XXi hagi KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSi vastu üldkoosoleku otsuse kohtuotsusega asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTS (registrikood 80027645), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaarel Kais ja vandeadvokaadi abi Janika Pajula
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. aprilli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-369 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada XXi määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 427 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).
1.XX (hageja) esitas 10. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule hagi KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSi (kostja) vastu põhikirja asendamiseks seadusega.
1.1.Hagiavalduse kohaselt omandas kostja garaažiboksi 11. veebruaril 2021. Hageja soovib, et kohus asendaks kostja üldkoosoleku otsuse, millega kostja põhikiri viiakse vastavusse hooneühistuseadusega (HÜS). Maakohtu registriosakond tegi 9. jaanuaril 2017. a määruse, millega kohustas kostjat viima kostja põhikirja HÜS-iga vastavusse hiljemalt 12. augustiks 2017. 16. märtsil 2017 toimus kostja üldkoosolek, kus kostja liige YY soovis teada, miks kostjat ei ole vormistatud hooneühistuks. Nimetatud koosolekul otsustati, et kostja jätkab siiski mittetulundusühinguna. Riigikohus on kostjaga seotud kohtulahendis (tsiviilasi nr 2-20-5520) selgitanud, et seadus ei võimalda kostjal otsustada, kas ta soovib tegutseda edasi mittetulundusühinguna või hooneühistuna. Maakohtu registriosakond tegi 3. augustil 2021 määruse, millega anti kostjale lisatähtaeg kuni 31. jaanuarini 2022 kostja põhikirja HÜS-iga vastavusse viimiseks. HÜS kohaselt kohustusid hooneühistu tunnustele vastavad juriidilised isikud viima oma põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks (HÜS § 20 lg 7, hagis märgitud ekslikult 2018. a 1. jaanuariks). Kostja juhatus ei ole astunud ühtegi sammu kostja põhikirja seadusega vastavusse viimiseks ning seetõttu ähvardab kostjat sundlõpetamine.
Kostja hagile ei vastanud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 19. aprilli 2022. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hageja soovib kostja põhikirja HÜS-iga kooskõlla viia, kuid ei ole selleks teinud nõutavaid toiminguid. Hageja ei ole tõendanud, et üldkoosolekuga ei ole võimalik algatada kostja põhikirja muutmist.
3.2.Maakohus selgitas hagejale 29. märtsi 2022. a kohtunõudes, et hageja esitatud 16. märtsi 2017. a üldkoosoleku protokollist ei järeldu, et üldkoosolek oleks teinud otsuse põhikirja muutmise kohta, kuna viidatud üldkoosoleku päevakorras ei ole päevakorrapunkti põhikirja HÜS-iga kooskõlla viimise kohta. HÜS § 1 lg 2 kohaselt koostoimes tulundusühistuseaduse § 39 p-ga 1 on põhikirja muutmine üldkoosoleku pädevuses. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast viidatud koosolekut nõudnud vastava päevakorrapunktiga üldkoosoleku kokkukutsumist või esitanud nõude üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks, ning, et sellest oleks keeldutud või ei et üldkoosolek oleks hääletanud põhikirja muutmise vastu. Maakohus selgitas hagejale, et kui üldkoosolek ei ole eelnevalt teinud otsustust kostja põhikirja HÜS-iga kooskõlla viimiseks või ei ole juhatus keeldunud vastava päevakorrapunkti üldkoosoleku päevakorda lülitamisest, siis ei ole täidetud HÜS § 20 lg 6 kohaldamise eeldused. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb viidatud sätte kohaldamise eeldusi selgitada ja tõendada. Hageja vastavat kohtunõuet ei täitnud ning ei tõendanud HÜS § 20 lg-s 6 sätestatud eelduste olemasolu. Maakohus selgitas hagejale, et kostja liikmetel on õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist või nõuda üldkoosoleku päevakorra täiendamist. Kui hageja oleks need toimingud teinud, oleks võimalik hageja nõuet HÜS § 20 lg 6 alusel menetleda. Praegusel juhul ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud.
3.3.Menetluskulud jättis maakohus hagi läbivaatamata jätmise tõttu TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda.
