Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-18762
Tsiviilasi
X avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu 19. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a esindajad ringkonnakohtus korteriühistu (registrikood 80221442), lepinguline esindaja Marko Jaani Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-2018762 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles tuvastati Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu 19. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsuse punkti 3 tühisus, millega otsustati: 1) sõlmida raamatupidaja RK-ga tööleping alates 1. juuni 2020. a kuni 30. september 2020. a ja välja maksta ühekordse maksena summas 259,36 eurot (bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud; 2) Seoses advokaadibüroo arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 1. november 2020. a kuni 31. jaanuar 2021. a. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku tee 103 arvele summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2).
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.
5.Mõista X-lt Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 284,40 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 18. detsembril 2020 avalduse Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 19. oktoobri 2020. a üldkoosoleku (üldkoosolek) päevakorra p-de 1–3 kohta vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt saatis puudutatud isik avaldajale 11. oktoobril 2020 kutse korteriomanike üldkoosolekule, mille toimumise ajaks oli märgitud 19. oktoober 2020. a kell 19.00. Kutses märgitud üldkoosoleku päevakorra p-ks 1 oli uue põhikirja kinnitamine. Koosoleku kutsele ei olnud lisatud uue põhikirja projekti ega märgitud kohta, kus oleks põhikirja projektiga võimalik tutvuda. Avaldaja saatis 15. oktoobril 2020 puudutatud isikule kirja sooviga tutvuda põhikirja projektiga. Puudutatud isik saatis 16. oktoobril 2020 avaldajale põhikirja muudatuste projekti. Kuivõrd põhikirja projekt oli mahukas ning avaldaja soovis sellele esitada oma parandusettepanekud, palus avaldaja 19. oktoobri 2020. a e-kirjas puudutatud isikul üldkoosolek edasi lükata. Samal päeval saadetud e-kirjas palus puudutatud isik avaldajal esitada oma põhikirja projekt. Avaldaja vastas viidatud kirjale järgmisel päeval ning jäi ootama uut üldkoosoleku kutset. 23. oktoobril 2020 saatis puudutatud isik avaldajale 19. oktoobril 2020 toimunud üldkoosoleku protokolli. Puudutatud isik on üldkoosoleku ajal muutnud koosoleku päevakorda, jättes põhikirja kinnitamata ning lisades päevakorda punkti koguda perioodil 1. november 2020. a kuni 31. jaanuar 2021. a advokaadibüroo arvete tasumiseks 150 eurot iga korteriomaniku kohta. Avaldaja hinnangul ei ole advokaadibüroo arvete tasumiseks kogutav raha reservkapitali kogumine, kuna need kulud on puudutatud isikul tekkinud juba eelnevatel perioodidel. Avaldaja leidis, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist muudetakse korteriühistu liikmete nõudel koosoleku päevakorda, tuleb muudetud päevakorrast teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras nagu esialgse üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Eelnevast tulenevalt ei järginud puudutatud isik üldkoosoleku kokkukutsumisel korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-s 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lgtes 5 ja 7 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu on 19. oktoobri 2020. a üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetud. Asjaolu, et üldkoosolek ei kinnitanud üldkoosolekul põhikirja, ei muuda teisi üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid kehtivaks. Lisaks leidis avaldaja, et korteriühistut esindab juhatus, kellel puudub ühistu esindusõigus. Isikud on tegutsenud juhatuse liikmetena kauem, kui on korteriühistu põhikirjas sätestatud tähtaeg. Lisaks on juhatusse kuulunud isikuid, kes ei oma ühtegi korteriomandit Tallinnas Männiku tee 103 asuvas elamus. Alates 10. aprillist 2010 ei ole korteriühistu juhatuses olnud ühtegi esindusõiguslikku liiget. Korteriühistu on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest üldkoosolekud on kokku kutsunud juhatus, kellel puudub esindusõigus. Samuti on 2 (7)
