Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 01.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-22-109266/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 01.09.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1056

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-22-109266

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi H. J. vastu võlgnevuse nõudes 359,29 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150);

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; epost: [email protected]); Kostja: H. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvasrikuregistri järgne elukoht kuni 01.08.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata). Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista H. J. Osaühingu Aktiva Finants kasuks 325,38 eurot, millest 193,89 eurot on põhivõlg ja 131,49 eurot 01.09.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista H. J. Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 02.09.2022. a viivis tasumata põhivõlalt (193,89 eurolt) lepingujärgses määras, milleks on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, kuni põhivõla täitmiseni.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista H. J. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult kätte 24.07.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Telia Eesti AS-iga 02.10.2017. a kliendilepingu ja tähtajatu seadmete kasutuslepingu. Nimetatud lepingute alusel kohustus Telia Eesti AS osutama kostjale sideteenuseid ning üürima digiboksi ja ruuteri. Kostja kohustus teenuste ja seadmete kasutamise eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepinguid ega tasunud arveid nõuetekohaselt, mistõttu Telia Eesti AS ütles lepingud üles ja loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt ajavahemikul 30.06.2019 – 31.10.2019 Telia Eesti AS esitatud arvete alusel tasumata põhivõlga summas 193,89 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 118,87 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras, milleks on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 325,38 eurot, millest 193,89 eurot on põhivõlg ja 131,49 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt (sh 118,87 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 12,62 eurot hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise päevani arvestatud viivis). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras, milleks on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 380 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot, TsMS § 4842 alusel arvestatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 220 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 75 eurot, kokku 140 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 140 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmine ei ole põhjendatud. TsMS §-le 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole TsMS §-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud OÜ Julianus Inkasso jurist Alla Žulinskaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 1,8 töötundi tasumääraga 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 360 eurot, sh 140 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 220 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 360 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud senises menetluses menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada, mistõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.