3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.09.2022 kell 11.00 videokonverentsi kaudu. Võlausaldajatel tuleb üldkoosolekul osalemise soovist teatada hiljemalt 30.08.2022, saates taotluse e-posti aadressile: [email protected]. Taotluses tuleb märkida tsiviilasja number ja isiku andmed.
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
9.Määrata ajutise halduri tasuks 772,20 eurot (sh käibemaks).
10.Välja mõista riigieelarvelistest vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 772,20 eurot, mis kanda OÜ Civilex arvelduarvele nr xxx Swedbank.
11.Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu maksmiseks.
2-20-8787
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD
1.A T esitas Viru Maakohtule 30.06.2022 pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse.
2.Viru Maakohtu 05.07.2022 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja määrati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 27.07.2022 aruande, mille kohaselt võlgnikul töökoht puudub, võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Abielu K Tiga (ik xxx) oli sõlmitud perioodil xxxx–xxx. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul 5 alaealist last, kellest võlgniku kinnitusel elab koos tema ja eksabikaasaga kõige noorem lastest (sünd xxx). Võlgniku ja tema abikaasa abielu ajal kehtis abikaasadel lahusvara vararežiim. Võlgnik on avalduses esitanud, et tal puudub vara. Ajutine haldur tuvastanud võlgniku omandis kinnisasju ning tuginedes kinnistusraamatu väljavõtetele, siis on kinnisasju kuulunud ja kuulub võlgniku lähikondsetele, kuid mitte talle endale. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele ei ole registreeritud käesoleval ajal sõidukeid. Transpordiameti liiklusregistri kohaselt on paljude sõidukite puhul tehtud registrisse kanne võõrandatud isikule A T. 15 sõidukit on pärast eeltoodud võõrandamisest teatamise kannet võõrandatud, mis tähendab, et võlgnik ei ole enda omandisse sõidukeid registreerinud, vaid on need kohe edasi võõrandanud kolmandatele isikutele. Ajutise halduri hinnangul on sellise tegevusega võlgnik saanud tegelikult rahalisi vahendeid, kuid kuivõrd omandiõigus registris polnud võlgniku nimele registreeritud, siis polnud võimalik sõidukeid arestida, mistõttu oli võlgnikul vaba voli teostada tehinguid ning teenida rahalisi vahendeid, mida keegi ei saanud seadusest tulenevalt arestida. Võlgnik on kantud registrisse kasutajana 7-le sõidukile, millede omanikuks on võlgniku lähikondsed: K T ja K P. Võlgniku omandis on registrisse jäänud ainult üks sõiduk: sõiduauto xxx, reg. märk xxx, sõidukile on juba 2016 aastal kantud registrisse peatamiskanne. Sõiduki taustakontrolli kohaselt puudub sõidukil juba aastaid tehniline ülevaatus ja liikluskindlustus. Ajutise halduri hinnangul nimetatud vara ei oma väärtust pankrotivarana. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on selgitanud, et elab üürikorteris, mis aadressi kohaselt kuulub tema lahutatud abikaasale. Selgitusena kinnitas võlgnik, et elab eksabikaasale kuuluval elamispinnal koos tema ja ühise lapsega. Võlgnikul on arvelduskonto järgmistes krediidiasutustes: Swedbank xxx, mille jääk oli 18.07.2022 seisuga 29,76 eurot. Kontol on broneering kaardi hooldustasudest summas 29,76 ja viivis 0,32 eurot. Seega kontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole kontol teostatud toiminguid perioodil 2021-2022. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Võlgnik on selgitanud, et ei kasuta Eestis asuva krediidiasutuse kontot. Viimati kasutas 2014 ning puudub teadmine, kas see on tänaseks suletud või mitte. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020–2022 ei ole võlgnikule sel perioodil tulu deklareeritud, samuti ei ole võlgnik ise esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2021 kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara ja tulu, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 23 aktiivset täitemenetlust. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: xxx (end. xxx), esindaja xxx OÜ nõue 1 221,61 eurot; xxx AS nõue summas 749,58 eurot; xxx OÜ nõue summas 2 562,87 eurot; xxx AS kohustus summas 902,69 eurot; Sotsiaalkindlustusameti teatel on võlgnikule esitatud nõue elatisnõude võlgnevuses summas 287,70 eurot; xxx OÜ menetluses on alljärgnevate võlausaldajate nõuded summas 4 802,69 eurot xxx 35,16
