lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-3429/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-3429/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
686
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ulvi Loonurm, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-22-3429

Kohtuasi

Berzkalni SIA hagi AVEKOLE OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2022 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Berzkalni SIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Berzkalni SIA, lepinguline Vassili Kosteitšuk Kostja AVEKOLE OÜ, seaduslik esindaja EK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

esindaja

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 21.06.2022 määrus jätta muutmata.
2.Berzkalni SIA määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Berzkalni SIA kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-3429

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

1.Berzkalni SIA (hageja) esitas 8.03.2022 Harju Maakohtule hagi AVEKOLE OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja üldine kohtualluvus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 1 järgi Eestis. Poolte vahel 29.10.2019 sõlmitud laenulepingu p 5.3. (laenuleping) kohaselt kohaldatakse vaidlusele aga Läti Vabariigi seaduse sätteid. Laenulepingu p 5.3. sätestab, et vaidlused, mis võivad pooltel tekkida käesoleva lepingu täitmise ajal, lahendatakse kõigepealt läbirääkimistel teel, kuid poolte omavahelise kokkuleppe mittesaavutamise korral antakse see menetlemiseks üldkohtule vastavalt Läti Vabariigi seadustele. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 21.06.2022 määrusega hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel – kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Maakohtu hinnangul ei allu asi Harju Maakohtule. Pooled on laenulepingu p-s 5.3. kokku leppinud vaidluste lahendamise korra, mille kohaselt lahendatakse laenulepingust tulenevad vaidlused üldkohtus vastavalt Läti Vabariigi seadustele. Osundatud kokkulepe on käsitatav kohtualluvuse kokkuleppena TsMS § 71 järgi. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et laenulepingu sõlmimine ja selle täitmine on tihedamalt seotud Läti Vabariigi, mitte Eesti Vabariigi seadusandlusega. Ka menetusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik nii poolte kui ka kohtu koormamiseks lahendada tsiviilasi Harju Maakohtus. TsMS § 8 lg 1 alusel kohus lähtub asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas 29.06.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse või alternatiivselt saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus laenulepingu p-i 5.3. ebaõigesti. Laenulepingu p 5.3. ei sätesta mitte laenulepingust tulenevate vaidluste kohtualluvust Läti Vabariigi kohtule vaid, et laenulepingust tuleneva vaidluse kohtualluvus määratakse Läti Vabariigi seaduse alusel. Läti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 kohaselt esitatakse hagi juriidiliste isikute vastu nende juriidilise aadressi järgsesse kohtusse.
4.Kostja määruskaebusele ei vastanud.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

2-22-3429 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659).

7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus laenulepingu p-i 5.3. ebaõigesti tõlgendanud. Maakohus leidis õigesti, et laenulepingu p-s 5.3. sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt tuleb laenulepingust tulenevad vaidlused lahendada Läti Vabariigis.
8.Laenulepingu p 5.3. ei viita Läti Vabariigi seadustele seetõttu, nagu tuleneks sealt kohtualluvus. Selline tõlgendus laenulepingu p-st 5.3. muudaks selle sisutuks, sest hageja osundatud Läti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 kohaselt tuleks juriidilise isiku vastu hagi esitada niikuinii nende aadressi järgsesse kohtusse. Kui hageja väitel tuleb Läti Vabariigi seaduste kohaselt esitada hagi kostja asukoha järgsele kohtule, puudunuks pooltel vajadus selles eraldi kokku leppida. Laenulepingu p-i 5.3 kohaselt tuleb laenulepingust tekkinud vaidlus lahendada Läti Vabariigi üldkohtus.
9.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
10.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses toiminguid teinud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid.
11.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Ulvi Loonurm, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja