2.Välja mõista R. R.lt AS Aktiva Portfolio kasuks 5313 (viis tuhat kolmsada kolmteist) eurot 30 senti ajatades võlgnevuse tasumise 60 (kuuekümnele) kuule ehk 5 viiele aastale, alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuust so augustist 2022 kuni juulini 2027 (kaasaarvatud ) järgmiselt:
2.2 R. R. tasub alates augustist 2022 kuni veebruarini 2025 (kaasaarvatud) võlgnevuse katteks igakuiselt 30 (kolmkümmend) eurot; 2.3 R. R. tasub alates märtsist 2025.a. kuni juulini 2027 (kaasaarvatud) igakuiselt 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 15 senti;
3.Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (90% : 10%). Kostja R. R. kanda jätta 90 % AS Aktiva Portfolio menetluskuludest. 3.1 Välja mõista R. R.lt AS Aktiva Portfolio kasuks hageja menetluskulude katteks menetluskuludest 931 (üheksasada kolmkümmend üks) eurot 50 senti; 3.2 Ajatada väljamõistetud menetluskulude tasumine 24 (kahekümne neljale) kuule alates kohtuotsuse jõustumisest võimaldades menetluskulud tasuda igakuiste osamaksetena 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 81 senti. 3.3 Väljamõistetud menetluskuludelt (igakuiselt osamakselt 38,81 eurot) tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
4.Kohtuotsusega väljamõistetud võla ja menetluskulude igakuised osamaksed tuleb R. R.l tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks OÜ Julianuse Inkasso arveldusarvele nr EExxx viitenumber 713205529
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.AS Aktiva Portfolio esitas 02.02.2022.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5297, 99 euro saamiseks. Kohus tegi 04.02.2022.a. võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.02.2022.a. R. R. esitas 07.03.2022.a. nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt soovib R. R. võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule esitatud ei ole. Pärnu Maakohtu 28.03.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru maakohus võttis 20.04.2022.a. määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja esitas maakohtule vastuse, milles teavitas soovist / valmisolekust saavutada hagejaga kokkulepe. 11.05.2022.a. kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohtu määratud tähtajaks pooled kompromissi ei saavutanud.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I. AS ja kostja 19.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr. L89002734353, mille alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama I. AS-le laenu
vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 5.01.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.01.2021 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I. AS loovutas 27.01.2021 kostja vastase nõude AS Aktiva Portfolio-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2.1 Laenulepingu alusel väljastati kostjale laen 5000 eurot, kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2019 - 10.06.2025. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 16. osamaksest 10.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 19. osamakseni 10.01.2021. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 717,36 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4282,64 eurot (5000-717,36). 2.2 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi 14,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 10.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 19. osamakseni s.o 10.01.2021 summas 212,26 eurot (53,18+54,27+51,89+52,92). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 212,26 eurot. 2.3 Vastavalt 19.06.2019 sõlmitud laenulepingule (p 4.1.) ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus 22.01.2021.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.10.2020 - 10.01.2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus 10 eurot. 2.4 Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. 2.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 4282,64 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.01.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.04.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 14,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 788,46 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 788,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4282,64 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 19.04.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 14,90% aastas. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. 2.6 Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4282,64 eurot, intress 212,26 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 788,46 eurot ja viivis alates 19.04.2022 kuni põhinõude summas 4282,64 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1075 eurot, millest 595 eurot on tasutud riigilõiv ja 480 eurot õigusabikulu.
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja jääb hagis esitatud nõude juurde. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on põhiosa ja intressi nõue põhjendatud. Kuna kostja ei ole täinud oma kohustusi korrapäraselt ja on korduvalt rikkunud lepingutingimusi, on hageja õigustatud nõudma viivist ja sissenõudmisega seotud kulusid. Kostjal oli võimalus tasuda võlga laenuandjale, mida kostja ei teinud. Kostjale on korduvalt edastatud kirju laenu tasumiseks, kuid vaatamata sellele ei ole kostja midagi tasunud. Kostja on hagejaga esmakordselt võlgnevuse osas ühendust võtnud maksekäsumenetluse ajal, mil hageja edastas kostjale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks. Oma vastuses hagile pakub kostja kompromissiks võlajäägi tasumist summas 5297,99 eurot. Kostja poolt pakutud kompromissiga hageja nõustuda ei saa, kuna pakutud summa on põhjendamatult väike ning kahjustab hageja huve. Kostja on dikteerinud kokkuleppe sõlmimise tingimusi. Hageja nendega nõustuma ei pea.
Hageja on esitanud taaskord kostjale kompromissettepaneku, mille osas ei ole kostja vastanud. Kostja tegevusetuse tõttu on jäänud kompromiss sõlmimata. Hageja on oma ettepanekus välja toonud ka võla ajatamise võimaluse. Siinkohal hageja selgitab, et võla ajatamise võimaldamine on hageja vastutulek kostjale. Hageja ei ole kohustatud kostjale ositi tasumist võimaldama. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kostjale on ajatamist juba korduvalt pakutud. Hageja peab mõistlikuks lõpetada käesolev asi kompromissi sõlmimisega. Hageja pakub kompromissiks kokku leppida 6738,97 eurot ajatamisega 48 kuuks. Kompromissi summa koosneb: põhinõue summas 4282,64 EUR; intressinõue summas 212,26 EUR; laenuhaldustasu nõue summas 10 EUR; sissenõudmiskulud summas 30 EUR; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 788,46 eurot; täiendav viivise nõue, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 638,11 eurot; pool riigilõivu 297,50; vähendatud õigusabikulud 480 eurot TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Juhul, kui kostja ei ole kompromissiga nõus ning kui kohus peaks hagi rahuldama sellesarnases ulatuses, nagu on kompromissina pakkunud hageja, siis palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Hageja jääb lõppseisukohas hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja on 19.06.2022. a seisukohas asunud väitma, et hagiavalduse aluseks olevas laenulepingus ei ole pooled kokku leppinud kostja poolt tagatise andmises ning laenuandja pidi ette nägema võimalikke laenu tagasimaksmisega tekkivaid riske. Kostja selgituste kohaselt tema ei näinud ette koroonapandeemiat, mille tõttu kaotas kostja töö ning sissetuleku. Lisaks heidab kostja hagejale ette, et hageja ei ole kostjaga sõlminud kompromissi vastavalt kostja kompromissettepanekule. Hageja selgitab, et kooskõlas VÕS § 8 lg-ga 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub asjaolu üle, et laenuandja I. AS väljastas kostjale sõlmitud väikelaenu lepingu nr L89002734353 alusel kokkulepitud laenusumma 5000 eurot, kostja sai selle kätte ning asus seda kasutama. Vastavalt lepingu punktile 4.1 leppisid pooled kokku, et kostja tasub igakuise osamakse 108,21 eurot iga kuu 10-ndaks kuupäevaks alates 10.07.2019. a kuni 10.06.2025. a. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja ei tasunud laenu igakuiseid makseid tähtaegselt, mille tõttu laenuandja ütles lepingu üles 22.01.2021. a. Kostjal jäi tasumata põhivõlg summas 4282,64 eurot, intressivõlgnevus summas 212,26 eurot, laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot, võla sissenõudmiskulude võlgnevus 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 788,46 eurot ning edasiulatuva viivise võlgnevus. Kostja esitas maksekäsu kiiremenetluses nõudele vastuväite 07.03.2022. a, milles tunnustas hageja nõuet summas 5501,38 eurot ja tegi kompromissettepaneku nõude ajatamiseks 30 eurot kuus. Kostja on oma 04.05.2022. a ja 19.06.2022. a menetlusdokumentides tunnustanud võlgnevust summas 5297,99 eurot, s.o. hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud summas, ning samuti teatanud, et saab kompromissi korras tasuda 30 eurot kuus. Hageja selgitab, et kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, lõpetas Pärnu
Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Hageja esitas 18.04.2022. a hagiavalduse, milles täpsustas oma nõuet ja esitas nõude kohta matemaatilise nõudearvestuse, kus on detailselt välja toodud kõik nõude komponendid ja summad. Täiendavalt oli hageja sunnitud seoses hagimenetluses nõude tõendamisega kandma täiendavaid menetluskulusid ja samuti tekkis hagejal kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Täiendavaid menetluskulusid on hageja olnud sunnitud kandma seoses vajadusega vastata kostja vastuväidetele. Eeltoodud täiendavate menetluskulude arvelt on hageja nõue suurenenud. Hageja selgitab, et arvestades kõnealuse nõude suurust on kompromiss nõude ajatamiseks 30 eurot kuus igal juhul hageja huvisid kahjustav ja ebamõistlik. Hageja on kostjale korduvalt teinud kompromissettepanekuid mõistlikel tingimustel, kuid kostja ei ole hageja ettepanekutega nõustunud / neile vastanud. Enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse kohtusse esitamist sõlmisid pooled telefoni teel 27.01.2021. a maksekokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi hagejale tasuma vaidlusaluse nõude katteks 70 eurot kuus iga kuu 10. kuupäevaks alates 10.02.2021. a. Hageja saatis kostjale maksekokkuleppe kohta kinnituse kostja e-posti aadressile. Kostja hoolimata eeltoodud maksekokkuleppest ühtegi makset hagejale kõnealuse nõude katteks teinud ei ole, ei kokkuleppe kehtivuse ajal, enne seda ega ka hiljem. Arusaamatuks jääb kostja väide selle kohta, et kõnealune maksekokkulepe ei võimaldanud kostjal võlasummat vähendada. 8.03.2022. a pakkus hageja kostjale kompromissi summas 5501.38 eurot ajatamisega 36 kuuks igakuise osamaksega 152,82 eurot. 16.03.2022. a vastas kostja, et ei ole võimeline tasuma eeltoodud kuumakset ja palus kuumakset vähendada 30 euroni. 16.03.2022. a vastas hageja kostjale, et hageja saab maksimaalselt pakkuda võlasumma ajatamist kuni viieks aastaks ning esitas e-kirja manuses maksegraafiku 5 aastale kuumaksega 91,69 eurot. Paraku kostjale hageja täiendav vastutulek ei sobinud ning kompromiss jäi poolte vahel sõlmimata. Hageja selgitab, et asjaolu, et kostja kaotas töö, on laenuvõtmisega olemuslikult seotud risk, mis ei vabasta kostjat tema lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei olnud koroonapandeemia aset leidmine kuidagi laenuandja kontrolli all olev asjaolu ning laenuandja ei pidanud seda ette nägema. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenuandja laenu andmisel kostjale rikkunud ühtegi laenuandjatele seadusega seatud kohustust ega vastuta kostja makseraskuste eest.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.R. R. märgib kirjalikus vastus hagile, et Pärnu Maakohtule edastatud vastuses maksekäsu kiirmenetluses nõustus ta tunnistama koguvõlgnevust 5297.99 eurot, mis sisaldab nõude põhisummat, viiviseid, nõudekulusid ning riigilõivu eeldusel, et AS Aktiva Portfolio lõpetab edasiste viiviste nõudmise antud summale (s.t tasudes hiljemalt iga kuu kindlaks kuupäevaks kindla summa nõude kogusumma väheneb). Kostja on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppekava tudeng ning registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. Tänasel päeval on tema igakuine garanteeritud sissetulek 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot, mida maksab Eesti Töötukassa ning 75 eurot toimetuleku toetus, mida maksab Eesti Haridusministeerium, mistõttu palus kostja võimalust tasuda võlgnevust igakuiste maksetena 30 eurot iga kuu 15ks kuupäevaks. AS Aktiva Portfolio esindaja kontakteerus väidetavalt kostjaga emaili teel ning kompromissi ettepanekule vastas jurist lakooniliselt: Jurist ei nõustu. Kostja soovis väidetavalt AS-ga Aktiva Portfolio sõlmida 5 aasta pikkuse maksegraafiku, paludes võimalust kuni 19.02.2025 a. hüvitada võlgnevust igakuiselt 30 eurot ning alates 15.03.2025 on igakuine hüvitatav summa suurem ehk võlgnevuse jääk jagatud veel tasuda jäävate kuude vahel. Kostja on nõus sellise kokkuleppe sõlmimisega ka käesoleval ajal.
Kostja märgib, et juhul kui tekib võimalus tasuda võlgnevust kiiremini siis ta soovib seda ka teha, ettepanek on koostatud arvestades kostja tänast võimekust.
6.Kostja selgitab 15.07.222.a esitatud menetlusdokumendis, et vaidleb vastu hageja 27.06.2022 seisukoha punktis 2.5 kohtule esitatud valeväitele. Hageja ei saatnud kostjale mitte maksekokkulepet, vaid „ arve“ (väljavõte kostja e-postilt xxx), milles nähtub selgelt, et hageja on määranud viivise 95.37 eurot Sellest tulenevalt järeldab kostja, et kui ta tasunuks igakuiselt 70 (seitsekümmend) eurot kuus, siis võlgnevus ei väheneks, vaid igakuiselt suureneks. AS Aktiva Portfolio on ise antud kokkulepet muutnud ning on pahatahtlik hageja väide, et kostja on telefoni teel 27.01.2021 a. sõlmitud kokkulepet rikkunud. Hageja esitas kostjale maksegraafiku variandi esimest korda alles pärast kohtusse pöördumist. Kostja jääb selle juurde, et tunnistab võlgnevust 5297.99 (viis tuhat kakssada üheksakümmend seitse eurot ja üheksakümmend üheksa senti) ning palub kohtult võlgnevuse ajatamise võimalust 60 kuuks. Olles X päevase õppekava tudeng siis õpingute jooksul on ta suuteline tasuma igakuiselt 30 (kolmkümmend) eurot kuus. Õpingud lõpevad 19.02.2025. Õpingute lõppedes on kostja võimeline tasuma võlgnevust (võlgnevuse jääk jagatud tasuda jäänud kuude vahel).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva võlga koos kõrvalnõuetega kokku 5313, 36 eurot (põhivõlgnevus 4282,64 eurot, intress 212,26 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 788,46 eurot) ja lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel alates 19.04.2022 kuni põhinõude summas 4282,64 euro täitmiseni lepingujärgses määras 14,90% aastas. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. AS I. ja R. R. sõlmisid 18.06.2019.a. väikelaenulepingu L89002734353, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot intressimääraga 14.9% aastas. Lepingujärgne viivisemäär oli 14.9% aastas ehk 0,04% päevas (dtl 42). Kostja ei ole vastu vaielnud laenu saamisele. Kostja tunnistab hageja nõuet kokku 5297,99 eurot (sh kõrvalnõuded ja menetluskulud).
9.Hagiavalduse kohaselt ütles laenuandja 27.01.2021.a. poolte vahel sõlmitud lepingu üles, kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu.
AS I. saatis 05.01.2021.a. kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 19.01.2021.a (dtl 49). 22.01.2021 saatis AS I. kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 50). 27.01.2021.a. teatise kohaselt loovutas AS I. R. R. vastu üle AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 51). Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud ülesütlemisteate kättetoimetamist kostjale. Ainuüksi teate edastamine ei tõenda selle jõudmist adressaadini. Käesoleval juhul ei ole ka tõendatud seda, et ülesütlemisteade oleks R. R.le saadetud. Tegemist on tahteavaldusega, mille kätte toimetamist kostjale peab tõendama hageja. Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja /teate kättesaamist. Kostja eeltoodud asjaoludele ei tugine, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud nii ülesütlemisteate kui nõude loovutamise teate kättesaamise.
10.R. R. füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja kinnitab, et tunnistab võlgnevust 5297,99 eurot (sh kõrvalnõuded kui ka menetluskulud), kuid soovib selle hüvitamist enda pakutud tingimustel igakuiste osamaksetena (dtl 69). Kostja on Tallinna Tervishoiukõrgkooli tudeng (dtl 66-67) ning registreeritud töötuna Töötukassas.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . Juunis 2019.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 58,11% aastas. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 17,26% (dtl 42).
Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
10.Kostja ei heida hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, mistõttu kohus VÕS § 4034 jj ei käsitle.
11.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole laenulepingujärgseid osamakseid teinud. Saadud laenust 5000 eurot on kostja tasunud 717,36 eurot (dtl 37) ja tunnistab nõuet 5297,99 koos kõrvalnõuete ja menetluskuludega (dtl 69, 118; vastuses makseettepanekule ka 5501,38 eurot dtl 74) Põhinõudele (sh selle suurusele) 5000 – 717,36 = 4282, 64 eurot kostja vastu ei vaidle. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla osas. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi täitnud, on võlausaldajal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101) kostja suhtes. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingujärgne viivise määr on 14,9% (lepingu põhitingimuste järgi). Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on seisukohal, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13, 17, 18). Käesoleval juhul on pooltevahelises laenulepingus kokkulepitud viivisemäär küll suurem seadusjärgsest viivisemäärast (VÕS § 94, § 113), kuid ei ole ebamõistlikult suur. Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku kohustuse täitmisele mõjutamine. Põhjendamatu on kostja arusaam nagu oleks võlausaldaja viivisenõue täies ulatuses alusetu. Laenuandja ütles laenulepingu üles 22.01.2021.a. kostjapoolse rikkumise tõttu. Ülesütlemisega muutus nõue sissenõutavaks, seega tekkis laenuandjal õigus tasumisega viivitamise eest arvestada viivist - alates 23.01.2021 kuni hagi esitamiseni 18.04.2022 788, 46 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue (788,46 eurot) on põhjendatud. Hageja nõuab hagis lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, vaidlust ei ole ka selles, et kohustust rikkunud lepingupoole suhtes on võlausaldajal õigus rakendada
õiguskaitsevahendeid. Pooled on selleks (maksete tasumisega viivitamise või tasumata jätmise puhuks) lepingus kokku leppinud viivise tasumise kohustuse. Kohus arvestab aga asjaolu, et lepingujärgne viivisemäär on suurem seadusjärgsest määrast ning kohtu hinnangul ei ole õiglane laenuvõtjat viivisenõuetega asetada olukorda, kus põhikohustus ei vähene, küll aga tuleb tasuda viivisemakseid (VÕS § 88 lg 8). Lisaks eeltoodule ei täidaks viivis enam oma olemuslikku kompensatsioonilist iseloomu võlausaldaja ning kohustuse täitmise distsiplineeriva vahendina võlgniku jaoks, vaid seaks võlgniku olukorda, kus pidevalt jooksva / suureneva viivise tõttu ei ole ta suuteline põhikohustust täitma sattudes nn võlaorjusse. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise nõude 788, 46 eurot, jätab aga rahuldamata hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõude.
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi 14,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 10.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 19. osamakseni s.o 10.01.2021 summas 212,26 eurot (53,18+54,27+51,89+52,92). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 212,26 eurot. Intressinõue on põhjendatud.
13.Vastavalt 19.06.2019 sõlmitud laenulepingule (p 4.1.) ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus 22.01.2021.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.10.2020 - 10.01.2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50). Laenuhaldustasu nõue 10 eurot on põhjendatud.
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 30 euro. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. (vt ka polte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 4.6) VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt on hageja arvestanud sissenõudmiskulu kostjale saadetud kolme meeldetuletuskirja eest 30 eurot (25 +5+5). Sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud.