2-20-8787 eurot; - xxx (xxx) – 158,45 eurot; - xxx (xxx) – 3717,51 eurot; - xxx (xxx) – 754,95 eurot; - xxx – 136, 62 eurot; xxx OÜ nõue summas 665,00 eurot; xxx OÜ nõue summas 10 719,06 eurot; xxx kinnitusel esindavad nad kahe võlausaldaja nõudeid summas 3 623,59 eurot, so xxx OÜ nõuet summas 1065,00 eurot; - xxx nõuet summas 2558,59 eurot; xxx AS teatel on võlgnikul täitamata kohustused kahest laenulepingust kokku summas 18 794,83 eurot. Lisaks eeltoodutele on kohtutäiturite menetluses eelnevalt nimetamata võlausaldajate nõuded: xxx OÜ nõue summas 4 832,11 eurot; xxx nõue summas 31 eurot; Mitmete kohtutäiturite juures on täitmisel Politsei- ja Piirivalveameti nõuded. Politsei- ja Piirivalveamet on teatanud ajutisele haldurile, et PPA-l võlgniku vastu pankrotimenetluses sissenõutavaid nõudeid ei ole. Ajutine haldur selgitab, et praktika kohaselt pankroti väljakuulutamisel ei pruugi PPA võlausaldajana rahalisi nõudeid pankrotimenetluses võlgniku vastu esitada, vaid võib esitada avalduse asenduskaristuse määramiseks kuivõrd võlgnik on tunnistatud maksejõuetuks ning puudub perspektiiv rahalise karistuse sissenõudmiseks. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgniku vastu elatisabi nõue summas 6263,85 eurot Maksuvõlga võlgnikul ei ole. Risto Kütti menetluses on M Ti elatise nõue 7866,37 eurot. Kuna nõude aluseks on sama kohtulahend, mille alusel on õigus elatisabi nõudele MTA-l, siis eelduslikult tuleks arvestada ainult MTA nõudega. Kuna aga maksekohustus veel jätkub, siis tuleb võlgnikul jooksvalt igal kuul täita elatise maksmise kohustus summas 100 € M Tile. Eelnimetatud võlausaldajate nõuded on kõik jõustunud kohtulahendite alusel ning on antud täitmiseks kohtutäituritele. Muid nõudeid pole ajutisele haldurile teada ning nimetamata nõudeid ei ole esitatud ka pankrotiavalduses. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri hinnangul võlgnikul võimalikke kohustusi võlausaldajatele summas 55 456,58 eurot. Ajutine haldur ei ole arvestanud kohtutäiturite kulusid täitemenetluses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt saaks väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt võetud rahalised vahendid kiirlaenu ettevõtetelt. Võlgnik on ilmselt võtnud kohustused ajal, mil tal juba puudus tegelikult sissetulek nende kohustuste täitmiseks. ajutine haldur ei ole tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Ajutine haldur võib küll eeldada, et ilmselt kõik võlgniku lähikondsete (abikaasa) nimele registreeritud vara omandamisel on olnud osa võlgnikul. Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv oma nõudele rahuldust saada. Võlgnik väidetavalt otsib aktiivselt tööd, kuid suure tõenäosusega ei ole võimalik (või puudub vastav tahe) seda saada. Kui seni on võlgniku elukorraldus sobinud ilma aktiivset pangakontot omamata, siis puudub tõenäoliselt perspektiiv, et lähiajal näitaks võlgnik sissetulekut, millest oleks võimalik arestida rahalisi vahendeid pankrotivarasse peale seaduse kohaselt võlgnikule ja tema viiele ülalpeetavale vastavate rahaliste vahendite kasutamist. Käesoleval ajal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Juhul kui kohus kuulutab välja A Ti pankroti, siis ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku vara puudub, teadaolevaid kohustusi ca 55 456,58 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad varalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2-20-8787
5.Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kinnitusega, et ta kohustub täitma PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 tulenevalt võlgniku, A T pankrot välja kuulutada.
6.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 33 lg 7). Tiia Kalaus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalausi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) (PankrS § 33 lg 1).
7.Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu 9,45 töötunni eest kokku 772,20 eurot, sh käibemaks. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise menetluse kulude katteks palub ajutine haldur mõista välja riigieelarvelistest vahenditest ajutise halduri tasu 772,20 eurot, sh käibemaks OÜ Civilex arvelduarvele nr xxx Swedbank. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ja halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg ja tehtud kulutused põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse ja ei ole ülemäärane. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. FiMS § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile teadmiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist halduritasu maksmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.