Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-16143
Tsiviilasi
FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise nõudes
Hagihind
hagi hind 2114,37 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: FlightClaims OÜ (registrikood 14344660, Järva tn 9c, esindajad 80023 Pärnu); Hageja seaduslik esindaja: MM (e-post: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn): Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ken Kaarel Gross (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks välja 1874,37 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend neli eurot ja 37 senti) eurot, millest 1600 eurot on lennuhüvitised, 160 eurot on võla sissenõudmise kulu, 80 eurot on õigusabikulu ning 34,37 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks välja viivis lennuhüvitiste summalt 1600 eurolt alates 15.10.2021 kuni lennuhüvitiste tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskuludest 87% kostja kanda.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks menetluskuluna välja 217,50 (kakssada seitseteist eurot ja 50 senti) eurot.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 2114,37 eurot, millest 1600 eurot on lennuhüvitised, 480 eurot lennuhüvitiste sissenõudmiskulud ja 34,37 eurot sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga.
2.Hagiavalduse kohaselt olid hageja klientideks TN, AP, KN ja VN, kes loovutasid hagejale ajavahemikus 26.09.2021-01.10.2021 sõlmitud lepinguga oma nõuded. Hagejale loovutatud nõuete kogusumma 2114,37 eurot koosneb seadusjärgsetest lennuhüvitistest kokku 1600 eurot ehk 400 eurot hageja kliendi kohta ning hageja kohtuvälisest ja tulevikus tekkivast õigusabikulust 320 eurot seoses hüvitise nõudmisega (80 eurot kliendi kohta). Kogusumma on vähendatud 160 euro võrra võla sissenõudmiskulude nõude tõttu. Kostja ei nõustunud tasuma seadusjärgseid hüvitisi kohtuvälises menetluses ega näidanud üles huvi kompromissi sõlmimiseks.
3.Hageja klientidel oli broneeritud kostja tšarterlend MYX567 TLL-BOJ (Tallinn-Burgas) 19.07.2019 (reisikorraldaja Tez Tour 13.06.2019 väljastatud broneering nr 19122730). Lend pidi algselt kavandatud graafiku järgi väljuma 19.07.2019 kell 06:00 ning saabuma sihtkohta samal päeval kell 09:00 kohaliku aja järgi. 09.07.2019 kell 22:04 ehk üheksa päeva, seitse tundi ja 56 minutit enne lennu plaanijärgset väljumisaega sai üks hageja klientidest TN reisikorraldajalt eposti teel teavituskirja lennuaja muudatuse kohta. Uue graafiku järgi pidi lend väljuma kell 13:45 ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem ja saabuma sihtkohta kell 16:45 kohaliku aja järgi ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem.
4.Lennugraafiku olulise muutmise tõttu jõudsid hageja kliendid lennureisi lõppsihtkohta hilinemisega enam kui kolm tundi. Seoses sellega ning lähtudes EL Kohtu otsusest liidetud asjades C-402/07 ja C-432/07, tekkis hageja klientidel õigus nõuda kostjalt EL määruse 261/2004 artikliga 7 ettenähtud lennuhüvitisi summas 400 eurot kliendi kohta, kuivõrd vahemaa TLL ja BOJ vahel on 1883 km.
5.Kostja käitus pahatahtlikult, sest ei teavitanud hageja kliente nende õigustest ning rikkus seega määruse 261/2004 artiklit 14. Sel põhjusel otsustasid hageja kliendid alles kahe aasta möödumisel esitada kostjale lennuhüvitiste nõude ning pöördusid abi saamiseks hageja poole. Ajavahemikus 07.07.2021-08.07.2021 volitasid kliendid hageja oma esindajaks lennuhüvitiste nõudmisel, andes volikirjadega hagejale õiguse saada teenustasuna 30% ehk 400 eurost 120 eurot kliendi kohta. Hageja on lennureisijate õigustele spetsialiseerunud ettevõte.
6.Klientide otsus kasutada õigusabi oli põhjendatud, kuna kostja on lennureisijate seas ja kohtupraktikas tuntud kui lennuettevõte, kes ei austa lennureisijate õigusi ja üritab pidevalt seadusjärgsest vastutusest kõrvale hiilida või tasumisega venitada. Seega hageja kliendid otsustasid õigusabiteenuse kasuks. Oma oskuste ja teadmistega suudab hageja tagada klientide õiguste tõhusa kaitse. Lisaks sellele on kõigi hageja klientide emakeeleks vene keel. Kohtupraktikas on kostja suhtes aastatel 2018 kuni 2021 algatatud üle 30 tsiviilasjas ja lisaks on korduvalt kostja vastu esitatud nõudeid Tarbijavaidluste komisjonile.
7.08.07.2021 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitise nõude e-posti teel. Nõue m sisaldas kõiki vajalikke andmeid, sh hageja klientide pangakonto andmeid ning dokumente. Kuna kostja ei vastanud nõudele kahe kuu jooksul ega rahuldanud nõuet, pöördus hageja 08.09.2021 klientide avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni poole. 13.09.2021 väljastas komisjon hagejale menetluse alustamise teate nr 21-11349. 21.09.2021 vastas kostja komisjonile e-posti teel, et ta ei ole nõus hageja klientide lennuhüvitiste nõuet rahuldama, sest hagejatel puudub selleks õigus. Kostja leidis, et lennugraafikut muutis 09.07.2019 reisikorraldaja. Järgmisena selgitas kostja et tema ei müü lennupileteid reisijatele ega saa mõjutada reisikorraldaja otsuseid lendude kavandamise osas, kuna reisikorraldaja tellib lennud ning taotleb lennuaja ja sihtkoha. Kostja leidis, et ta on täielikult täitnud reisikorraldajaga sõlmitud lepingu ja nõuetega tuleb pöörduda reisikorraldaja poole.
