2-22-3290
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.august 2022 Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-3290 XX hagi YY vastu kahju hüvitamise ja lisanduva viivise Tsiviilasi nõudes Hagihind 1994,09 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XX, isikukood x, elukoht x x x, x, x x, e-post: x Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg, esindajad e-post: x Kostja: YY, isikukood x, elukoht x x x x x, x x, x x, x, e-post: x Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus
Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-22-3290 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult 24.03.2022 Avaliku E-toimiku kaudu. Kostja ei ole teatanud kohtule tähtajaks vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja esitas sisulised vastuväited hagile alles 29.05.2022 kohtumäärusele menetluskulude kindlaksmääramise kohta oma vastuväiteid tõendamata, mille tõttu jätab kohus need tähelepanuta. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Asjaolud ja kohtu seisukoht Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, mille sisuks oli köögimööbli valmistamine. Hageja on esitanud nõude kostja vastu seetõttu, et köögimööblil puuduvad kokkulepitud omadused, valmistatud mööbel ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajab ja mida kostja lepingu sõlmimisel teadis. Tegemist on ka keskmise kvaliteedi mittejärgimisega. Kostja ei veendunud mööbli valmistamiseks kasutatud materjali kasutuskõlblikkuses, kasutas ohtlikke, valesid ning materjali raiskavaid töövõtteid. Kuna kostja ei ole lepingutingimustele mittevastavusi mõistliku aja jooksul parandanud ning on sellest põhjendamatult keeldunud, siis on hageja 31.01.2022 saatnud kostjale taganemisavalduse ja andnud kostjale võimaluse tasuda hüvitist ning nõudnud hageja elamust ära viia köögimööbli detailid. Kostja ei ole taganemisavaldusele reageerinud ega täitnud omapoolse saadu tagastamiskohustust, mis on tekkinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel. Hageja on tasunud peale töö vastuvõtmist kostjale kokkulepitud tasu 800 eurot, millest kostja on hüvitanud hagejale 150 eurot uue töötasapinna makumuse eest. Hageja soovib, et kostja hüvitaks rikkumisest tekkinud kahju kohustuse täitmise asemel. Kokkuvõtvalt on hageja nõuded summas 1846 eurot järgmised: kostjale tasutud tasu tagastamise nõue 650 eurot, samaväärse köögi (töötasapinda arvetamata) maksumuse hüvitamise nõue 545 eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue 409,60 eurot ja kütusekulu hüvitamise nõue 241,78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemusena (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Käesoleval juhul on hageja esitanud tõendid, et kostja teostatud töö seda ei
2-22-3290 olnud. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Hageja on teatanud kostjale töö mittevastavusest koheselt peale teadasaamist ning nõudnud mittevastavuse parandamist, mida kostja mõistliku aja jooksul ei teinud ning mis on hagejale andnud õiguse lepingust taganeda. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ning nõuda töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks tulevikus kandmisele kuuluvaid kulusid. Seega leiab kohus, et hageja nõue kokku 1846,38 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt seaduses sätestatud määrale alates hagiavalduse kättesaamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 315 eurot ja kulust õigusabile 2288,02 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (315 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind (160 eurot) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 11 töötunni ja 55 minuti ulatuses summas 1906,68 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 315 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku koos käibemaksuga 2603,02 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 alusel hageja taotlusel, et alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
2-22-3290
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.