(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2022, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-6599
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi V. R. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
13 753,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja: V. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista V. R.lt OK Incure OÜ kasuks 01.07.2020 V. R. ja Bigbank AS vahel sõlmitud krediidilepingust nr SL18-01-1554583 tulenev võlgnevus kokku 3150,57 eurot (millest 2403,66 eurot põhivõlgnevus, 150,07 eurot intress, 590,84 eurot põhivõlalt perioodi eest 20.11.2020 kuni 04.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivis, 6,00 eurot lepinguhaldutasu).
Välja mõista V. R.lt OK Incure OÜ kasuks 01.07.2020 V. R. ja Bigbank AS vahel sõlmitud krediidilepingust nr SL19-01-1614578 tulenev võlgnevus kokku 10 501,46 eurot (millest 7804,93 eurot põhivõlgnevus, 544,98 eurot intress, 2145,55 eurot põhivõlalt perioodi eest 20.11.2020 kuni 04.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivis, 6,00 eurot lepinguhaldutasu)
Jätta rahuldamata OK Incure OÜ viiviste nõue V. R. vastu kogusummas 1,37 eurot.
Jätta rahuldamata OK Incure OÜ sissenõudmiskulude nõue V. R. vastu kogusummas 100,00 eurot.
Jätta menetluskulud 99,26% ulatuses V. R. kanda ja 0,74% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 910 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) millest 903,27 eurot mõista V. R.lt OK Incure OÜ kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-22-6599
Väljamõistetud menetluskuludelt on V. R. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-22-6599 mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 20.11.2020. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 16,90% aastas ja hageja palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes intressi päevamäärast 0,0463%. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja V. R. 01.07.2020 laenulepingu nr SL19-01-1614578, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti 7804,93 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 07.10.2020. Antud nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le 29.09.2021. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 18,90% aastas ja hageja palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes intressi päevamäärast 0,0518%. Kohtu nõudel hageja 26.02.2022 teatas, et jääb sissenõudekulude juurde. Hageja hinnangul seaduses ei ole sätestatud, et sissenõudmiskulude nõude hüvitamine peab tulenema lepingu tingimusest. Ainuke eeldus seisneb selles, et poolte vahel peab olema sõlmitud leping ning pärast lepingu lõppemist ehk ülesütlemist on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, kui need tekivad. Sissenõudmiskulude nõue ei sisalda üksnes meeldetuletuskirjade saatmist, vaid ka helistamist ja muid toiminguid, et võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul, kui kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue on ebaproportsionaalne, siis palub hageja kostjalt välja mõista sellist sissenõudmiskulude hüvitist, mis on kohtu hinnangul ning arvestades hageja poolt tehtud toiminguid objektiivne.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-6599
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-6599 seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2403,66 eurot määras 0,0463% päevas ja põhivõlgnevuselt 7804,93 eurot määras 0,0518% päevas. Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgsed intressid kõigepealt teisendanud päevamääraks ja seejärel ümardanud. Selline arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Lepingus ei ole kokku lepitud intressi päevamäära, vaid on kokkulepe intressi aastamäära kohta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised võttes aluseks lepingutes kokkulepitud intresside aastamäärad. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lepingu nr SL18-01-1554583 täitmisega viivitamise eest viivise summas 590,84 eurot ja lepingu SL1901-1614578 täitmisega viivitamise eest viivise summas 2145,55 eurot perioodi eest 20.11.2020 kuni 04.05.2022. Sissenõutavaks muutunud viivise summad vastavalt 0,11 eurot ja 1,26 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.