8.01.10.2021 saatis hageja kostja lepingulisele esindajale e-kirja, milles muuseas esitas kostjale seoses lennuhüvitiste nõudega hageja klientide kõrvalnõuded. Kostja juhtis tähelepanu Tarbijavaidluste komisjoni otsusele 19-1/20-17795-022, mille kostja oli jätnud täitmata ning Harju Maakohtu jõustunud otsusele tsiviilasjas 2-18-126398, milles olid sarnased asjaolud. Hageja osundas, et kostja oli juba tasunud sama lennu edasilükkamise eest hüvitisi hageja teistele klientidele. 14.10.2021 vastas kostja lepinguline esindaja endiselt, et klientidel puudub õigus hüvitisele, sest lennuaja muudatuse tegi reisikorraldaja.
9.Lennugraafiku olulise muutmise tõttu jõudsid hageja kliendid lennureisi TLL-BOJ lõppsihtkohta hilinemisega enam kui kolm tundi, mis on oluline hilinemine ja klientidel on õigus saada hüvitist 400 eurot reisija kohta. Hageja kliendid sõlmisid reisikorraldaja TezTouriga pakettreisilepingu nr 19122730 läbi reisibüroo Your Travel Agency OÜ. Hageja viitas VÕS § 866 lõikele 1. Määruse 261/2004 preambula punktis 5 on toodud, et kuna erinevus regulaarsete ja mitteregulaarsete lendude vahel on kadumas, tuleks sellist kaitset lisaks regulaarlendude reisijatele laiendada mitteregulaarsete lendude reisijatele, sealhulgas ekskursioonipakettides osalejatele.
10.Määruse 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkt 5 järgi kohaldatakse määrust mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise. Kui tegutsev
lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse seda ettevõtjat tegutsenuks selle isiku nimel, kes on reisijaga lepingu sõlminud. Järelikult määrus 261/2004 kohaldub ka selliste reisijate suhtes, kes on ostnud reisipaketi reisikorraldajalt ja kellele lennuettevõtja osutab tšartertransporditeenust. Antud juhul on täidetud määruse 261/2004 artikli 3 lõike 2 tingimused. Hageja klientidel oli kinnitatud broneering lennule ning nad ilmusid registreerimisele ajaks, mille reisikorraldaja on kirjalikult ette teatanud.
11.Kuna lennuaja muudatuse tõttu jõudsid hageja kliendid lennureisi lõppsihtkohta hilinemisega enam kui kolm tundi, võib lennuaja muudatust analoogia korras tõlgendada hilinemisena (Euroopa Kohtu otsus p 61 liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07), kuivõrd lend ikkagi toimus. Harju Maakohus rahuldas 10.05.2019 tehtud otsusega nr 2-18-126398 hageja hüvitise nõude lennu hilinemise eest määruse 261/2004 artikli 7 alusel olukorras, kus reisiagentuur teavitas neli päeva enne lennu väljumisaega reisijaid lennuaja muudatusest, mille järgi muudeti lennu väljumisaeg kuue tunni võrra hilisemaks. Määruse 261/2004 põhjenduste 1 ja 2 järgi on määruse eesmärgiks tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, mida on korduvalt rõhutanud ELi Kohus (nt asjas C-257/14 p 26).
12.Määrus 261/2004 ei näe ette kindlat tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõte määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostja ei lähtu heast usust ega mõistlikkuse põhimõttest ega võta arvesse tavasid ja praktikat, kuna ei nõustu lennuhüvitisi kohtuväliselt maksma. Kostja käitumine on õigusvastane ja pahatahtlik. Kostja peab olema teadlik, et ta on kohustatud lennuhüvitisi hageja klientidele maksma, kuid ei nõustu seda tegema. Kostja rikub oma kohustust, sest viivitab selle täitmisega.
13.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 2. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lennuhüvitistelt 1600 eurolt alates kostjale lennuhüvitiste nõude esitamise kuupäevale järgnevast päevast (09.07.2021) kuni rahalise kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis 34,37 eurot. Kostjal oli võimalus hageja klientide lennuhüvitise nõudele vastata alates 09.07.2021 ning seda rahuldada, kuid kostja ei ole endiselt nõustunud seda tegema.
14.Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt lennuhüvitiste tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist, on hagejal õigus nõuda VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot kliendi kohta ja 160 eurot kokku.
15.Hageja ja tema kliendid leppisid kokku, et lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 30% saadud lennuhüvitiste summast ehk kokku 480 eurot osutatud õigusabi eest. Järelikult lennuhüvitiste saamisel tekib hageja klientidel otsene varaline kahju summas 120 eurot kliendi kohta, mille hüvitamist hageja kooskõlas VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lõikega 3 nõuab. Kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 tuleb sellest maha arvestada seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud 160 eurot ehk 40 eurot kliendi kohta, mille hüvitamist hageja nõuab eraldi VÕS § 1131 lg 1 alusel.
16.Alates lennuhüvitiste nõude esitamisest on hagiavalduse esitamise seisuga möödunud rohkem kui kolm kuud ning vaatamata sellele pole kostja endiselt nõustunud lennuhüvitisi maksma ega rahuldanud nõuet vaikimisi. Kostjal oli võimalik hageja klientide lennuhüvitiste nõude koheselt rahuldada alates nõude esitamisele järgnevast päevast ilma, et ta oleks pidanud tegema muid toiminguid. Hageja on lennuhüvitiste nõude täielikuks rahuldamiseks esitanud kostjale e-posti teel kogu vajalikku informatsiooni, dokumente ja andmeid.
