J. B. (end. L.) (ik XXX, elukoht XXX; XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
Bondora AS-i hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. B.lt (end L.alt) Bondora AS-i kasuks laenulepingust BL2212168 tulenev võlg 3823 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) eurot 41 senti (millest 2866,60 eurot on põhivõlg, 921,81 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 35 eurot sissenõudmiskulu).
3.Välja mõista J. B.lt (end L.alt) Bondora AS-i kasuks viivis alates 5.04.2025 kuni põhinõude 2866,60 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras so. seadusjärgses määras).
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (kostja kanda jääb 42% hageja menetluskuludest). 4.1 Välja mõista J. B.lt Bondora AS-i kasuks hageja menetluskulude katteks 420 (nelisada kakskümmend) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb J. B.l kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717087510.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
Bondora AS esitas 4.04.2025.a. Viru Maakohtule hagi J. B. (end L.a) vastu võla nõudes.
1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja J. L. 30.03.2021 laenulepingu nr BL2212168, mille alusel sai kostja laenu 4359 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 4.1 arvestab laenuandja laenusumma väljamaksmisel maha lepingutasu 259 eurot, seega sai kostja laenu enda pangakontole 4100 eurot. Leping on sõlmitud digitaalselt, kostja on lepingu allkirjastanud/kinnitanud 30.03.2021.a. Lepingu põhitingimuste ja Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on esialgne krediidi kulukuse määr 60,09%. Kostja kohustus lepingu(te)st tulenevad kohustused täitma vastavalt kokkulepitule. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 15.03.2022 kooskõlas üldtingimuste p 13.2, 13.2.1, 17.2 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 14.04.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise hoiatuse seisuga oli kostjal tasumata osaliselt 13.12.2021 osamakse ja täielikult 13.01.2022, 14.02.2022 ja 14.03.2022 osamaksed. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 18.04.2022 üles. Nähtuvalt ülesütlemise teatistest, on hageja lepingu ülesütlemise teatised edastanud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX 1.2 Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses ning mh hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi.
2
Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohustatud hankima ja säilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminõudeid esitatud ei ole. Laenutaotluse otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja kontoväljavõttest perioodil 29.03.2021 – 03.04.2020, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1135,12 eurot ja kohustused 556,74 eurot kuus. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas hageja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kogutud andmete alusel teostades päringu Pensioniregistrisse, mille andmete kohaselt oli laenutaotluse esitamise hetkel sissetulekutest kinnipeetud osamaksed 843,56 eurot kuus, mis on 6% kuus. Kostja on taotluses märkinud enda deklareeritud sissetulekuks 900 eurot. Lisaks on hageja teinud päringu maksehäireregistrisse, mille kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja taotles laenu summas 4200 eurot, analüüsi tulemusena arvestati välja maksimaalne pakutud laenusumma, milleks oli 4900 eurot võttes arvesse kostja krediidivõimelisust, analüüsi tulemusena sõlmiti leping laenusummale 4359 eurot, lepingu sõlmimise tasu 259 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Analüüside tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui sissetulekud. Seega lepingujärgsed igakuised osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Hageja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud hagejal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. 1.3 Lepingu alusel sai kostja laenu summas 4359 eurot. Laenusumma väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu summas 259 eurot, seega sai kostja laenu enda kontole 4100 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 13.04.2021 – 13.03.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks 224,51 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue kokku summas 4134,49 eurot. 1.4 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu järgi arvestatakse intressi vastavalt kokkulepitud intressimäärale s.o 39,3% aastas. Kostja kohustus lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 18.04.2022 seisuga tasuma intressi kokku summas 1705,26 eurot. Kostjalt on laekunud intressi summa katteks 1037,53 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue kokku summas 1705,26 – 1037,53 = 667,73 eurot. Tasumata on 13.12.2021 intressi makse 135,66 eurot, 13.01.2022 intressimakse 134,64 eurot, 14.02.2022 intressimakse 133,58 eurot, 14.03.2022 intressimakse 132,49 eurot ja 13.04.2022 intressimakse 131,36 eurot. 1.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4134,49 eurolt lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 19.04.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 04.04.2025 laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 39,3% aastas kooskõlas lepingu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktiga 3, lepingu üldtingimuste punktiga 9.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.
3
Tulenevalt eeltoodust on hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 4812,24 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet summale 4134,49 eurot, et viivis ei ületaks põhiosa jääki. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist alates 5.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni TsMS § 367 alusel lepingujärgses määras. 1.6 Hageja ja hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud kirjad. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu ülesütlemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: - 04.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; - 29.02.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; - 14.05.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; - muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise ning kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulu, võlanõuete selgitamine telefoni ja emaili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). 1.7 Hageja palub kohtul välja mõista J. L.alt hageja Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 4134,49 eurot, intress 667,73 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 4134,49 eurot; viivis alates 05.04.2024 kuni põhinõude 4134,49 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 39,3% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 1122,50 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv ja 422,50 hageja esindaja õigusabikulu (arvestusega 2,5h x 169).