korteriühistu lepingulise esindaja volikirja allkirjastanud juhatuse liige, kellel puudub korteriühistu esindusõigus.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik selgitas, et üldkoosoleku päevakorras (päevakord) oli kolm punkti: uue põhikirja kinnitamine (p 1), korterite ruutmeetrite üle vaatamine ja vajadusel parandamine (p 2) ning reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks (p 3). Üldkoosoleku protokolli p-st 1 nähtub, et üldkoosolek otsustas põhikirja mitte vastu võtta, kuna korteriomanikele välja saadetud projekt ei olnud kättesaadav seitse päeva enne koosoleku toimumist. Kuna üldkoosolekul uut põhikirja ei kinnitatud, siis vaidlustatud üldkoosoleku protokolli p 1 ei riku avaldaja õigusi ning avaldajal puudub selle vaidlustamiseks tuvastushuvi. Päevakorra p 2 osas selgitas puudutatud isik, et registrist kontrolliti üle korteriomandite ja keldribokside ruutmeetrid eesmärgiga selgitada välja, kas need vastavad tegelikkusele. Kontrolli tulemused kajastati üldkoosoleku protokolli p-s 2 tabeli kujul. Andmeid ei muudetud, samuti ei võtnud üldkoosolek mingit otsust vastu. Üldkoosoleku protokolli p-s 3 otsustas üldkoosolek sõlmida raamatupidajaga töölepingu ja teha talle väljamakse (protokolli p 3.1). Seoses advokaadibüroo arvetega otsustati perioodil 1. november 2020. a kuni 31. jaanuar 2021. a koguda iga korteriomandi kohta 150 eurot (protokolli p 3.2). Korteriühistu reservkapitalis ei olnud piisavalt raha, mistõttu otsustati korraldada ühekordne raha kogumine. Avaldaja leiab ekslikult, et korteriühistu muutis koosoleku kestel päevakorda ja lisas päevakorra punkti seoses advokaadibüroo arvetega. Maksete kehtestamise otsustamine oli hõlmatud üldkoosoleku päevakorraga, kus oli märgitud reservkapitali kogumine erakorraliseks remonttöödeks ja muudeks kuludeks. Protokolli p-s 3 vastu võetud otsused on informatiivsed ja näitavad seda, milleks raha kulutatakse. Korteriühistu juhatuse esindusõiguse osas selgitas puudutatud isik, et avaldaja on nüüdseks minetanud õiguse tugineda TM, VV ja AH esindusõiguse puudumisele, kuivõrd nende registrisse kandmisest on möödunud enam kui kaks aastat. Alternatiivselt leidis puudutatud isik, et juhatuse ametiaja saab lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 alusel või ka koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 ning § 9 lg 1 alusel kaudsete tahteavaldustega. Kuna korteriomanike üldkoosolek on heaks kiitnud VV ja TM esitatud majandusaasta aruanded, siis saab nende juhatuse liikmete ametiaja lugeda pikendatuks ka tagasiulatuvalt tulenevalt üldkoosoleku otsustest, millega on nende esitatud majandusaasta aruanded kinnitatud. Juhatuse liikmed MK, MS ja KV valiti juhatuse liikmeteks korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsusega. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud, mida aga pole kindlaks tehtud. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 30. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja tuvastas üldkoosoleku päevakorra p 3 kohta vastu võetud otsuse tühisuse. Muus osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 66,67% ulatuses avaldaja kanda ja 33,33% ulatuses puudutatud isiku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline. Maakohus leidis, et põhikirja kinnitamise (päevakorra p 1) ja korterite ruutmeetrite kontrollimisega (päevakorra p 2) seotud otsuseid ei ole vastu võetud. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et uue põhikirja kinnitamise otsust koosolekul vastu ei võetud (kuigi koosoleku kutses oli see märgitud). Korterite ja keldribokside ruutmeetrite osas tehti üldkoosolekul tabeli kujul ülevaade. Nimetatut ei saa käsitleda otsusena. Kuivõrd põhikirja ja korterite ruutmeetrite 3 (7)
kontrollimisega seotud otsuseid vastu ei võetud, siis nimetatud päevakorra punktide osas otsused puuduvad. Maakohus ei pidanud vajalikuks analüüsida avaldaja väiteid, mis olid seotud avaldajale põhikirja projekti edastamata jätmisega või selle hilinenult edastamisega, kuivõrd maakohus leidis, et üldkoosolekul ei ole põhikirjaga seotud otsust vastu võetud. Päevakorra p 3 kohta vastu võetud otsuste osas leidis maakohus, et selliste otsuste vastuvõtmine kuulus tavapärase valitsemise hulka ning korteriühistu sai antud otsused vastu võtta korteriomanike häälteenamuse alusel. Seega oli viidatud otsuste vastuvõtmine korteriühistu pädevuses. Samas rikkus puudutatud isik üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd otsustamisele tulev teema oli üldkoosoleku kutse päevakorras ebapiisavas ulatuses avaldatud. Päevakorras märgitud „muud kulud“ on liiga üldsõnaline ning selle sisust ei ole aru saada, mida otsustatakse. Maakohus leidis, et ebaselge päevakorra avaldamine takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada avaldus täies ulatuses. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud tühistama kõik üldkoosolekul vastu võetud otsused. Puudutatud isik muutis üldkoosoleku käigus päevakorda. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul arutati uue põhikirja vastu võtmist, kuid vastuvõtmisest loobuti, sest avaldajale ei antud seadusest tulenevalt aega uue põhikirja projektiga tutvumiseks. Puudutatud isik ei määranud uut üldkoosoleku aega, vaid palus päev enne määratud üldkoosoleku toimumist saata avaldajal oma põhikirja projekt. Avaldaja järeldas sellest, et üldkoosolekut ei toimu ja määratakse uus koosoleku toimumise aeg. Kuivõrd puudutatud isik rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on kõik üldkoosoleku otsused kehtetud. Avaldaja esitas 8. juulil 2021 (ekslikult märgitud 7. juulil 2021) taotluse menetluse lõpetamiseks seoses puudutatud isiku seaduslike ja lepinguliste esindajate esindusõiguse puudumisega. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses võtnud seisukohta avaldaja sellekohaste väidete ja tõendite osas. Maakohus ei pööranud esindusõiguse olemasolule mingit tähelepanu.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 3 tühisuse, millega otsustati: 1) sõlmida raamatupidaja RKga tööleping alates 1. juuni 2020. a kuni 30. september 2020. a ja välja maksta ühekordse maksena summas 259,36 eurot (bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud; 2) Seoses advokaadibüroo arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 1. november 2020. a kuni 31. jaanuar 2021. a. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku tee 103 arvele summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). 4 (7)
Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole üldkoosoleku päevakorra p-dega 1 ja 2 seotud otsuseid vastu võetud. Avaldaja hinnangul oleks maakohus pidanud tühistama kõik üldkoosoleku otsused. Kolleegium avaldaja seisukohaga ei nõustu.
10.1.Kolleegiumi nõustub maakohtuga, et päevakorra p-de 1 ja 2 osas ei ole vastu võetud otsuseid, sest need ei ole suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele ning nendel puudub korteriühistu edasisele tegevusele õiguslik mõju. Avaldajale saadetud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakord järgmine: 1. Uue põhikirja kinnitamine (päevakorra p 1);
2.Korterite ruutmeetrite ülevaatamine ja vajadusel parandamine (päevakorra p 2); 3. Reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks (päevakorra p 3). Viidatud protokolli p-st 1 nähtuvalt toimus uue põhikirja üle arutelu, mille käigus vaadati uus põhikiri läbi ja otsustati projektis muuta maksude jagamise osa. Samuti otsustati põhikirja mitte vastu võtta, kuna korteriomanikele välja saadetud projekt ei olnud kättesaadav seitse päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumist. Üldkoosoleku protokolli p-st 2 nähtuvalt toimus korteriomandite ruutmeetrite ülevaatamine. Korteriomandite suuruste kohta on protokollis esitatud informatiivne tabel.
10.2.TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete häälte kui tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele (vt ka Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Kolleegium märgib, et seaduse mõtte kohaselt on vajadus tunnistada kehtetuks või tuvastada tühisus otsuste osas, mis on vähemalt kaudseltki käsitletavad vastava organi otsustena, kuid millel esinevad formaalsed või materiaalsed (sisulised) puudused. Selliste otsuste hulka kuuluvad eelkõige otsused, mille alusel on võimalik taotleda kannete tegemist juriidilise isiku kohta käivatesse registritesse või millel võib vastava juriidilise isiku edasisele tegevusele olla teatud õiguslik mõju. Õiguskirjanduses on leitud, et konkreetse juriidilise isiku puhul seondub tema organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise vajadus vaid nende otsustega, mille tegemisega on seotud kvoorumit ületav osa vastava juriidilise isiku organi liikmetest ja/või mille alusel ei ole välistatud õiguslik mõju vastava juriidilise isiku edasisele tegevusele, sh muudatuste tegemine registris. Samuti on leitud, et juriidilise isiku organi otsusena ei ole käsitletav vastava organi poolt otsuse tegemisest (mille otsustamist on pädev isik taotlenud) keeldumine või esitatud informatsiooni teadmiseks võtmine, millisel juhtumil puudub otsusele omane reguleerimistahe (vt Saare, K. TsÜS § 38, komm 3.1. – Varul, P jt. (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010). Arvestades eeltoodut ei rikkunud maakohus kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest otsuste puudumise tõttu ei pidanud maakohus analüüsima päevakorra p-dega 1 ja 2 seotud väiteid otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohta. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellekohaseid määruskaebuse väiteid täiendavalt analüüsida.