17.Klientidele faktiliselt osutatud kohtuvälise õigusabi maht moodustas kokku vähemalt neli tundi ehk üks tund iga kliendi kohta. Õigusabi osutati bruto tunnitasuga 120 eurot ning õigusabi
sisaldas klientide päringu ja andmete analüüsi, seisukoha kujundamist, klientidega suhtlemist ja nende esitatud dokumentide kontrolli, klientide nõuete koostamist ja dokumentide ettevalmistamist nõuete esitamiseks, klientide nõuete esitamist kostjale, klientide avalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koostamist, ettevalmistamist ja esitamist kohtuvälise menetluse alustamiseks eesti Tarbijavaidluste komisjonis, komisjonile vastuste koostamist ja saatmist, kostja esindajatele täiendava e-kirja koostamist ja saatmist, Exceli tabeli täitmist ja toimetamist ning nõuete loovutamise lepingu ettevalmistamisest.
18.Kostjalt välja mõistetud summad palus hageja üle kanda tema pangakontole XXXXXXXXXXXXXX AS LHV pangas (saaja nimi: FlightClaims OÜ, makse kirjeldus: tsiviilasja nr). Hageja palus kostjalt välja mõista lennuhüvitised 1600 eurot, kahju hüvitise lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuluna 320 eurot ja võla sissenõudmiskulud 160 eurot, seadusjärgse viivise lennuhüvitistelt 1600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2021 kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
19.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet ja viivisenõuet. Hageja nõudis hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras hüvitistelt 1600 eurolt alates kostjale hageja klientide lennuhüvitiste nõude esitamise kuupäevale järgnevast päevast (09.07.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni kohtule (14.10.2021) ehk perioodi 09.07.2021-14.10.2021 eest summas 34,37 eurot. Alates 15.10.2021 palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lennuhüvitiste tasumise kuupäevani.
20.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuna hageja klientide lend siiski toimus ning toimus tõenäoliselt sama lennukiga, mis oli esialgselt plaanis kasutada, tuleb juhtumit võrdsustada mitte tühistamise, vaid hilinemisega. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hagejal puudub õigus hüvitiste nõudmiseks. Igal hageja kliendil on seadusjärgne õigus lennuhüvitisele. Hageja kliendid loovutasid nõuded hagejale.
21.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tuleb eristada regulaarseid lende ja mitteregulaarseid lende ehk tšarterlende. See väide on otseses vastuolus määruse 261/2004 preambula punktiga viis. Määrus on tänaseks kehtinud juba üle 18 aasta ning seda ei ole kordagi muudetud. Ebaõige on kostja väide, et lennuaja muutumise põhjustasid erakorralised asjaolud määruse 261/2004 mõistes. Erakorralise asjaoluga oleks tegu olnud siis, kui lennugraafiku muutumise oleks tinginud mõni erakorraline sündmus. Kostja ei ole ühtegi sellist sündmust esile toonud.
22.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et reisibüroo muutis graafikuid reisijate huvides. Igal reisijal on huvi reisida ostetud reisipaketis märgitud kuupäevadel ja kellaajal, mitte varem ega hiljem. Vastasel korral poleks reisija reisipaketti soetanud. Kui reisija ostab reisipaketi, on ta teadlik, millises ajavahemikus toimub tema puhkus ning teeb kooskõlas sellega plaane. Antud juhul pidi reisijate puhkusereis kestma terviklikult seitse päeva. Kui lend märkimisväärselt hilineb, toob see igale reisijale kaasa lisaks ajakaotusele plaanide muutumise. Reisija võib hilineda tööle või magada oluliselt vähem kui tavaliselt.
23.Reisibüroo, kellega kostja teeb koostööd, peab olema teadlik lennureisijatest klientide õigustest ning iga lennu osas tehtavate muudatustega kaasnevatest tagajärgedest. Sama kehtib kostja suhtes. Antud juhul oli reisibürool ja kostjal võimalik jätta lennugraafik muutmata või teha muudatused selliselt, et uus saabumisaeg ei ületaks kahte tundi ja 59 minutit võrreldes algse saabumisajaga. Hageja ei nõustunud seetõttu kostja väitega, et viimane võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed lennugraafiku mittemuutmiseks. Kostja ei ole seda väidet tõendanud. Kostja ei ole esitanud kogu reisibürooga peetud kirjavahetust lennugraafiku muutmise osas ega selle tõlget eesti keelde.
24.Hageja on esitanud nõuete loovutamise lepingu ja selle lisa, milles parandati lepingu punkti 1.2 alapunkti D. Lepingu algses versioonis oli kirjas, et kohtuvälised õigusabikulude hüvitamise nõuded sisaldavad seadusjärgseid võla sissenõudmiskulude hüvitisi. Hagejale on loovutatud neli lennuhüvitiste nõuet. Sõltumata sellest, kas hagejale on loovutatud viivise ja seadusjärgsete võla sissenõudmiskulude hüvitiste nõuded või mitte, saab hageja nõuda iga lennuhüvitise tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist ja sellega otseselt seotud seadusjärgseid võla sissenõudmiskulusid. Kostja ei ole vaielnud selle vastu, et hagejale loovutati viivise nõuded. Järelikult saab hageja nõuda iga lennuhüvitise tasumisega seotud seadusjärgset viivist ja võla sissenõudmiskulude hüvitist.
25.Hageja ei nõustunud, et kohtuväliste õigusabikulude nõuet ei ole tekkinud. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3. Hageja tõendas kohtule volikirjadega (p-d 2 ja 3) ja nõuete loovutamise lepingu lisaga (p 2.2), et iga klient peab hagejale tasuma 30% saadud lennuhüvitise summast 400 eurost temale osutatud kohtuvälise õigusabi eest lennuhüvitise nõudmisel. Õigusabikulude suurus on kindlaks tehtud ning pärast seadusjärgsete võla sissenõudmiskulude hüvitiste maha arvutamist jääb alles 320 eurot ehk 80 eurot hageja kliendi kohta, mis on mõistlik summa.
26.Täiendava tõendina esitas hageja tõendi, mille kohaselt oli kostja võimeline vastama e-posti aadressilt [email protected], kuhu hageja nõude saatis, lausa mõne tunniga. TVK edastas kostja e-postile [email protected] hageja teiste klientide avalduse 19.10.2021 kell 12:55 ning samal päeval kell 16:40 sai vastuseks kostja nõusoleku hüvitise maksmiseks. Samas hageja esitatud lennuhüvitiste nõudeid ignoreeris kostja pahauskselt. Hageja esindajal kulus 29 minutit selle kirja sisu asjakohastamiseks, mis suurendab hageja esinduskulude summat 58 euro võrra.
27.27.11.2021 seisukohtades viitas hageja Euroopa Komisjoni suunistele määruse tõlgendamise kohta. Teadaande punkt 3.2.1, mis käsitleb lennu tühistamise mõistet, punkt 3.2.2 käsitleb lennu tühistamise ja hilinemise erisusi ning punktid 3.3.1 ja 3.3.2 lennuhüvitise saamise õigust lennu pikaajalisel hilinemisel. Tegu oli lennu pikkajalise hilinemisega ning selle eest on reisijatel õigus lennuhüvitist saada. Hageja kliendid loovutasid nõuded hagejale. Nõuete loovutamise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna teistes tsiviilasjades on sarnastel asjaoludel kohtud hüvitisi välja mõistnud, tuleb kohaldada võrdse kohtlemise põhimõtet.
28.Kostja ei ole tõendanud erakorraliste asjaolude esinemist ega seda, et ta võttis tarvitusele kõik mõistlikud meetmed edasilükkamise vältimiseks, pidades reisibürooga läbirääkimisi lennu edasilükkamise vältimiseks. Varasemalt tasus kostja hageja teistele klientidele lennuhüvitist sama lennu edasilükkamise eest. Vahet ei saa teha regulaarlendudel ja tšarterlendudel.
29.Erakorralised asjaolud on vaid need asjaolud, mis on mittekorralised. Määruse 261/2004 põhjenduse 14 loetelu ei saa automaatselt kasutada erakorralise asjaolu tuvastamiseks, vaid hinnata tuleb iga üksikjuhtumit. Erakorraline on määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses on ainult selline asjaolu, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ning mis oma olemuselt või päritolust tulenevalt väljub tema tegeliku kontrolli alt. Erakorraline asjaolu pole mitte iga sündmus, mis on lennuettevõtja jaoks vältimatu, vaid üksnes selline sündmus, mis ulatub kaugemale lennuliikluses tavalisest ja ettenähtavast.
30.Selleks, et vabaneda lennuhüvitise maksmise kohustusest, peab lennuettevõtja tõendama korraga määruse 261/2004 mõistes erakorralise asjaolu esinemist ning seost selle asjaolu ja lennu hilinemise või tühistamise vahel ning seda, et hilinemist või tühistamist ei olnud võimalik vältida, vaatamata sellele, et lennuettevõtja oli võtnud kõik mõistlikud meetmed.
31.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega viivise, õigusabi- ja sissenõudmiskulude nõuetele.
Hageja lennuhüvitiste nõue muutus sissenõutavaks kostjale nõude esitamisele järgnevast päevast, sest kooskõlas ELi Kohtu seisukohaga kohtuasja C-354/18 punktis 28 pidi kostja lennuhüvitised viivitamatult välja maksma. Ebaõige on kostja väide, et kohtueelsete õigusabikulude nõuet ei ole tekkinud. Hageja tõendas, et iga hageja klient peab tasuma 30% saadud lennuhüvitise summast kohtuvälise õigusabi eest. Kui kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja neli lennuhüvitist, kuuluvad kohtuvälised õigusabikulud vähemalt osaliselt hüvitamisele. Nende kulude suurus on kindlaks tehtud. Pärast seadusjärgsete võla sissenõudmiskulude hüvitiste mahaarvutamist on nõue kokku 320 eurot ehk 80 eurot hageja kliendi kohta.
32.08.01.2022 viitas hageja kõrvalnõuete osas Harju Maakohtu jõustunud otsusele tsiviilasjas 221-13529, mille kostja on täitnud. EL määrus 261/2004 ei näe sõnaselgelt ette tähtaega, mille jooksul peab lennufirma määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi lennu hilinemise või tühistamise korral maksma. Sama määruse 261/2004 artikkel 4 lõige 3 sätestab, et lennureisist maha jätmise korral makstakse reisijale artiklis 7 ettenähtud hüvitis viivitamata. Järelikult peavad lennufirmad hüvitama viivitamata reisijatele tekitatud ebamugavused mitte ainult lennust maha jätmise korral, vaid ka lendude hilinemise ja tühistamise juhtudel.
33.Asjaolu, et kostjale saadeti lennujaama kinnitus, et lennugraafikut muudeti, ei tähenda, et see oli lennujaama otsus. Burgase lennujaama kirjas puudub lennugraafiku edasilükkamise kohta igasugune seletus, mistõttu peab asuma seisukohale, et tegemist on lihtsalt kinnitusega. Kostja ei ole tõendanud, et lennugraafiku muutis lennujaam enda otsusel. Kostja väide, et 09.07.2019 selgus, et Burgase lennujaamas ei suudeta lennule tagada maandumisvahemikku, on tõendamata. Tõendamata on ka kostja väide, et ta ei saanud kasutusele võtta ühtegi meedet lennu hilinemise vältimiseks. Pealegi kinnitas lennujaam lennugraafiku muudatuse 09.07.2019, mis oli 10 päeva enne lendu. Isegi juhul, kui lennugraafik muudeti üksnes lennujaama otsusel, oli kostjal 10 päeva selleks, et leida lahendus, kuidas saab ta reisijad sihtkohta toimetada ilma hilinemiseta või hilinemisega, mille eest kostja poleks pidanud lennuhüvitisi maksma.
34.06.04.2022 seisukohtades leidis hageja endiselt, et kostja väited erakorraliste asjaolude esinemise kohta on tõendamata. Kostja esitatud Burgase lennujaama kirjast ei saa järeldada seda, mida kostja väidab. Hageja ei nõustu ühtegi kostja seisukohaga ning esitas kohtule omad seisukohad õigeaegselt. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot. Kostja vastuväited
35.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub määruse artikli 5(3) mõttes õigus hüvitise nõudmiseks. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
36.Lendude väljumisaega muudeti erakorralise asjaolu tõttu. Lennu väljumise aega muudeti ning lennu väljumisaja muutmine toimus reisibüroo TEZ TOUR algatusel. TEZ TOUR 09.07.2021 kostjale saadetud kirjast nähtub, et reisibüroo soovis muuta 19.07.2019 lennu MYX567 aega. Reisibürool kui tšarterlennu tellijal on õigus otsustada, kas reis toimub planeeritud ajal või lükkub see edasi ning lennugraafiku muutmine ei ole tingitud kostja soovist või algatusest. Seega lennuaegade muutmine oli tingitud asjaolust, mis ei ole kostja kontrolli all. Tuleb vahet teha nö liinilennul ja tšarterlennul, mida tellivad paljuski reisibürood. Kui liinilennu graafiku üle otsustab lennuettevõtja, siis tšarterlennu väljumise aja üle otsustab reisibüroo. Kui reisibüroo otsustab tšarterlennu edasi lükata, siis lennuettevõtja järgib neid juhiseid.
37.Kostja leidis, et lennu muutumise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis ei olnud kostja kontrolli all. Kostja võttis kasutusele vajalikud meetmed, mistõttu on täidetud määruse artiklis 5(3) toodud teine eeldus. Kuna lennu väljumisaega muudeti reisibüroo algatusel 09.07.2019 (MYX557) ning lend pidi toimuma 19.07.2019, ei saanud kostja isegi mitte teoreetiliselt teavitada reisijaid lennuaegade muudatusest 2 nädalat enne lennu algselt kavandatud väljumisaega vastavalt määruse artiklist 5(1)(c)(i) tulenevale ette teatamise ajal, mille järgimisel ei ole reisijatel õigust nõuda hüvitise tasumist. Kostjal puudus teave, et reisijaid ei ole võimalikest muudatustest väljumisajas teavitatud juba varem, kuna suhtlus reisijatega seonduvalt lendudega toimus reisibüroo ja reisijate vahel. Kostjal puudusid reisijate kontaktandmed.
38.Reisibüroo muutis lennugraafikuid eelduslikult reisijate huvides. Lennu teostamine algselt planeeritud graafiku järgselt ei oleks olnud määruse artikkel 5(3) mõttes „mõistlik“, kuivõrd Määruse eesmärgiks on kaitsta reisijate huve. Kui kostja võtab kasutusele meetmed, mis ei taga reisijate eeldatavaid huve, ei oleks määruse mõttes tegemist mõistlike meetmetega. Kostjal ei olnud võimalik kasutusele võtta mistahes mõistlikke meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, kuna kostja võis eeldada, et reisibüroo korralduse järgne lennugraafiku muutmine on reisijate huvidest lähtudes kõige mõistlikum teguviis.
39.Kui lennuettevõtja ei täidaks reisibüroo ehk tšarterlennu tellija juhiseid ja teostaks vaatamata reisibüroo soovile lennu algse graafiku kohaselt, kannataksid eelkõige reisijad. Kui reisibüroo korraldatud turismireisil tekib vahetult enne lendu probleem, mis takistab reisijatel õigeaegselt lennule jõudmist, peaks lennuettevõtja lennu ikkagi teostama (kas või tühja lennukiga), sest üksnes selliselt on lennuettevõtjal võimalik vältida hüvitise tasumist. Alternatiivselt on lennuettevõtjal võimalik järgida reisibüroo juhiseid ja lükata lend edasi, et reisijad võimalikult kiiresti ja täiendavate kuludeta sihtkohta toimetada, kuid sellisel juhul tuleks kostjal tasuda reisijatele hüvitist, sest neid ei ole lennu aja muutumisest ette teavitatud.
40.Kuivõrd lennu väljumisaega muudeti reisibüroost tulenevalt, on väljumisaja muutmine põhjustatud erakorralisest asjaolust määruse artikli 5(3) mõttes. Kostja ei saanud reisibüroo algatusel toimunud väljumisaja muutmise järgselt kasutusele võtta ühtegi meedet, mis võimaldaks järgida 2 nädala pikkust etteteatamise tähtaega. Kuna reisibüroo teavitas kostjat väljumisaja muudatustest ette väga lühikese etteteatamisega, ei saanud kostjalt mõistlikult oodata reisijatele asenduslendude pakkumist. Mõistlikult võttes ei olnud kostjal samuti võimalik lendu plaanipäraselt teostada, kuna lennu plaanipärane teostamine kahjustanuks reisijate huve.
41.Kuna hagejal puudub hüvitise nõue, tuleb rahuldamata jätta sissenõudmiskulude, õigusabikulude ja viivise nõuded. Hageja on ise hagis välja toonud, et teenustasu on reisijad kohustatud tasuma lennuhüvitiste saamisel. Seega kohtumenetluse ajal reisijatel õigusabikulusid ei ole tekkinud ja selliseid nõudeid ei ole hagejale loovutatud. Reisijatel saab tekkida hagejale edasi loovutatav õigusabikulude nõue üksnes lennuhüvitiste saamisel. Sisuliselt nõuab hageja kohtumenetluses sellise nõude rahuldamist, mida ei ole olemas.
42.13.12.2021 seisukohtades selgitas kostja, et ta on suutnud täpsustada lennugraafiku muudatusega seonduvaid asjaolusid ning leidis, et lennuaja muutmise põhjustasid erakorralised asjaolud. Hageja nõue on alusetu. Kostjale on selgunud, et lennu väljumisaega ei muudetud reisibüroost tulenevalt, vaid lennugraafiku muutmine oli põhjustatud lennujaamast. 19.07.2019 lennu MYX667 Tallinn-Burgas algne väljumisaeg oli 06.00 Eesti aja järgi ja saabumisaeg 09.00 Borgase aja järgi ehk 06.00 UTC. 09.07.2019 selgus, et Burgase lennujaamas ei suudetud kõnealusele lennule tagada maandumisvahemikku.
43.Igale lennule tagatakse lennujaama poolt täpne maandumisvahemik, mille jooksul lennukil on õigus lennujaamas maanduda (inglise keeles „slot“). Kui lennujaam sellist ajavahemikku ei
taga, ei ole võimalik lennuettevõtjal lennujaamas maanduda. Lennujaamal on ainuõigus otsustada, millised lennukid millisel ajavahemikul lennujaamas maanduda tohivad. Maandumisvahemiku muudatus kinnitati Burgase lennujaama poolt 09.07.2019 kirjas. Vastavalt kirjale oli uueks maandumisvahemikuks 13.45 UTC kuni 14.45 UTC. Sellest tulenevalt muudeti lennugraafikut ning uue lennugraafiku kohaselt oli planeeritud väljumisaeg 10.45 UTC ja saabumisaeg 13.45 UTC (16.45 Burgase aja järgi).
44.Kuna maandusvahemikud tagavad lennujaamad ning lennuettevõtjal puudub nende üle kontroll, mistõttu oli lennugraafiku muudatus tingitud erakorralisest asjaolust. Kuna vabad maandusvahemikud Burgase lennujaamas puudusid, ei olnud kostjal võimalik reisijaid varasemalt kohale toimetada kui uue lennugraafiku järgse lennuga, millele oli lennujaama poolt tagatud maandumisvahemik. Seega ei saanud kostja kasutusele võtta ühtegi meedet lennu hilinemise vältimiseks.
45.07.03.2022 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja nõue on alusetu, kuna lennuaja muutmise põhjustas erakorraline asjaolu, mille üle kostjal puudus kontroll. Kostjal ei olnud võimalik kasutusele võtta meetmeid, et vältida lennutõrget.
46.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Arusaamatu on hageja etteheide Burgase lennujaama kirja kohta. Hageja ei ole selgitanud, miks ei ole tõend piisav. Kostja on tõendanud, et Burgase lennujaam muutis lennu maandumisvahemikku, mistõttu ei olnud kostjal võimalik planeeritud ajal lennujaamas maanduda
47.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 652 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 70 eurot, 125 eurot ja 155 eurot tunnis. Õigusabi on kokku osutatud 5 h 24 min. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohtuotsuse põhjendused
48.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
49.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kliendid TN, AP, KN ja VN sõlmisid reisikorraldaja TezTouriga pakettreisilepingu nr 19122730; 2) pakettreisilepingu raames olid hageja kliendid broneerinud lennupiletid kostja tšarterlennule nr MYX567 TLL-BOJ Tallinnast Burgasesse väljumisega 19.07.2019; 3) broneeringu kohaselt pidi lend järgi väljuma 19.07.2019 kell 06:00 ning saabuma sihtkohta samal päeval kell 09:00 kohaliku aja järgi; 4) 09.07.2019 kell 22:04 ehk üheksa päeva ja ligi kaheksa tundi enne lennu plaanijärgset väljumist sai üks hageja klientidest TN reisikorraldajalt e-posti teel teavituse lennuaja muudatuse kohta, mille järgi pidi lend väljuma kell 13:45 ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem ja saabuma sihtkohta kell 16:45 kohaliku aja järgi ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem; 5) hageja kliendid TN, AP, KN ja VN loovutasid hagejale oma nõuded lennuhüvitisele; 6) 08.07.2021 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitise nõude e-posti teel, kuid kostja nõuet ei rahuldanud; 7) kuna kostja nõuet ei rahuldanud, pöördus hageja 08.09.2021 nõudega Tarbijavaidluste komisjoni poole, kuid kostja vaidles nõudele vastu.
50.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma lennuhüvitistena kokku 1600 eurot ehk 400 eurot reisija kohta, samuti 480 eurot õigusabikuludena ning 34,37 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena.
51.Hageja leidis, et tema klientidel on õigus nõuda lennuhüvitist EL määruse nr 261/2004 alusel, sest reisijad jõudsid sihtkohta hilinemisega enam kui kolm tundi. Seetõttu oli neil õigus nõuda igaühel hüvitist 400 eurot, sest vahemaa kahe lennujaama vahel oli 1883 km. Hageja leppis oma klientidega kokku, et hagejal on õigus saada teenustasu 30% hüvitisest ehk 120 eurot kliendi kohta. Hageja osutas klientidele õigusabi tunnitasuga 120 eurot, mis seisnes nõuete koostamises, dokumentide ettevalmistamises, suhtlemises ja analüüsis, samuti nõuete loovutamise lepingute koostamises. Hageja nõudis kostjalt viivist alates nõude esitamisele järgnevast päevast ning leidis, et kuna tal on õigus nõuda viivist, on tal õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot reisija kohta ja 160 eurot kokku, mille hageja arvestas õigusabikulude nõudest maha. Hageja leidis, et kostja väited lennugraafiku muutumise kohta mõne erakorralise asjaolu tõttu ei ole tõendatud.
52.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja klientidel ei ole õigust hüvitist nõuda. Lennu muutmise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida kostja ei oleks saanud vältida isegi vajalike meetmete kasutamisel. Algselt väitis kostja, et lennu väljumise aega muudeti reisibüroo algatusel ning see asjaolu ei olnud kostja kontrolli all. Kuna kostja ise pileteid ei müünud, ei olnud tal reisijate andmeid ning ta ei saanud reisijaid lennu aja muutumisest varem teavitada. Menetluse käigus asus kostja väitma, et lennu aega muudeti hoopis lennujaama nõudel ning kostja ei saanud seda mõjutada. Kuna hagejal puudub õigus hüvitist nõuda, tuleb ka teised hageja nõuded jätta rahuldamata. Õigusabikulude nõuet ei ole hagejal tekkinudki, sest lepingute järgi kuulub summa hüvitamisele alles siis, kui hüvitis on klientidele välja makstud.
53.Kohus esmalt leiab, et hageja lennuhüvitiste nõue kuulub täielikule rahuldamisele, sest sellise hüvitise saamise õigus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestati ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.
54.Määruse nr 261/2004 preambula punkt 5 näeb ette, et kuna erinevus regulaarsete ja mitteregulaarsete lendude vahel on kadumas, tuleks sellist kaitset lisaks regulaarlendude reisijatele laiendada ka mitteregulaarsete lendude reisijatele, sealhulgas ekskursioonipakettides osalejatele. Seega kohaldub määrus ka juhul, kui reisijad lendavad mitteregulaarsete lendude ehk tšarterlendudega ning määrusest ei tulene, et tšarterlennu korraldaja reisijate ees ei vastuta.
55.Määruse artikli 1 järgi kohaldub määrus juhul, kui lend hilineb. Määruse artikli 3 lõige 5 näeb ette, et määrust kohaldatakse mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab sama määruse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise. Kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.
56.Artikli 6 lg 1 p c järgi loetakse oluliseks hilinemiseks hilinemist 4 tundi või rohkem ning artikli 7 lg 1 p 6 järgi tuleb 1500 kuni 3500 km pikkuste lendude puhul sellisel juhul maksta hüvitist 400 euro ulatuses. Hageja esitas kohtule Komisjoni teadaande (toimiku lk 61-69) määruse nr 261/2004 ja määruse nr 2027/97 tõlgendamise suuniste kohta, mille punkti 3.2.2 järgi tuleb eristada lennu tühistamist ja hilinemist. Punktis 3.3.2 on märgitud Euroopa Komisjoni seisukoht, et kui saabumine hilineb vähemalt kolm tundi, on reisijal samasugune õigus hüvitisele nagu lennu tühistamise korral. Euroopa Liidu kohus on korduvalt leidnud, et lennu pikaajalise hilinemise korral kolm tundi või enam on reisijatel sarnaselt lendude tühistamisega õigus nõuda
hüvitist (C-11/11, p 32).
57.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kliendid AP, KN, VN ja TN olid ostnud reisikorraldajalt TezTour pakettreisi, mis sisaldas kostja korraldatud lendu Tallinnast Burgasesse ja tagasi (toimiku lk 7). 19.07.2019 pidi lend Tallinnast väljuma 06:00 ja saabuma Burgasesse 09:00. 09.07.2019 saatis reisikorraldaja TNile e-kirja (toimiku lk 8, tõlge lk 99), milles teatas, et lennuk Tallinnast ei välju enam hommikul kell 06:00, vaid väljub kell 13:45 ja saabub Burgasesse 16:45. Asjaolu üle, et lend hilines enam kui neli tundi, pooled iseenesest ei vaidle.
58.Hageja kliendid andsid hagejale volikirjad (toimiku lk 9-15), milles nad volitasid hagejat ennast esindama lennuhüvitise väljanõudmisel. 08.07.2021 saatis hageja kostjale lennuhüvitise nõude oma klientide eest (toimiku lk 16). E-kirjale olid lisatud volikirjad, broneering ja teade lennu aja muutumise kohta. Vaidlus puudub selle üle, et kostja hüvitist ei maksnud. Hageja esitas kohtule tõendid oma klientide MR, AFi ja SFi sama lennuga seonduva kohta (toimiku lk 28-31), millisel juhul nõustus kostja tasuma hüvitise 1200 eurot. Miks kostja nõustus tasuma hüvitis sama lennu hilinemise eest osadele reisijatele ja osadele mitte, ei ole kostja selgitanud.
59.08.09.2021 pöördus hageja oma klientide nimel Tarbijavaidluste komisjoni poole, et kostjalt hüvitist saada (toimiku lk 17) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatas menetluse alustamisest (toimiku lk 18).
60.Tarbijavaidluste komisjon saatis kostjale avalduse e-posti teel 13.09.2021 (toimiku lk 19) ning kostja vastas sellele 21.09.2021 (toimiku lk 19), selgitades, et lennu aja muutumine oli tingitud reisikorraldaja Tez Tour OÜ soovist. Kostja leidis, et ta ei müü reisijatele pileteid ega saa mõjutada reisikorraldaja otsuseid lennugraafiku osas. Tarbijavaidluste komisjon saatis vastuse edasi 24.09.2021 (toimiku lk 20). 01.10.2021 tegi hageja kostjale kompromissettepaneku (toimiku lk 21), kuid kostja sellega ei nõustunud. 14.10.2021 saatis kostja esindaja hagejale ekirja (toimiku lk 25), milles leidis, et hageja klientidel ei ole õigust hüvitist saada.
61.Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest kogumis, et kuigi hageja klientide lend hilines enam kui 4 tundi, keeldus kostja hüvitise maksmisest, viidates kohtueelses menetluses reisikorraldaja soovile. Asjaolu, et reisikorraldaja oleks samas soovinud lennuaja muutmist, ei ole kostja kohtumenetluses tõendanud.