MENETLUSE KÄIK
2.Kohus saatis kostjale J. B.le hagimaterjalid ja kohustas hagile kirjalikult vastama. J. B. on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 7.04.2025.a. Kirjalikku vastust ega vastuväiteid kostja nõudele ega selle suurusel ei esitanud. 7.04.2025.a saatis kostja aga kohtule e-kirja, milles avaldas soovi sõlmida maksegraafik (dtl 88). 10.04.2025.a. kirjas andis kohus pooltele tähtaja 25.04.2025.a. kompromissi sõlmimiseks. 25.04.2025.a. teatitas hageja esindaja kohust, et hageja on kostjaga kompromissläbirääkimisi pidanud, kompromisslepingu edastanud ning saatnud ka meeldetuletuse. Kostja ei ole lepingut allkirjastanud ega ka hageja pöördumistele reageerinud (dtl 91-97).
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub lahendamisele osaliselt.
4
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja J. L. 30.03.2021.a. laenulepingu BL2212168, mille alusel sai kostja laenu 4100 eurot (4359 – lepingutasu 259) (dtl 12-22) Kostja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel (dtl 34-35). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Bondora AS 15.03.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti J. L.ale täiendav tähtaeg 14.04.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 47-51). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Bondora AS lepingu 18.04.2022 üles (dtl 52).
6.Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja omapoolseid seisukohti ja/või vastuväiteid nõudele esitanud ei ole.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46) ( vt Riigikohtu 24.11.2023.a. määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50 p 13). See tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (viidatud Riigikohtu lahendi p 14 ja 17) kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas; kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud
5
vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral, vt määruse p 24) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16, nr 2-21-13098/50 p 26).
8.Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, seejärel, et tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. 8.1 Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping BL2212168 on allkirjastamata (dtl 12-22. inglisekeelne 22-33). Kostja on kinnitanud lepingu sõlmimist 30.03.2021 11:09:29, kinnitamise IP aadress: 81.90.124.57 (dtl 22). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Sama paragrahvi 2. lõige loetleb, milline teave peab tarbija tahteavalduses selgelt ja kokkuvõtlikult olema märgitud Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja pidi tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (vastava sisu ja vormiga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja pidi seega tõendama millal, millisel viisil ja millise sisuga tahteavalduse tarbija krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mil viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. 8.2 Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga. VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse. Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Tõendatud on lepingu BL2212168 alusel laenu ülekanne J. L.ale 30.03.2021.a. 4100 eurot (dtl 37). Kohus möönab, et hageja on rikkunud VÕS § 410 lg 1, hageja ei ole tõendanud kõigi lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile. Samas on hageja tõendanud et krediit on tarbija kasutusse antud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingut saab sõlmituks lugeda ning leping vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ei ole.
6
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Tarbijakrediidilepingu BL2212168 sõlmimise ajal so 30.03.2021.a. oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27 % aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu BL2212168 krediidi kulukuse määr oli 60,09% (dtl 42). Kuigi lepingu krediidikulukuse määr on piiripealne, leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühine ei ole.
10.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. 10.1 Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 32-1-169-13 p 21) Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. 10.2 Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
7
10.3 Hageja märgib, et võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav laenuleping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Laenutaotluse otsuse tegemisel lähtus võlausaldaja J. L. kontoväljavõttest perioodil 29.03.2021 – 03.04.2020, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1135,12 eurot ja kohustused 556,74 eurot kuus. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas hageja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kogutud andmete alusel teostades päringu Pensioniregistrisse. Kostja on taotluses märkinud enda deklareeritud sissetulekuks 900 eurot. Lisaks on hageja teinud päringu maksehäireregistrisse, mille kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja leiab, et kuna kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui sissetulekud, olid ka lepingujärgsed igakuised osamaksed/tagasimaksed kostjale jõukohased. 10.4 Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohtule jääb arusaamatuks, millistest andmetest hageja laenu andmisel lähtus kui on märkinud, et kostja sissetulek on 1135,12 eurot, samas on laenutaotleja ise deklareerinud oma sissetuleku suuruse 900 eurot (dtl 6, vt ka kontoväljavõte hagiavalduse lisa 4). Hageja on välja toonud, et kostja regulaarsed kohustused olid 556,7 eurot, elamiskulud 346 eurot, kehtivate Bondora laenude maksed 213 eurot (vt hagiavalduse lisa 4). Laenuandja on teinud arvestuse 1154,89 (sissetulek)-592 (regulaarsed kohustused)-346 (elamiskulud)-181,43 (BL2212168 järgne osamakse) = 35,46 (vaba raha). Kui hageja oleks lähtunud kostja deklareeritud andmetest sissetuleku kohta, oleks ilmne, et kohustused ületavad sissetuleku suurust. Ühestki vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud dokumendist ei nähtu, kas laenuandja on kontrollinud / hinnanud ka laenutaotleja ülalpeetavate olemasolu ja arvu. Ei ole mõeldav, et olukorras, kus isiku kogu sissetulek läheb kohustuste katteks, saab teda maksevõimeliseks pidada. Hageja on märkinud, et kostjal maksehäired puudusid. Isegi kui maksehäired 30.03.2021 seisuga puudusid, olid need varem olemas (1-2 aastat tagasi, dtl 6), mis annab kohtu hinnangul üheselt kinnitust sellest, et isikul on raskusi laenude tagasimaksmisel. Hagiavalduse lisas 4 esitatud tabelist (CreditFile) nähtub, et Bondora AS on J. L. sõlminud kokku kolm laenulepingut: 29.06.2020, 30.03.2021 ja 4.06.2021.a. Kohtu hinnangul ei ole hageja adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja maksevõimet hinnanud, ei ole laenu väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Riigikohus on märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt Riigikohtu 24.11.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).
12.Leping öeldi üles alates 18.04.2022.a. (dtl 47-52), seega muutus nõue sissenõutavaks 19.04.2022.a. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele.
8
Kostja sai laenu kokku 4359 eurot, sellest arvestas laenuandja maha 259 eurot lepingutasu. Kostja kontole kanti üle 4100 eurot. Tagasimakseid on J. L. alates laenu saamisest kuni ülesütlemiseni 18.04.2022 teinud kokku 1233,40 eurot, millest hageja on arvestanud põhinõude katteks 224,51 eurot, intressi katteks 900,88 eurot ja lepingu haldustasu katteks 108,01 eurot (dtl 54, 55) Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlust ei ole selles, et kostja omapoolseid kohustusi täitnud ei ole.
13.Vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Leping öeldi üles 18.04.2022. Intressimäär perioodil 30.03.2021 (lepingu BL2212168 sõlmimisest) kuni 18.04.2022 (ülesütlemiseni) 0 (null) %. Seega on hageja intressinõue alusetu. Lisaks sellele tuleb kostja tasutud intressimaksed (900,88 eurot) arvestada põhiosa katteks. Vastavalt VÕS § 4034 lg 7 muid tasusid tarbija ei võlgne. Seega ei võlgne tarbija ka lepingutasu 259 eurot, mille laenuandja arvestas laenu ülekandmisel (4359-259) ning J. L. tagasimaksetest laenu haldustasu katteks arvestatud 108,01 eurot tuleb lugeda tasutuks põhiosa katteks. Arvestades eeltoodut kujuneb J. L. põhivõlg 4100 (kostja kontole kantud laenusumma) 1233,40 (kostja tehtud tagasimaksed kokku) = 2866,60 eurot
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 50 euro tasumist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine:
1.tasulise kirja saatmine 4.01.2024 25 eurot (dtl 58-61);
2.tasulise kirja saatmine 29.02.2024 5 eurot (dtl 62-65);
3.tasulise kirja saatmine 14.05.2024 5 eurot (dtl 66-69); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise ning kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulu, võlanõuete selgitamine telefoni ja emaili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulu) Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 403 4 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10) Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tasuliste kirjade eest, kokku 35 eurot. Muud kulud ei ole kontrollitavad ning on tõendamata.
15.VÕS § 4034 lõige 7 ütleb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid.
9
Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, mitte VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Kohus on seisukohal, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab VÕS § 4034 lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (0%-ks), siis muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär (vastavalt sõlmitud lepingule oli viivisemäär võrdne intressimääraga) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist arvestatuna põhivõlalt alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast s.o 18.04.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 4.04.2025 ja ka TsMS § 367 alusel alates 5.04.2025.a. kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras. Lepingujärgne viivisemäär on võrdne intressimääraga. Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohaldub VÕS § 94 järgne intressimäär, sellest tulenevalt ka seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 2. lause). Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.04.2022-4.04.2025 põhinõudelt 2866,60 eurot on 921,81 eurot (vt Lisa 1). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele 921,81 eurot, ka viivise alates 5.04.2025 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude 2866,60 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so. seadusjärgses määras). Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi ca 42% ulatuses. Seega jääb kostja kanda 42% hageja menetluskuludest. Kostja omapoolset seisukohta hagile esitanud ei ole, seega ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulu. Hageja menetluskulu on hagiavalduse kohaselt 1122,50 eurot (millest 700 eurot riigilõiv ja 422,50 eurot hageja õigusabikulu arvestusega 2,5 töötundi x 169 töötunni hind; dtl 70-71). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind põhjendamatult kõrge (arvestades muuhulgas ka tsiviilasja mahtu ja keerukust – tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslik vaidlus). Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on
10
põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu 2,5 x 120 = 300 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku 700 + 300 = 1000 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 42% ulatuses, tuleb J. B. (L.) tasuda hageja menetluskulude katteks 420 eurot (42% 1000-st).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.