Eesistuja Liis Arrak, liikmed Margó Klaar ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16143
Kohtuasi
FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. mai 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) FlightClaims 14344660), seaduslik esindaja MM
OÜ
(registrikood
Kostja (apellant) SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Ken Kaarel Gross Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ 27. juuni 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26. mai 2022. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda. FlightClaims OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-21-16143 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FlightClaims OÜ (hageja) esitas 14. oktoobril 2021 Harju Maakohtule SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 2114 eurot 37 senti, sh lennuhüvitise 1600 eurot, võla sissenõudmise kohtuvälise kulu 320 eurot ja sissenõudmiskulu 160 eurot ja hagi esitamise ajaks lennuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 34 eurot 37 senti, ning alates 15. oktoobrist 2021 kuni lennuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AP, TN, KN ja VN (lennureisijad) Tez Tour reisbürooga (reisikorraldaja) pakettreisilepingu nr 19122730. Reisikorraldaja broneeris 19. juuliks 2019 lennureisijatele tšarterlennu suunal Tallinn-Burgas kostja opereeritud lennul. Lend pidi väljuma
19.juulil 2019 kell 6 ja saabuma sihtkohta kohaliku aja järgi samal päeval kell 9. Reisikorraldaja saatis 9. juulil 2019 ühele lennureisijale e-kirja teel teavituse lennuaja muutumise kohta. Lend pidi teate kohaselt väljuma kell 13.45 ja saabuma sihtkohta kohaliku aja järgi kell 16.45, s.o seitse tundi ja 45 minutit hiljem. Kuna lend hilines oluliselt rohkem kui kolm tundi ning lennutrajektoori pikkus oli 1883 km, oli lennureisijatel õigus nõuda lennuhüvitist. Kostja on sama lennu hilinemise tõttu tasunud teistele lennureisijatele hüvitist. Kostja ei juhtinud lennureisijate tähelepanu hüvitise saamise õigusele. Hageja on lennureisijate õiguste kaitsmisele spetsialiseerunud ettevõte. Ülal nimetatud lennureisijad volitasid 7. ja 8. juulil 2021 hagejat nende nimel kostja vastu nõudeid esitama, andes hagejale õiguse saada igalt saadud hüvitiselt 30% ulatuses teenustasu. Hageja esitas lennureisijate nimel kostjale 8. juulil 2021 nõude, kuid kostja ei vastanud sellele ega rahuldanud nõuet. Hageja pöördus 8. septembril 2021 lennureisijate nimel Tarbijavaidluskomisjoni poole. Kostja vastas 21. septembril 2021 komisjonile ja 14. oktoobri 2021. a e-kirjas hagejale, et ta ei nõustu hüvitist maksma, kuna lennugraafikut muutis reisikorraldaja, kelle otsuseid ei saa kostja mõjutada. Kostja lisas, et ta on oma kohustused reisikorraldaja ees täitnud ja hageja võib oma nõuded esitada reisikorraldaja vastu.
1.2.Lennu hilinemise tõttu on lennureisijatel õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestati ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, (määrus) alusel lennuhüvitist 400 eurot iga lennureisija kohta. Kuna kostja ei ole hüvitist tasunud, on lennureisijatel õigus nõuda kostjalt ka seadusjärgses määras viivist ning VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot lennureisija kohta (kokku 160 eurot). Lisaks leppisid hageja ja lennureisijad kokku, et nad tasuvad hagejale enne kohtumenetlust osutatud õigusabi eest 30% saadud hüvitiselt, s.o 120 eurot lennureisija kohta (kokku 480 eurot). Selles ulatuses on lennureisijatel tekkinud otsene varaline kahju, mille kostja peab hüvitama. Hageja osutas kohtuväliselt lennureisijatele õigusabi vähemalt neli tundi hinnaga 120 eurot/tund.