62.Menetluse käigus asus kostja väitma, et lennu aega muudeti hoopis lennujaama nõudel. Kostja esitas kohtule Burgase Lennujaama e-kirja 09.07.2019 (toimiku lk 91, lk 110), milles on muuhulgas viidatud vaidlusaluse lennu numbrile ja saabumise ajale. Samas ei saa e-kirjast järeldada, kas lennu aja muutumine oli tingitud lennujaamast või lennujaam üksnes kinnitas kellegi soovi aega muuta. Muid tõendeid kostja kohtule ei esitanud.
63.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud ühegi erakorralise asjaolu esinemist, mida tema mõjutada ei saanud ning millest tulenevalt ta ei saanud tarvitusele võtta ühtegi meedet lennuaja muutmise vältimiseks. Kostja väited lennuaja muutmise põhjuste kohta on aja jooksul olnud muutuvad ning jäänud paljasõnalisteks. Ainuüksi lennujaama kirja alusel, milles kinnitati lennuaja muutmist, ei saa kohus tuvastada, millisel põhjusel ja kelle soovil lennu aega muudeti. Muid tõendeid kostja ei esitanud.
64.Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (C-315/15, p 22). Kuna kõik erakorralised asjaolud ei ole vastutusest vabastavad, siis neile tugineda sooviv isik peab lisaks tõendama, et neid asjaolusid ei oleks
mingil moel saanud vältida olukorrale vastavate meetmetega, see tähendab meetmetega, mis erakorraliste asjaolude ilmnemise hetkel vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele (samas, p 28). Ainuüksi kostja paljasõnaliste väidete alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et lennuaja muutmine toimus lennujaama sellise otsustuse alusel, mida kostja ei saanud mõjutada ning mis väljus tema kontrolli alt. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja lennuhüvitiste nõue 1600 eurot rahuldamisele.
65.Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
66.VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teatas kostjale nõudest 08.07.2021 ning järelikult oli hagejal õigus nõuda viivist alates 09.07.2021. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 34,37 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus leiab, et seegi viivisenõue kuulub rahuldamisele. Alates 15.10.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis lennuhüvitiste summalt 1600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lennuhüvitiste tasumiseni.
67.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist, oli tal õigus nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitamist 40 eurot reisija kohta ja kokku summas 160 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 160 eurot.
68.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikuluna 320 eurot. Kuna kliendid pidid kokkuleppe järgi tasuma hagejale 30% saadud hüvitistest, tekkis neile täiendav kahju. Tõendina esitas hageja kohtule 25.09.2021 klientidega sõlmitud nõuete loovutamise lepingu (toimiku lk 22-24), millega nad loovutasid hagejale lennuhüvitiste nõude. Lepingu punkti 4.1.1 järgi oli õigusabiteenuse hind 25% lennuhüvitiste kogusummast. Hageja esitas kohtule ka nõuete loovutamise lepingu lisa (toimiku lk 47-48), mille punkti 2.1. järg olid hageja klientide kohtuvälised õigusabikulud seoses lennuhüvitiste nõudmisega 480 eurot. Muudeti lepingu punkti
4.1.1.ja lepiti kokku, et kohtuväliste õigusabiteenuste hind on 30% saadud lennuhüvitiste kogusummast. 10.01.2020 esitas hageja oma klientidele arve põhiteenuse eest summas 300 eurot (toimiku lk 27).
69.Kohus leiab, et ainuüksi hageja ja tema klientide vahelisest kokkuleppest selle kohta, milline on hageja teenustasu, ei saa tuvastada, milline oli mõistlik ja tegelik kulu õigusabile. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib
tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
70.Seega ei kuulu kahjuna hüvitamisele mitte mistahes õigusabikulu summa, milles esindaja ja klienti on kokku leppinud, vaid kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja on hagiavalduses loetlenud mitmeid toiminguid, milliseid ta väidetavalt tegi kostjatele õigusabi osutamiseks, kuid selliste toimingute tegelikku teostamist asjas esitatud tõendite alusel järeldada ei saa. Hageja esindaja on koostanud oma klientide nimelt paar lühikest ja lihtsat pöördumist. Kuna hageja esitas nõude korraga kõigi nelja kliendi eest, ei saanud hagejal kohtu hinnangul õigusabi osutamiseks kogumis kuluda rohkem aega kui 2 tundi. Õigusabi osutamiseks ei saa lugeda aega, mis hagejal kulus oma klientidega nõuete loovutamise lepingute sõlmimiseks.
71.Kuna hageja väidete kohaselt osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, on kogumis mõistlik õigusabikulu kokku 240 eurot. Kuivõrd hageja esitas nõuded kogumis kõigi nelja kliendi eest, ei tekkinud igal kliendil eraldiseisvat õigusabikulu. Kohus on kostjalt välja mõistnud juba võla sissenõudmise kuluna 160 eurot. Seda ületav mõistlik kulu õigusabile oleks kõigi nelja kliendi puhul 80 eurot. Seega tuleb kostjalt täiendavalt hageja õigusabikuluna välja mõista 80 eurot. Ülejäänud osas ei kuulu hageja õigusabikulu nõue rahuldamisele.
72.Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks kogumis välja mõista 1874,37 eurot, millest 1600 eurot on lennuhüvitised, 160 eurot on võla sissenõudmise kulu, 80 eurot õigusabikulu ning 34,37 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks tuleb alates 15.10.2021 kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis lennuhüvitiste summalt 1600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lennuhüvitiste tasumiseni.
73.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 87% ulatuses, tuleb hageja menetluskulud jätta 87% ulatuses kostja kanda. Kostja kulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 250 eurot, millest 87% on 217,50 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 217,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.