Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

1(9)

2-15-14276

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Y V (edaspidi võlgnik) pankrot. Viru Maakohtu 08. aprilli 2016 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus. Sama määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: BIGBANK AS tunnustatud II järgu nõude summas 2450,41 eurot, Intrum Debt Finance AG (endise nimega Intrum Justitia Debt Finance AG) tunnustatud II 2(9)

2-15-14276 järgu nõude summas 310,02 eurot, Swedbank Liising AS tunnustatud II järgu nõude summas 83,26 eurot ja Swedbank AS tunnustatud II järgu nõude summas 1708,52 eurot. Sama määruse resolutsiooni punktidega 9 ja 10 algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku aruanded Võlgnik on esitanud kohtule 15. augustil 2017; 18. juulil 2018; 08. aprillil 2019 ja 04. novembril 2021 aruandeid, 20. mail 2022 ning korduvalt 21. mail 2022 ja lõpparuande. Lõpparuande kohaselt töötas võlgnik perioodil 08. aprill 2016 kuni 31. detsember 2016 kokku kolme erineva tööandja juures - M OÜ, V OÜ A OÜ. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik nimetatud perioodil töötasuna kokku 4148,03 eurot. Võlgnik on töövõimetuspensionär (40% töövõime kaotus). Alates 2016. aasta aprillist saab võlgnik igakuiselt töövõimetuspensioni 167,40 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik pensionina kokku 1981,71 eurot. Alates 2016 detsembrist oli võlgnik töötu ning asus tööle alles alates 2017. aasta septembrist W OÜ-s, töötasu alammääraga 470 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik 2017. aastal töötasuna kokku 1271,67 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik 2017. aastal pensionina kokku 2 085,66 eurot. Võlgnik töötas 2018. aasta oktoobrini W OÜ-s. Alates 2018. aasta novembrist asus võlgnik tööle R OÜ, töötasu alammääraga 500 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik 2018. aastal töötasuna kokku 4996,53 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik 2018. aastal pensionina kokku 2231,61 eurot. Võlgnik töötas 2019. aasta oktoobrini R OÜ-s ning 2019 oktoobrist U AS-s, töötasu alammääraga 540 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis 2019. aastal töötasuna kokku 6094,84 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik 2019. aastal pensionina kokku 2414,82 eurot. Võlgnik töötas 2020. aasta oktoobrini U AS-s ning 2020. aasta novembrist asus võlgnik tööle W OÜ-s, töötasu alammääraga 584 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik 2020. aastal töötasuna kokku 5152,47 eurot ning pensionina 1945,41 eurot. Võlgnik töötas 2021. aasta veebruarini W OÜ-s ning asus 2021. aasta aprillist tööle AS-s N, töötasu alammääraga 584 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis 2021. aastal töötasuna kokku 5862,82 eurot ning pensionina 3131,26 eurot. Võlgnik tasus

2-15-14276 Võlausaldaja III ja IV vastusest nähtub, et võlgnik ei ole neile kohustuste vabastamise menetluse ajal teinud ühtegi väljamakset. Samuti on võlgniku esitatud aruanded sisutühjad ning nende alusel ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik täidab pankrotimenetlusest tulenevaid kohustusi või mitte. Võlgnik ei ole aruannetes kajastanud igapäevakulutuste kandmist ega nende suurust. Võlausaldaja III ja IV paluvad lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku ärakuulamine Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et jääb oma lõpparuande juurde ning esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta, on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik palub end vabastada võlgadest võlausaldajate ees.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldajate seisukoha ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 08. aprilli 2016 määrusega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. Võlausaldajad ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohtu 08. aprilli 2016 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: BIGBANK AS tunnustatud II järgu nõude summas 2450,41 eurot, Intrum Debt Finance AG (endise nimega 4(9)

