusalaks oli kaabeldus- ja nõrkvoolusüsteemide paigaldustööde teostamine. Viimane majandusaasta aruanne on koostatud 2017. majandusaasta kohta. Raamatupidamisaruanded 2018. a, 2019. a ja 2020. a on juhatuse poolt koostamata, ehkki vastavad tähtajad on saabunud. Raamatupidamisdokumendid asuvad väidetavalt D käes, kes pole hetkel osanikule kättesaadav. Ka halduri päringule D ei vastanud. Maksuhalduri andmetest

2-21-19898 ja võlgniku pangakonto väljavõtetest järeldub, et võlgniku tegevus lõppes aprillis 2019. 2016. aastal oli võlgnikul keskmiselt 6 töötajat, 2017 aastal: 4 töötajat. Võlgnik oli käibemaksukohustuslane 02.05.2016‒25.04.2019. Võlgniku 2017. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 16 715 eurot ja võlgniku omakapital oli majandusaasta lõpus -7034 eurot. Võlgnikule kuulub osalus OÜ-s Dusty Wood (registrikood 14503928, juhatuse liige E, 17.04.2019‒27.06.2019 C). Osaühing on registrisse kantud 08.06.2018. Selle tegevusalaks on puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine (k.a väravad). Võlgnik omandas osaluse 07.11.2018. OÜ Dusty Wood pole käibemaksukohustuslane. Firma pole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, on likvideerija sõnul varatu ega oma ammu enam tegevust, mistõttu võlgnik hindab osaluse väärtusetuks. Praktikas on halduritel siiski mõnel juhul õnnestunud taolisi osalusi müüa ca 10%-ga osakapitali nominaalväärtusest. Krediidiasutustelt saadud andmetel oli võlgnikul konto SEB pangas ja Luminor pangas. Kontod suleti vastavalt 16.11.2018 ja 21.05.2019. Muudes Eesti krediidiasutustes võlgnikul kontosid olnud pole. Transpordiameti andmetel ei ole võlgnik omanud transpordivahendeid. Võlgniku pole kunagi olnud kinnisvara, kaubamärke, kasulikke mudeleid ega patente. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik pole sissenõudjaks olnud üheski täitemenetluses. Likvideerija väitel muud vara peale osaluse võlgnikul pole. Samas ei ole likvideerija väitel temal võlgniku varasemat raamatupidamist, mistõttu ei pruugi likvideerija andmed muude vara puudumise kohta olla õiged. Võlgniku andmeid vara kohta ei ole halduril võimalik kontrollida, kuna isik, kelle käes väidetavalt asub raamatupidamine, ei ole haldurile vastanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks mitte enam kui 250 eurot. Võlgnikul on maksuvõlad kokku summas 21 592.87 eurot. Maksuhaldur viis 24.09.2018‒ 04.06.2019 läbi kontrolli käibemaksu ja tulumaksu osas ajavahemikul aprill kuni juuli 2018. Tuvastati, et võlgnik deklareeris sisendkäibemaksu, milles kajastatud soetust tegelikult ei toimunud. Maksuotsus tehti 02.07.2019. Põhivõlale lisandub viivis, mille suurus ajutise halduri nimetamisel oli 11 494.70 eurot. Võlgniku suhtes pole käimas täitemenetlusi. Peale maksuhalduri pole ükski võlausaldaja oma nõudest haldurit teavitanud. Likvideerija väitel muid kohustusi peale võla maksuhalduri ees võlgnikul pole. Samas ei ole likvideerija väitel temal võlgniku varasemat raamatupidamist, mistõttu ei pruugi likvideerija andmed muude võlgade puudumise kohta olla õiged. Võlgniku andmeid kohustuste kohta ei ole halduril võimalik kontrollida, kuna isik, kelle käes väidetavalt asub raamatupidamine, ei ole haldurile vastanud. Eelnevast tulenevalt on võlgnikul haldurile teadaolevaid kohustusi summas 21 592.87 eurot (lisandub viivis). Võlgnikul vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku tegevus on lõppenud, mistõttu võlgniku suutmatus oma kohustusi täita pole ajutine. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse asjaolu, et võlgnik ei tasunud aprilli-juuli 2018. a tasumisele kuulunud käibemaksu, püüdes maksukohustust vähendada soetuste arvel, mida tegelikult ei toimunud. Halduri esialgsel hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt septembris 2018. a, kui viimane osa vastavast käibemaksust tulnuks tasuda.

2-21-19898 Pankrotimenetluse kuludeks on pankrotimenetluse toimingute läbiviimise kulud, käesoleval juhul ka nõuete tõendamise ja esitamise kulud. Seejuures puudub nõuete esitamise kulude tegemise järele vajadus, kui tõendeid nõuete kohta ei õnnestu piisavalt koguda. Halduri prognoosi kohaselt on kulud järgmised: I üldkoosoleku ettevalmistamise kulu: 2 tundi, 200 eurot; võlausaldajate nõuete kaitsmise kulu (sh nõuete kontrollimine): 2 tundi, 200 eurot; võlgniku nõuete tõendamise kulu: 10 tundi, 1000 eurot; võlgniku nõuete esitamise kulu (sõltub esitatavatest nõuetest); muud jooksvate toimingute kulud: 400 eurot. Lisanduvad ajutise menetluse kulud, millest osa kompenseerib riik. Võlgnikul likviidne vara puudu. Osaluse müügist saadava raha arvelt (eelduslikult 250 eurot) on tulevikus võimalik katta osa pankrotimenetluse kulusid. Samas ei ole tegu varaga, mille müügi võimalus tekiks pankroti väljakuulutamisel koheselt, samuti võib müük võtta aega. Seega tuleb pankroti väljakuulutamine seada sõltuvusse kulude maksmisest kohtu deposiiti. Eelnevast kalkulatsioonist tulenevalt teeb haldur ettepaneku määrata selleks summaks esialgu 3500 eurot. Juhul kui jõutakse nõuete esitamiseni, taotleb haldur täiendavat finantseeringut. Käesoleval juhul oli tegevus lõppenud aprillis 2019. a ja maksuotsus tehti 02.07.2019. Seega hiljemalt maksuotsuse edasikaebamise tähtaja möödumise ajaks oli juhatusele selge, et võlgnik on maksejõuetu. Seega on juhatus rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Haldurile on teatatud, et raamatupidamine asub D käes. Likvideerijal on kohustus nõuda sisse võlad ja rahuldada nõuded, s.o ka likvideerijal on kohustus välja selgitada nii vara kui ka võlad (TsÜS § 41 lg 4). Juriidilise isiku vara ja võlgade kohta saab teavet tema raamatupidamisest. Jättes raamatupidamise välja nõudmata, ei ole likvideerija halduri arvates olnud oma kohustuste täitmisel hoolas. D pole kinnitanud raamatupidamise valdamist. Kui võlgnik ei ole korraldanud raamatupidamist või selle säilimist, siis juhatus rikkunud ÄS §-i 183. Samuti võib olla tegemist KarS § 3811 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Kohtulahendite andmebaasist nähtub, et võlgnikul on olnud puutumus ühe kohtuasjaga (xxx). Nimelt nõudis Est Building Partner OÜ pankrotihaldur seal juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagi aluseks oli asjaolu, et juhatuse liige on pangakontolt raha välja võtnud. Juhatuse liige püüdis nõuet pareerida mh väitega, et firma ostis sularahas teenust mh võlgnikult. Kohus asus seisukohale, et kohtule esitatud võlgniku arved on võltsarved (p 3.4 ja 12jj). Seega võib võlgnik olla osalenud dokumendi võltsimises (KarS § 344). Võlgniku pangaarvelt SEB pangas on ajavahemikul 06.02.2017‒01.10.2018 pangakaardiga välja võetud 148 510 eurot. Pangakaardi valdajaks oli A. Võlgniku pangaarvelt LHV pangas on ajavahemikul 31.01.2019‒05.04.2019 pangakaardiga välja võetud 31 485 eurot. Pangakaardi valdajaks oli B. Lisaks on võlgniku pangaarvelt LHV pangas on ajavahemikul 18.03.2019‒ 05.04.2019 sularaha välja võetud summas 69 242 eurot. Enamikel juhtudel on raha välja võtnud C. Nagu eespool selgitatud, on nii A, B kui ka C olnud võlgniku juhatuse liikmed. Maksuhaldur tuvastas, et A eesmärgiks oli võlgniku varatuna mahajätmine. Laias laastus võib öelda, et kui jätta kõrvale ülekanded maksuhaldurile, töötajatele ja mõnele üksikule äriühingule, siis enamik võlgniku pangakontole laekunud rahast võeti kaardiga/sularahas välja. Kui juhatuse liikmetel pole esitada dokumente, mis tõendavad võlgniku tarbeks kulutuste tegemist, on võlgnikul õigus nõuda neilt raha tagasi. Võlgnikul võib olla vara väljanõudmise õigus. Nii on võlgnik tasunud 2019. aastal seadmete, tarvikute jmt eest kokku 29 022 eurot. Andmeid seadmete, tarvikute jmt müügi kohta pole. Kui

2-21-19898 seadmed tõepoolest osteti, siis võib võlgnikul olla võimalus need valdajatelt välja nõuda. Kui vara on kadunud, võib võlgnikul olla nõue juhatuse liikmete vastu, kes ei ole vara säilimist korraldanud. Kui ülekandeselgitused vara omandamise kohta ei kajasta ülekannete tegelikku sisu, võib võlgnikul olla nõudeõigus raha saanud isikute vastu, samuti juhatuse liikmete vastu, kes alusetud väljamaksed on teinud. Võlgniku pangakontodelt on tehtud väljamakseid, mis ei pruugi olla seotud võlgniku tegevusega. Erinevate juhatuse liikmete ajal on vastavad kulud järgmised: A 9235 eurot, B/D 6582 eurot, D/C 43 780 eurot. Seejuures on väljamakseid tehtud juhatuse liikmete lähikondsetele (F on B poeg, kes ülekannete ajal oli 11-aastane; G on C abikaasa). Kui kulud ei ole seotud võlgniku tegevusega ja raha saajalt ei saa seda tagasi nõuda, võib võlgnikul olla nõue juhatuse liikmete vastu, kes on teinud alusetuid makseid. Kohus tegi 13.05.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ SS Security (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 500 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku osanik ja juhatuse liige B on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Võlgniku likvideerijal Hillar Taltsil on kehtivad seosed

juriidilise isikuga, teda on nimetatud ka firmamatjaks (leht.postimees.ee/6461981/firmamatjate-ring-tombub-koomale), C omab seoseid veel kahe juriidilise isikuga (Mumm & Co OÜ ja Nuwe Begin MTÜ), D viie juriidilise isikuga (UÜ

2-21-19898 Kultorg, Leon Solutions OÜ, Tradeton OÜ, uudenmaan laatoitusmestarit OÜ), B viie juriidilise isikuga (Azur Grupp OÜ, Duo Sisustus OÜ, MX Force OÜ, Pulbervärvimine OÜ ja Pärnu Infra OÜ) ja A kahe juriidilise isikuga (SanSound OÜ ja SanSound valve OÜ). Võlgnikule kuulub osalus OÜ-s Dusty Wood (registrikood 14503928), mille väärtuseks ajutine pankrotihaldur on hinnanud 250 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Krediidiasutuste andmetel puuduvad võlgnikul pangakontod, võlgniku kontod SEB Pank AS-is ja Luminor Bank AS-is on suletud. Transpordiameti andmetel ei ole võlgnik omanud transpordivahendeid. Võlgniku pole kunagi olnud kinnisvara, kaubamärke, kasulikke mudeleid ega patente, võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik pole olnud sissenõudjaks üheski täitemenetluses. Likvideerija väitel puudub võlgnikul muud vara peale osaluse, samas on võlgniku likvideerija avaldanud, et talle ei ole võlgniku likvideerimismenetluse eelseid raamatupidamise dokumente üle antud, millest tulenevalt ei pruugi likvideerija andmed muude vara puudumise kohta olla õiged. Ajutisel pankrotihalduril ei olnud võimalik kontrollida andmeid võlgniku vara kohta, kuna isik, kelle käes väidetavalt asub raamatupidamine, ei ole ajutisele pankrotihaldurile vastanud. Võlgnikul on maksuvõlad kokku summas 21 592.87 eurot. Maksuhaldur viis 24.09.2018‒ 04.06.2019 läbi kontrolli käibemaksu ja tulumaksu osas ajavahemikul aprill kuni juuli 2018. a, mille käigus tuvastati, et võlgnik deklareeris sisendkäibemaksu, milles kajastatud soetust tegelikult ei toimunud. Maksuotsus tehti 02.07.2019. Põhivõlale lisandub viivis, mille suurus ajutise halduri nimetamisel oli 11 494.70 eurot. Peale maksuhalduri pole ükski võlausaldaja oma nõudest ajutise pankrotihaldurit teavitanud. Likvideerija väitel puuduvad võlgnikul muud kohustused peale võla maksuhalduri ees. Samas on likvideerija avaldanud, et tal puuduvad võlgniku likvideerimismenetluse eelsed raamatupidamisdokumendid, mistõttu ei pruugi likvideerija andmed muude võlgade puudumise kohta olla õiged. Võlgniku andmeid kohustuste kohta ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik kontrollida, kuna isik, kelle käes väidetavalt asub raamatupidamine, ei vastanud ajutisele pankrotihaldurile. Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 21 592.87 eurot. Täitemenetluse registris andmed võlgniku suhtes algatatud ja menetluses olevate täitemenetluste kohta puuduvad. Võlgniku majandustegevus on täielikult lõppenud 2019. a. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente esitanud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 21 592.87 eurot ja vara puudub ning võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.

2-21-19898 Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse asjaolu, et võlgnik ei tasunud aprilli-juuli 2018. a tasumisele kuulunud käibemaksu, püüdes maksukohustust vähendada soetuste arvel, mida tegelikult ei toimunud. Halduri esialgsel hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt septembris 2018. a, kui viimane osa vastavast käibemaksust tulnuks tasuda. Käesoleval juhul oli tegevus lõppenud aprillis 2019. a ja maksuotsus tehti 02.07.2019. Seega hiljemalt maksuotsuse edasikaebamise tähtaja möödumise ajaks oli juhatusele selge, et võlgnik on maksejõuetu. Seega on juhatus rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutine pankrotihaldur aruande kohaselt on haldurile teatatud, et raamatupidamine asub D käes. Likvideerijal on kohustus nõuda sisse võlad ja rahuldada nõuded, s.o ka likvideerijal on kohustus välja selgitada nii vara kui ka võlad (TsÜS § 41 lg 4). Juriidilise isiku vara ja võlgade kohta saab teavet tema raamatupidamisest. Jättes raamatupidamise välja nõudmata, ei ole likvideerija halduri arvates olnud oma kohustuste täitmisel hoolas. D pole kinnitanud raamatupidamise valdamist. Kui võlgnik ei ole korraldanud raamatupidamist või selle säilimist, siis juhatus rikkunud ÄS §-i 183. Samuti võib olla tegemist KarS § 3811 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et tema teabenõudele ei ole võlgniku endine juhatuse liige vastanud ja talle ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlgniku 2018. a, 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruanded on võlgniku juhatuse poolt koostamata, ehkki vastavad tähtajad on saabunud. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku raamatupidamine on korraldamata, on loonud olukorra, millest tulenevalt ei ole võimalik saada informatsiooni võlgniku majandustegevuse ja tehtud majandustoimingute kohta, s.h analüüsida võlgniku vara tagasivõitmise- ja nõudmise aluseid ning anda täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RpS § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole üle antud ja teabenõudele vastatud, siis tuleb võlgniku puhul lähtuda raamatupidamiskohustuslase minimaalnõuetest ehk mikroettevõttele kohustuslikest nõuetest. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga

2-21-19898 tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. SS Security OÜ on alates 2019. a jätnud täitmata majandusaasta aruande esitamise kohustuse, äriregistrile ei ole esitatud aruandeid võlgniku 2018. a, 2019. a ja 2020. a majandusaastate kohta. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 3811 lg-s 1 kohaselt on süütegu raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadev raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud ja kohtulahendite andmebaasist nähtub, et võlgnikul on olnud puutumus tsiviilasjaga nr xxx, kus Est Building Partner OÜ pankrotihaldur nõudis juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud tsiviilasjas tuvastas kohus, et kohtule esitatud võlgniku SS Security OÜ esitatud arved on võltsarved, millest tulenevalt võib võlgnik olla osalenud dokumendi võltsimises (KarS § 344). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed C (juhatuse liige ajavahemikul 21.02.201930.11.2021) ja D (juhatuse liige ajavahemikul 12.10.18-30.11.21) on pannud toime raske juhtimisvea, kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata alates 2018. a, mis nähtub asjaolust, et võlgniku 2018. a, 2019. a ja 2020. a majandusaasta raamatupidamisdokumendid, s.h aruanded puuduvad, samuti ei ole 2018. a, 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruandeid registrile esitatud. Samuti on võlgniku juhatuse liikmed C (juhatuse liige ajavahemikul 21.02.2019-30.11.2021) ja D (juhatuse liige ajavahemikul 12.10.18-30.11.21) rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuna vaatamata asjaolule, et hiljemalt 02.07.2019 maksuotsuse edasikaebamise tähtaja möödumise ajaks pidi võlgniku juhatus olema teadlik, et võlgnik on maksejõuetu, ei esitanud võlgniku juhatuse liikmed C ja D võlgniku pankrotiavaldust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti

2-21-19898 väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud järgmised vara tagasivõitmisega seotud asjaolud:

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk

2-21-19898 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.