11.Määruskaebuse väite kohaselt on avaldaja 8. juulil 2021 (ekslikult märgitud 7. juuli 2021. a) esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks seoses korteriühistu seaduslike esindajate ja 5 (7)
lepingulise esindaja esindusõiguse puudumisega. Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole avaldaja väiteid käsitlenud.
11.1.Esmalt märgib kolleegium, et avaldaja 8. juuli 2021. a seisukohast ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Samuti oleks menetluse lõpetamise taotlemine vastuolus avaldaja menetlusliku positsiooniga. Küll aga on avaldaja esitanud väiteid korteriühistu seaduslike esindajate ning lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise kohta, mille osas maakohus ei ole seisukohta võtnud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust. Asjaolu, et vaidlustatud määrus on viidatud osas jäänud põhjendamata, ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ning selle rikkumise saab kolleegium kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
11.2.Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et korteriühistul ei ole esindusõiguslikke isikuid, kes saaksid käesolevas menetluses korteriühistu nimel menetlustoiminguid teha. Maakohtu menetluses on 10. juunil 2021 korteriühistu vastusele alla kirjutanud KV. Maakohtule esitatud lepingulise esindaja volikirja on 21. juunil 2021 samuti allkirjastanud KV. Korteriühistu registrikaardilt nähtub, et KV on korteriühistu juhatuse liige olnud alates 6. novembrist 2020. Kolleegium on seisukohal, et KVut saab TsÜS § 34 lg 1 kohaselt lugeda käesolevas menetluses korteriühistu seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Juhatuse liikme valimise otsuse tühisus ei ole praegu jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 19 teine lõik). Samuti vastab puudutatud isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Muus osas (esindusõiguse puudumise väited, mis ei puuduta korteriühistu seaduslike esindajate ja lepingulise esindaja esindusõigust kohtumenetluses) ei pidanud maakohus avaldaja väiteid hindama, sest maakohus tuvastas, et päevakorra p-de 1 ja 2 osas ei ole otsuseid vastu võetud ning p 3 osas, et rikuti kokkukutsumise korda. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuse tühisuse ühe aluse, siis ei ole enam vaja käsitleda menetlusosaliste muid väiteid ega tõendeid.
12.Puudutatud isik on määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et käesoleval juhul esineb määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alus, sest määruskaebuselt ei ole tasutud nõutavas suuruses riigilõivu. Kolleegium märgib, et kuivõrd tegemist on hagita asjaga, siis kuulub kohaldamisele riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 15, mille kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg-st 5 tulenevalt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras riigilõivu 50 euro. Eelnevast tulenevalt pidi avaldaja määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 50 eurot, mida avaldaja ka teinud on. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ega väljamõistetud menetluskulude suurust (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg-d 3 ja 5).
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
15.Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.
15.1.Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 537,20 eurot (koos käibemaksuga). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses 6 (7)
praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetluskulude nimekirja (täiendatud
10.augustil 2022) järgi tegi esindaja puudutatud isikut esindades tunnitasuga 79 eurot (käibemaksuta) kokku toiminguid 5 tunni ja 40 minuti ulatuses, sh: maakohtu kirja ja määruskaebusega tutvumine, selle analüüs ning positsioonide kujundamine ja seisukoha koostamine 4 tundi; maakohtu määrusega tutvumine 2 minutit; ringkonnakohtu määrusega tutvumine, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine 55 minutit, vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine, seisukoha esitamine ja täiendava nimekirja koostamine 43 minutit. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
15.2.Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid väiteid ja maakohtu seisukohti, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirjade koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 30 minutit. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 79 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 284,40 eurot (= 3 tundi x 79 eurot + 20% käibemaks). Kuna puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.