2-22-108344/7 - Võlaõigus - Muud võlaõigusasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista kostjalt Ixxx Fxxxxxxxx AS Aktiva Portfolio kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis üleandmiseks vastu abikeskuse juhataja xxxxxxxxxxxx. Seega saab lugeda menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Aktiva Portfolio 19.03.2021. a võlatunnistuse. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2307,90 eurot, millest põhisumma on 1994,05 eurot, viivis 90,86 eurot, kahjuhüvitis 50 eurot, intress 172,99 eurot ning lisandub ühekordne lepingutasu 35 eurot. Kostja kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel. Kostja võla katteks makseid teostanud ei ole. Hageja ja kostja on kokkuleppes kokku leppinud kohaldatava viivise määra 0,065% iga kalendripäeva eest. Viivist on hageja arvestanud võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast alates, s.o alates 20.03.2021. a ning seda kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 579,37 eurot. Hageja nõuab edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 10.06.2022. a. kuni selle kohase tasumiseni määras 0,065% päevas. Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 578 lg 1, § 30 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse summas 2307,90 eurot (sh põhinõue 1994,05 eurot, kahjuhüvitis 50 eurot, intress 172,99 eurot ja viivis 90,86 eurot), lisandub ühekordne lepingutasu 35 eurot, samuti kohtuotsuse tegemise aja, s.o 08.08.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 657,26 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 09.08.2022. a viivise põhivõlalt kuni põhinõude (1994,05 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 900 eurot, s.o 420 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 480 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamisega, nõude alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ja nõude analüüsiga ning hagiavalduse koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, hagiavalduse esitamisega kohtule. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 680 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.