15.Pooled on menetluses teinud korduvalt vastastikku kompromissettepanekuid, kuid kokkuleppele pole jõudnud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei saa hagejale omapoolseid kompromissi tingimusi ette dikteerida, vaid kompromiss tähendab kummagi poole vastutulekut ja vastastikku huvide
arvestamist. Kohus möönab ka seda, et kostja õppimine Tallinna tervishoiukõrgkoolis ei välista võimalust sissetulekut teenida kasvõi osalise tööajaga (mida kasutavad tudengid aktiivselt), et tasuda võetud kohustusi, samuti ei tõenda ainuüksi asjaolu, et kostja on tudeng tema majanduslikke võimalusi või nende puudumist. Samas on hageja tsiviilasjas 2-21-120674 pidanud võimalikuks oluliselt väiksema nõude (1456,54) tasumise ajatamist neljaks aastaks (48 kuuks) võimaldades kostjal võlga tasuda igakuiste 30 euro suuruste osamaksetena. Ka käesolevas tsiviilasjas taotleb kostja võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel (ajatamist viieks aastaks), võimaldades kuni õpingute lõpetamiseni ehk 19.02.2025 tasumist igakuiste maksetena 30 eurot ning 19.02.2025.a. järgnevast ajast jagada tasumata kohustus järelejäänud kuudega (osamakse sel juhul oluliselt suurem). 16.03.2022.a. on hageja märkinud kostjale, et kostja tasumata kohustus on võimalik ajatada maksimaalselt viieks aastaks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et hageja on sisuliselt nõustunud kostja võla tasumise ajatamise taotlusega. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Viidatud säte annab kohtule võimaluse määratleda sellekohase taotluse alusel otsuse täitmise erinevaid võimalusi. Kohus nõustub, et otsuse täitmise viisi ja täitmise tähtaja määramise otsustamisel tuleb arvestada nii võlausaldaja kui võlgniku (hageja / kostja) huve ning raha maksmise ajatamise korral ei peaks tasumise lõpptähtaeg olema ebamõistlikult pikk, samas ka mitte sedavõrd lühike, mida võlgnik täita ei suuda. Arvestades kostja taotlust, hageja nõude suurust, aga ka samade poolte vahel tsiviilasjas nr 221-120674 08.02.2022.a. kinnitatud kompromissimääruse tingimusi (võlg 1456,54, tasumine 48 kuu (nelja aasta) jooksul igakuiste osamaksetena 30 eurot), ei ole kohtu hinnangul ebamõistlik käesolevas tsiviilasjas väljamõistetud võlgnevuse 5313, 30 euro tasumise ajatamine 5 aastaks (60 kuuks) – tasumise periood alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuust ehk august 2022 – juuli 2027 (kaasaarvatud) selliselt, et kostja tasub alates augustist 2022 kuni veebruar 2025.a. (kaasaarvatud) igakuiselt 30 eurot, so 31 kuud x 30 = 930 eurot; alates 2025.a. märtsist kuni juuli 2027.a (kaasaarvatud) , so 29 kuud 5313, 30 - 930 = 4383,30 eurot / 29 = 151,15 eurot igakuiselt. Igakuised maksed tuleb teha hiljemalt kuu 15. kuupäevaks.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt summas 5313,30 eurot (põhivõlg 4282,64 + sissenõutavaks muutunud viivis 788,46 eurot + sissenõudmiskulu 30 eurot + laenuhaldustasu 10 eurot) ajatades selle tasumise 60 kuule vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
18.Kohus rahuldab hagi osaliselt (ca 90% ulatuses) Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st 90% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 10% kostja menetluskuludest hageja kanda. R. R. ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, seega loeb kohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 1263 eurot, millest 595 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 668 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu osaliselt ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta kolme menetlusdokumendi (mille sisu osaliselt kattub) koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842 ). Hageja esindaja töötunni hind on mõistliku suurusega. Seega on hageja põhjendatud menetlusulu kokku 1035 eurot (595 eurot riigilõiv + 440 eurot õigusabukulu) 90% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. Kohus mõistab R. R.lt välja hageja menetluskulude katteks 931, 50 eurot (90% 1035-st). Kohus ajatab selle tasumise TsMS § 445 lg 1 alusel 24 kuule (2 aastat), igakuise makse suurus 38 eurot 81 senti.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.