2-21-16143
1.3.Lennureisijad loovutasid ajavahemikul 26. september kuni 1. oktoober 2021 sõlmitud lepingute alusel oma nõuded hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist, sest lennu edasilükkamine oli tingitud erakorralisest asjaolust, mis ei olnud kostja kontrolli all määruse art 5 lg 3 tähenduses. Lennu väljumise aega muudeti reisikorraldaja algatusel. Reisikorraldajal on õigus otsustada, kas reis toimub planeeritud ajal või lükkub edasi. Lennuaja muutmine ei ole tingitud kostja soovist ega toimunud kostja algatusel. Kui liinilennu graafiku üle otsustab lennuettevõtja, siis tšarterlennu väljumise otsustab reisikorraldaja ning lennuettevõtja järgib tema juhiseid. Arvestades seda, et väljumisaega muudeti 9. juulil 2019 ja lend pidi toimuma 19. juulil 2019, ei olnud kostjal ka teoreetiliselt võimalik teatada lennuaja muutusest ette kaks nädalat, samuti ei olnud kostja sõlminud lennureisijatega lepingut ning kostjal ei olnud lennureisijate kontaktandmeid. Eelduslikult muutis reisikorraldaja lennuaega lennureisijate huvides. Kostjal ei olnud võimalik võtta kasutusele mistahes meetmeid lennu edasilükkamise vältimiseks, kuna ta võis eeldada, et lennugraafiku muutmine on lennureisijate huvides kõige mõistlikum teguviis. Kui kostja oleks teostanud lennu algsel ajal, oleksid lennureisijad kannatanud.
13.detsembri 2021. a menetlusdokumendis selgitas kostja, et vahepeal on selgunud, et lennuaega muudeti lennujaama, mitte reisikorraldaja tõttu. Burgase lennujaam ei suutnud tagada lennule maandumisvahemikku algselt plaanitud ajal. Kui lennujaam ei taga lennukile maandumisvahemikku, ei saa lennuk maanduda. Maandumisvahemikke tagavad lennujaamad ja lennuettevõtjal ei ole selle üle kontrolli. Seega oli lennu edasilükkumine tingitud erakorralisest asjaolust. Kuna lennujaamal ei olnud vabasid maandumisvahemikke, ei olnud kostjal võimalik lennureisijaid varem kohale toimetada. Kostja ei saanud võtta tarvitusele ühtki meedet, et hilisemat väljalendu vältida.
2.2.Kuna hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist, ei tule rahuldada ka tema ülejäänud nõudeid, sh õigusabikulude nõuet. Õigusabikulusid ei ole tekkinud, sest hageja ei ole hüvitist saanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 26. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja lennuhüvitise 1600 eurot, võla sissenõudmise kulu 160 eurot ja õigusabikulu 80 eurot, hagi esitamise ajaks lennuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 34 eurot 37 senti ja alates 15. oktoobrist 2021 kuni lennuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 217 eurot 50 senti. Maakohus märkis, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
TN, AP, KN ja VN (lennureisijad) sõlmisid reisikorraldaja Tez Touriga pakettreisilepingu nr 19122730; pakettreisilepingu raames broneeriti lennureisijatele lennupiletid kostja tšarterlennule nr MYX567 TLL-BOJ Tallinnast Burgasesse väljumisega 19. juulil 2019;
2-21-16143 -
-
-
broneeringu kohaselt pidi lend väljuma 19. juulil 2019 kell 6 ning saabuma sihtkohta samal päeval kell 9 kohaliku aja järgi;
9.juulil 2019 kell 22.04 ehk üheksa päeva ja ligi kaheksa tundi enne lennu plaanijärgset väljumist sai TN reisikorraldajalt e-posti teel teavituse lennuaja muudatuse kohta, mille järgi pidi lend väljuma kell 13.45 ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem ja saabuma sihtkohta kell 16.45 kohaliku aja järgi ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem; lennureisijad volitasid hagejat neid lennuhüvitise nõudmisel esindama; hageja esitas 8. juulil 2021 e-posti teel kostjale lennureisijate lennuhüvitise nõude, kuid kostja ei rahuldanud nõuet; hageja pöördus 8. septembril 2021 lennureisijate nimel nõudega Tarbijavaidluste komisjoni poole, kuid kostja vaidles nõudele vastu; hageja tegi kostjale 1. oktoobril 2021 kompromissiettepaneku, kuid kostja ei nõustunud sellega; kostja saatis 14. oktoobril 2021 hagejale e-kirja, milles leidis, et lennureisijatel ei ole õigust hüvitist saada; lennureisijad loovutasid oma lennuhüvitist puudutavad nõuded hagejale.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb lennuhüvitise nõue määruse art 6 lg 1 p c ja art 7 lg 1 p 6 alusel rahuldada. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (C-315/15, p 22). Kuna kõik erakorralised asjaolud ei ole vastutusest vabastavad, siis neile tugineda sooviv isik peab lisaks tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil moel saanud vältida olukorrale vastavate meetmetega, see tähendab meetmetega, mis erakorraliste asjaolude ilmnemise hetkel vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele (samas, p 28). Kostja ei ole tõendanud, et esines erakorraline asjaolu määruse art 5 lg 3 tähenduses, s.o asjaolu, mida ta ei saanud mõjutada ning millest tulenevalt ei saanut ta tarvitusele võtta ühtki meedet lennuaja muutmise vältimiseks. Kostja väited lennuaja muutmise kohta on olnud muutlikud ja paljasõnalised. Kuigi kostja väitel hilines lend seetõttu, et reisikorraldaja soovis lennu aega muuta, ei ole kostja seda kohtumenetluses tõendanud. Menetluse vältel asus kostja väitma, et lennuaega muudeti hoopis lennujaama nõudel. Kostja esitas tõendina Burgase lennujaama 9. juuli 2019. a e-kirja, milles on mh viidatud vaidlusaluse lennu numbrile ja saabumise ajale. Samas ei saa e-kirjast järeldada, kas lennu aja muutmine oli tingitud lennujaamast või lennujaam üksnes kinnitas kellegi soovi lennuaega muuta. Muid tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud. Ainuüksi lennujaama kirja alusel, milles kinnitati lennuaja muutmist, ei saa kohus tuvastada, millisel põhjusel ja kelle soovil lennuaega muudeti. Ainuüksi kostja paljasõnaliste väidete alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et lennuaja muutmine toimus lennujaama sellise otsustuse alusel, mida kostja ei saanud mõjutada ning mis väljus tema kontrolli alt.
3.3.Kuna hageja põhinõue tuleb rahuldada, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka hageja viivisenõue. Samuti on hagejal VÕS § 1131 lg 1 alusel õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot iga lennureisija kohta, s.o kokku 160 eurot ning seda ületavat õigusabikulu 80 euro ulatuses.
3.4.Kuna hagi tuleb rahuldada 87% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 87% ulatuses kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 217 eurot 50 senti. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
2-21-16143 Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et lennu hilinemine ei olnud tingitud erakorralisest asjaolust määruse art 5 lg 3 tähenduses, kuigi lennugraafikut muudeti lennujaama korraldusel. Maakohus jättis sisuliselt tähelepanuta kostja väidet kinnitava Burgase lennujaama e-kirja, mis on piisav, et tõendada lennujaama initsiatiivil toimunud lennugraafiku muudatust. Lennundusvaldkonnas on tavapärane, et lennujaama initsiatiivil toimuvad korraldused antakse täiendavate selgitusteta ja võimalikult lühidalt. Kirja ei ole saadetud vastusena kostja päringule. Kostja ei saanud mõjutada lennugraafiku muutmist ega toimetada lennureisijaid õigeks ajaks sihtkohta, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasuda lennureisijatele hüvitist, viivist ega hüvitada õigusabikulusid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastas enne 1. jaanuari 2022 kehtinud redaktsiooni järgi 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). 1. jaanuaril 2022 jõustunud redaktsioonis on vastavad summad 3500 eurot ja 7000 eurot. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 2114 eurot 37 senti, sh põhivõla 1600 eurot, sellest sissenõutavaks muutunud viivise 34 eurot 37 senti ja alates 15. oktoobrist 2021 kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise (TsMS § 133 tähenduses 128 eurot), samuti võla sissenõudmise kulu 480 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue hagi esitamise ajal 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
2-21-16143
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus märgib, et määruse art 5 lg 3 järgi ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Praegusel juhul asus maakohus õigesti ja põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et lend hilines erakorralise asjaolu tõttu määruse art 5 lg 3 tähenduses. Kostja on enda väidetud asjaolude kinnituseks esitanud üksnes ühe tõendi – Burgase lennujaama e-kirja, millest ei nähtu kostja väidetud asjaolusid, sh seda, et lend lükati edasi lennujaama initsiatiivil. Seejuures ei ole maakohus jätnud hindamata kostja esitatud Burgase lennujaama e-kirja, nagu väidab kostja. Maakohus hindas seda vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 ning leidis, et e-kirjast ei saa järeldada, kas lennu aja muutmine oli tingitud lennujaamast või lennujaam üksnes kinnitas kellegi soovi lennuaega muuta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendit hinnates eksinud. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (350 eurot).
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.