2-22-113491/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-22-113491 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. − Hageja taotleb kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale saadetud meeldetuletuskirjade eest hüvitist 15 eurot ning pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot, kokku 55 eurot. Kohus selgitab, et 01.10.2015 jõustus VÕS 1132, mis sätestab eriregulatsiooni tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude kohta nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast selle lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivuse ajal nõuda 2 (4)

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja saatis kostjale lepingu kehtivuse ajal maksemeeldetuletusi 25.11.2021, 25.12.2021 ja 18.01.2022 kuupäeval. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne eelnimetatud kuupäevadel tasuliste kirjade edastamist vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitis 5 eurot üksnes 25.12.2021 saadetud meeldetuletuskirja eest, millele eelnes 25.11.2021 tasuta meeldetuletuskiri. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne 18.01.2022 meeldetuletuskirja vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse, mistõttu jätab kohus ka 18.01.2022 saadetud kirja eest võla sissenõudmiskulude nõude 5 eurot rahuldamata. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib tarbijast võlgnikule saata kolm tasulist kirja. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on saatnud kostjale pärast lepingu erakorralist ülesütlemist (02.02.2022) võla meeldetuletuskirju 07.02.2022, 08.02.2022, 09.03.2022 ja 25.03.2022 kuupäeval. Kuivõrd 07.02.2022 ja 08.02.2022 kirjad olid kostjale saadetud enne 7 päeva möödumist lepingu lõppemisest, siis jätab kohus võla sissenõudmiskulud 07.02.2022 ja 08.02.2022 kirja eest rahuldamata. Põhjendatud on hageja nõue 09.03.2022 saadetud kirja eest summas 20 eurot ning 25.03.2022 kirja eest summas 5 eurot. VÕS § 1132 eelnõu seletuskirjas on leitud, et kogusumma täpsem sisustamine aitab vältida ohtu, et väidetavaid kulusid nõutakse piirmäära ulatuses sisse, kuigi need ei pruugi olla tegelikult tekkinud. Hageja pole summaliselt sisustanud muude kulude (5 eurot) tekkimist ega nende vajalikkust. Kokku jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue 25 eurot (10 eurot lepingu kehtivuse ajal ning 15 eurot pärast leping lõppemist (sh 5 eurot muude kulude eest). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 97% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 175 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 169,75 eurot (s.o 175-st eurost 97%) ning menetluskuludelt (169,75 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2