2-22-369 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 19. aprilli 2022. a määruse tühistada, rahuldada hagi ning asendada kostja põhikiri HÜS-i sätetele vastava põhikirjaga. Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta kostja ainukese juhatuse liikme Hilja Lehtlaane tegevuse ja tegevusetuse. Kostja pahatahtlikkus väljendub ka hagile vastamata jätmises. Tartu Maakohtu registriosakond tegi juba 14. märtsil 2016 määruse, millega kohustati kostja juhatust viima kostja põhikiri HÜS-iga vastavusse hiljemalt 15. aprilliks 2016. YY esitas kaebuse juhatuse tegevuse peale (tsiviilasi nr 2-15-7256). Viidatud lahendis leidis kostja, et on otsustanud oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia mittetulundusühinguna, mis viitab hageja hinnangul selgelt sellele, et kostja juhatus ja liikmed ei soovigi täita HÜS-i (vt Tallinna Ringkonnakohtu viidatud otsuse p-d 21-24, milles on käsitletud kostja apellatsioonkaebust). 9. jaanuaril 2017 tegi Tartu Maakohtu registriosakond määruse, millega kohustati kostjat oma põhikirja HÜS-iga vastavusse viima (tsiviilasi nr 2-17-1624). Kostja esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Ka viidatud määruskaebuses selgitas kostja, et soovib jätkata tegutsemist mittetulundusühinguna. Kostja on juba 23. novembrist 2016 teadlik, et tema põhikiri tuleb HÜS-iga kooskõlla viia. Kostja esitas
11.augustil 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale taotluse pikendada põhikirja seadusega vastavusse viimise tähtaega. Registriosakond keeldus tähtaja pikendamisest ning määras kostjale trahvi 200 eurot. Hageja selgituse kohaselt järeldub kostja 16. märtsi 2017. a üldkoosoleku protokollist, et ühistu liikmed ei mõista samuti vajadust kostja põhikirja muuta.
4.2.Kostja juhatus ja kostja üldkoosolek tegutsevad sisseharjunud mustri järgi. Juhul, kui mõni kostja liige või tema tegevus ei sobi kostja juhatusele, kutsub kostja ainuke juhatuse liige kokku üldkoosoleku, et tema jaoks probleemne liige ühistust välja heita. Viidatud tegevuse vaidlustamiseks algatas kostja ühistust väljaarvatud liige kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-205520. Osad ühistu liikmed, kes on sellisel kujul ühistust välja arvatud, ei ole kohtu poole pöördunud. Väljaarvatud ühistu liikmed on oma garaažiboksidest ilma jäänud. Kui kostja põhikiri viiakse HÜS-iga vastavusse, tuleb kõigil garaažiboksi omanikel oma omandiõigust tõendada, kuid nad ei saa oma omandamise alusena tuua välja üldkoosoleku otsust eelmise omaniku ühistust väljaarvamise kohta. Neil põhjustel ei julge ükski kostja liige taotleda kostja põhikirja HÜS-iga vastavusse viimist.
4.3.Tartu Maakohtu registriosakond tegi 3. augustil 2021 kostjale hoiatusmääruse kostja sundlõpetamise kohta. Määrusega anti kostjale 180-päevane tähtaeg põhikirja seadusega vastavusse viimiseks. Tähtaeg saabus 30. jaanuaril 2022. Kostja ei ole siiani oma põhikirjast puudusi kõrvaldanud.
4.4.Hageja saatis kostja juriidilisele aadressile kolm kirja nõudega kutsuda kokku kostja erakorraline koosolek põhikirja seadusega kooskõlla viimise otsustamiseks. Samuti teavitas hageja teisi kostja liikmeid sellest, et kostjat ähvardab sundlõpetamine. Kuna kostja liikmete nimekirja peab kostja juhatus (AA), ei ole hagejal kostja liikmete kontakte, mistõttu ta ei saa üldkoosoleku kokkukutsumise teadet kostja liikmetele saata.
Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus põhjendamatult hagi läbivaatamata.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kostja seisukohta.
Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-22-369
8.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 ple 2, sest leidis, et hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades pole võimalik hagi sõltumata kostja võimalikest vastuväidetest rahuldada, s.o hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Maakohus märkis, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud HÜS § 20 lg 6 sätestatud eelduste esinemist, täpsemalt, et juriidilise isiku üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust põhikirja muutmise kohta.