2-15-14276 Intrum Justitia Debt Finance AG) tunnustatud II järgu nõude summas 310,02 eurot, Swedbank Liising AS tunnustatud II järgu nõude summas 83,26 eurot ja Swedbank AS tunnustatud II järgu nõude summas 1708,52 eurot. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel, kuid võlausaldajatele väljamakseid ei teinud, v.a väljamakse võlausaldajale II, kellele tehtud väljamakse tagastati võlgnikule vale arveldusarve numbri tõttu. Võlgnik on ka töövõimetuspensionär ning saab 2016. aasta aprillist igakuiselt töövõimetuspensioni. Võlausaldajate vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel nõudeid vähendanud. Kohus tuvastas võlgniku pangakonto väljavõtte alusel, et võlgnik kohustusest vabastamise menetluse perioodil, s.o ajavahemiku 08. aprilli 2016 - 08. aprill 2021, võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud; äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühegi ettevõtjaga. Liiklusregistri andmetel puuduvad võlgniku nimele registreeritud sõidukid. Töötamise registri andmetel töötas võlgnik töölepingu alusel M OÜ-s 12. aprillist 2016 kuni 31. maini 2016, V OÜ-s 13. juunist 2016 kuni 28. septembrini 2016, R OÜ-s 28. septembrist 2016 kuni 11. novembrini 2016, A OÜ-s 14. novembrist 2016 kuni 28. novembrini 2016, W OÜ-s 01. septembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2018, R OÜ-s 01. novembrist 2018 kuni 03. novembrini 2019, F AS-s 07. oktoobrist 2019 kuni 30. oktoobrini 2020, W OÜ-s alates 28. novembrist 2020 kuni 17. veebruarini 2021 ning N, AS-s alates 07. aprillist 2021. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul 4 alaealist last ning aruannetest nähtuvalt elab võlgnik koos lastega ning täidab vanema kohustusi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikule ajavahemikul 08. aprill 2016 - 07. aprill 2021 määratud töövõimetuspension: 08. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2017 kogusummas 167,40 eurot kuus; 01. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 kogusummas 175,94 eurot kuus; 01. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2019 kogusummas 189,31 eurot kuus; 01. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2020 kogusummas 204,17 eurot kuus; 01. aprillist 2020 kuni 30. septembrini 2020 kogusummas 217,30 eurot kuus. Võlgniku pangakonto väljavõtetest ja kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik sai arveldusarvele kohustustest vabastamise menetluse kestel aastatel töövõimetuspension keskmiselt 190 eurot kuus ning töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

5(9)

2-15-14276 Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Võlgniku ülalpidamisel on hetkel neli alaealist last, mistõttu pidanuks ta võlausaldajate jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale + 2/3 - 4/3 (lähtudes laste arvust) alampalgast alaealise ülalpeetava kohta. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest või miinimumpalka (+ ühe ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Seega oli 2016. aastal selleks summaks 717 eurot (alampalk 430 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest), 2017. aastal – 783 eurot (alampalk 470 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest), 2018. aastal - 833 eurot (alampalk 500 + 2/3 alampalgast kahe lapse eest), 2019. aastal 1080 eurot (alampalk 540 eurot + 3/3 alampalgast kolme lapse eest), 2020. aastal ning 2021 aastal 1168 eurot (alampalk 584 eurot + 3/3 alampalgast kolme lapse eest). TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele: 1) riiklikud peretoetused; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks ning 7) seadusel põhinev elatis. Kohus tuvastas, et võlgnik ei teinud kohutusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid. Võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud töötutoetust, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 5 alusel. Võlgniku sissetulekud on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud töövõimetuspensionist ja töötasust Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Seega on võlgnik omanud püsivat sissetulekut, kuid sellest ei ole jätkunud kohustuste eest tasumiseks. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. 6(9)

2-15-14276 Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Võlgnik on esitanud kohtule kõik vajalikud andmed ja tõendid selleks, et põhjendada oma võimetust tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva tulu saamiseks. Võlausaldajale tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – väike sissetulek ja menetlus lõpetamise ajaks neli alaealist ülalpeetavat. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, sissetuleku andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded vähese viivitusega. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungitel. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. 7(9)

2-15-14276 Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 8(9)

2-15-14276 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.