Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr 2-21-140395 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 12.07.2022, TsMS § 313 lg 1 p 1 kohaselt, väljastusteatega. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

Hageja ja kostja sõlmisid 16.07.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr. XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Teleteenused AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme modemi maksumuse 99 eurot, seadme digiTV kaardi maksumuse 10 eurot ja seadme digiboksi maksumuse 99 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Elisa Teleteenused AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved summas 270,37 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-140395 Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Teleteenused AS üldtingimuste p 10.1 järgi on õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist iga arve sissenõutavaks muutunud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.04.2022 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,05% päevas. Hageja arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 168,64 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu kokku 580 eurot, sh 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 480 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, kuid esindaja poolt maakohtus hageja esindamisele kulutatud aeg 4 tundi ei ole arvestades asja olemust, keerukust, mahukust, tsiviilasja hinda ja asjaolu, et hageja on esitanud sarnaseid hagiavaldusi mitmes menetluses, mõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi.

Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi, ei saa kohus menetluskulusid koos käibemaksuga välja mõista (TsMS § 174 lg 10).

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 320 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 320 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.