10.HÜS § 20 lg 7 esimene lause kohustab hooneühistu tunnustele vastavaid juriidilisi isikuid viima oma põhikirjad hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. HÜS § 20 lg 1 kohaselt alates käesoleva seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Sama sätte lg 2 kohaselt kohaldatakse lg-s 1 sätestatud tunnustele vastavate enne HÜS jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes HÜS-i. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist käesoleva seadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige ning lg 6 kohaselt, kui üldkoosolek ei võta vastu otsust põhikirja muutmise kohta, otsustab põhikirja muutmise liikme taotluse alusel kohus. Sellisel juhul asendab üldkoosoleku otsust jõustunud kohtuotsus.
10.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud HÜS § 20 lg-t 6 mõista selliselt, et sätte kohaldamise eeldusena peab olema toimunud üldkoosolek, kus on arutatud põhikirja muutmist ning hääletatud selle otsuse vastu. HÜS § 20 lg 6 kohaldamiseks piisab kolleegiumi hinnangul sellest, et juriidilise isiku liige on esitanud nõude põhikirja muutmiseks ning seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul või on muul moel ilmne, et juriidiline isik ei ole mõistliku aja jooksul põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse viinud.
10.2.Praegusel juhul on hageja hagiavalduses esile toonud mitmeid asjaolusid, millest võib järeldada, et juriidiline isik ei ole mõistliku aja jooksul põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse viinud. Hageja tõi esile, et Harju Maakohtu registriosakond tegi 09.01.2017 määruse, millega andis kostjale aega kuni 12.08.2017 viia põhikiri vastavusse Hooneühistuseadusega. Kostja 16.03.2017 üldkoosolekul küsis liige YY, miks ei ole siiani MTÜ vormistatud hooneühistuks ning liikmete enamus leidis, et jätkatakse endiselt mittetulundusühinguna. Harju Maakohtu registriosakond tegi 03.08.2021 määruse, millega anti kostjale lisatähtaeg kuni 31.01.2022, et viia oma põhikiri vastavusse hooneühistuseadusega.
10.3.Hageja esile toodud asjaoludest, eeldades nende tõele vastavust TsMS § 372 lg 2 p 2 järgi, on võimalik järeldada, et juriidiline isik ei ole mõistliku aja jooksul põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse viinud.
10.4.Täiendavalt on hageja esile toonud, et ta nõudis põhikirja muutmise otsustamist kostja juhatuse liikmelt AAelt suuliselt ning saatis kostjale kolm kirjalikku nõuet põhikirja muutmise otsustamiseks, sealhulgas vähemalt ühe korra tähitud kirjaga. Maakohus märkis ekslikult, et hagi menetlusse võtmise eeldusena oleks hageja pidanud vastavaid väiteid tõendama. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). Seega on hageja esile toonud kõik HÜS § 20 lg 6 eeldused ning hageja väidete õigsust eeldades ei saanud järeldada, et hagi on TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitu.
11.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas hagis esitatud nõue vastab TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele. TsMS § 442 lg 5 teisest lausest tulenevalt peab kohtuotsuse
2-22-369 resolutsioonist selguma, milliseid hageja tahteavaldusi kohtuotsus asendab (vt ka Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).
11.1.HÜS § 20 lg 6 teise lause kohaselt kui kohus otsustab põhikirja muutmise, asendab üldkoosoleku otsust jõustunud kohtuotsus. TÜS § 48 lg 2 ja HÜS § 20 lg 4 järgi peab põhikirja muutmise otsusest nähtuma, millised muudatused põhikirjas tehakse ning milline on uus põhikirja tekst. Seega saab järeldada, et kui juriidilise isiku liige esitab nõude HÜS § 20 lg 6 järgi, tuleb tal hagis esitada põhikirja uus tekst.
11.2.10.01.2022 hagiavalduses palus hageja asendada kohtuotsusega MTÜ Keldrimäe 3 Hoiubokside Seltsi põhikiri hooneühistuseaduse sätetele vastava põhikirjaga, kuid ei esitanud põhikirja uut teksti.
TsMS § 427 kohaselt ei ole käesolev määrus Riigikohtus vaidlustatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ulvi Loonurm ja Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.