2-21-135007/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 03.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.02.2022 hagiavalduse M. K. vastu võlgnevuse nõudes ning 23.03.2022 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis kostja M. K. 30.07.2020 I OÜ-ga (praegune I AS, edaspidi krediidiandja) laenulepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1100 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse veebilehel xxxx või suulise taotluse telefoni teel. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja oli teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitas klienti otsusest SMS-i teel. Krediidikonto on kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes klient ning krediidikonto limiit on korduvkasutatav krediidilimiit, mille summat võib poolte kokkuleppel suurendada ja vähendada. Limiidi raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 22.12.2020 (lepingu nr xxxx). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (vt. lepingu xxxx punkt 13.6.). Käesolevas tsiviilasjas lähtub hageja nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 30.07.2020 kuni 22.12.2020 kogu summas 1351,72 eurot. Laenulepingu xxxx järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1250 euroni. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud nõuetekohaselt ei ole. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,88% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 17.08.2021 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka

läbirääkimisteks vastavalt VÕS § 416 lg 1 sätestatu, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 07.09.2021 lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt krediidiandja poolt edastatud laekumiste arvestuse tabelile tegi krediidiandja kostjale kontole väljamakseid kokku 1351,72 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud ainukese tagasimakse põhiosa katteks 01.09.2020 summas 101,72 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei toimunud ühtegi laekumist põhivõlgnevuse katteks. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 250 eurot (1351,72 – 101,72). Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele krediidikonto limiidi kasutamise eest summas igapäevaselt, kus võetakse aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegelik arv ning 360-päevane aasta intressimääraga 47,88%. Vastavalt laekumiste arvestuse tabelile oli kostja viimane tagasimakse 23.05.2021 summas 58 eurot. Krediidiandja esitas kostjale arve tasumiseks 03.05.2021. Maksetähtaeg oli 17.05.2021, mis tähendab, et kostja hilines osamakse tasumisega ning kostjal kogunes tasumata intress. Arvest nähtub, et kostja saldo seisuga 03.05.2021 oli 1297,12 eurot, mis koosneb põhisummast 1250 eurot ja intressist summas 47,12 eurot. Seejuures märkis krediidiandja, et alates 03.05.2021 kuni 17.05.2021 arvutatud intress on 23,27 eurot, mis tähendab, et 17.05.2021 seisuga intressijääk oli 70,39 eurot (47,12 + 23,27) ning kogu võlgnevus oli 1 320,39 eurot (1250 + 70,39). Kuna kostja kindlaksmääratud tähtajal tagasimakset ei teinud, siis vastavalt lepingu tingimusele 9.2. arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 47,88% aastas. Järelikult 22.05.2021 seisuga intressijääk oli 78,71 eurot. 23.05.2021 tasus kostja 58 eurot, mis läks intressi arvestuse katteks, mistõttu 23.05.2021 seisuga intressijääk on 22,37 eurot. Järgmine arve oli esitatud 01.06.2021, kuid kostja tagasimakset teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 197,58 eurot (22,37 + 175,21), mis tuleneb seisuga 23.05.2021 intressi jäägist summas 22,37 eurot ning alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 24.05.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 07.09.2021 summas 175,21 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arvestuse algus 24.05.2021

avalikustamise eest tasu, muuhulgas hageja arvates sissenõudmiskuludeks saab pidada ka võlamenetleja poolt tehtud tööd. Lähtudes eeltoodud asjaoludest kujuneb hageja sissenõudmiskulude nõue järgmiselt: 1) nõudekiri 07.09.2021 – 0 eurot; 2) maksetähtaeg möödunud 14.09.2021 – 25 eurot; 3) pretensioon 23.09.2021 – 5 eurot; 4) maksetähtaeg möödunud 30.09.2021 – 5 eurot; 5) hagihoiatus 13.10.2021 – 5 eurot; 6) kohustuse meeldetuletus 22.10.2021 – 5 eurot; 7) teade 28.10.2021 – 5 eurot; Seega palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja on seisukohal, et sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot on õigustatud ning on seadusega kooskõlas. Sissenõudmiskulude nõue ei kahjusta hageja hinnangul kostjat ebamõistlikult, kuna võlausaldajal on teatud piirangud sissenõudmiskulude osas, mis on seadusega reguleeritud. Kostja on rikkunud laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1250 eurot, intress summas 197,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 250,54 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 04.04.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale kätte kättetoimetatud isiklikult 04.04.2022, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 18.04.2022. Kuivõrd kostja on maksekäsu kiirmenetluses märkinud ise oma elukohaks xxxx ehk välisriigi, on kohus vastust oodanud vaikivalt 28 päeva, ehk arvestanud viimaseks päevaks 02.05.2022. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. I AS (Credit24) on teatanud 17.08.2021 kostjale, et loovutab tema vastase nõude OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I OÜ (praegune I AS) ja M. K. 30.07.2020 krediidikonto lepingu nr xxxx summas 1100 eurot ning 22.12.2020 lepingu muutmisena krediidikonto lepingu nr xxxx,

millega suurendati krediidikonto limiiti 1250 euroni. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud jättes tagastamata laenatud summa ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Krediidiandja on teinud kostjale väljamakseid kokku 1351,72 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 101,72 eurot, seega kostja poolt on tasumata põhivõlg summas 1250 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Krediidikonto lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 47,88% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 197,58 eurot (22,37 + 175,21), mis tuleneb seisuga 23.05.2021 intressi jäägist summas 22,37 eurot ning alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 24.05.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 07.09.2021 (107 päeva eest) põhinõudelt 1250 eurolt arvestatud intress summas 175,21 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt märgib hageja, et 22.05.2021 seisuga oli intressijääk 78,71 eurot, 23.05.2021 tasus kostja 58 eurot, mis läks intressi arvestuse katteks. Arvestades eeltoodut ei saa intressijääk olla 22,37 eurot, vaid õige summa oleks 20,71 eurot (78,71 – 58). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata intress kokku 195,92 eurot (20,71 + 175,21). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis intressimääraga võrdses määras ehk 47,88 % aastas põhinõudelt 1250 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.02.2022, s.o. 153 päeva eest intressiga võrdses määras 0,131% päevas kokku summas 250,54 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Seega kuulub eelmärgitud viivis kostjalt väljamõistmisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 50 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole esitatud kujul õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele taotletud suuruses. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest (VÕS kommentaaride kohaselt rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud – vt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 582), võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada, s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud tasulisi päringuid, kuid nimetatud kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega arvestades eeltoodut on põhjendatud määrata 14.09.2021 kirja eest 25 eurot ning 23.09.2021 ja 30.09.2021 mõlema kirja eest 5 eurot, kokku 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude summas 15 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1748,12 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 16,66 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik