2-21-11225/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

edasiulatuva viivisenõude alguskuupäeva osas teinud vea ja taotleb viivise välja mõistmist alates 17.07.2021. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu 27.05.2022 määrus kätte toimetatud e-Toimiku kaudu. Kostja seisukoha esitamise tähtaeg saabus 01.07.2022. Kostja seisukohta ei esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 07.10.2021 otsusega rahuldamata osas summas 462,13 eurot ning edasiulatuvalt ilma maksimaalset viivisesummat määramata vastavalt hageja poolt esitatud nõudele. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab hagi 99% ulatuses (maakohus jättis 07.10.2021 tagaseljaotsusega haldustasude nõude rahuldamata ja selles osas on otsus jõustunud, ülejäänud osas on hagi rahuldatud). Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses hageja ja 1% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud esimeses maakohtu menetluses olid riigilõiv 500,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 120,00 eurot ja kokku 4 tundi, mis hõlmab alusdokumentide analüüsi, hagimaterjalide koostamist ja esindust hagimenetluses. Õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses olid 660,00 eurot, mis hõlmas maakohtu otsusega tutvumist 0,5 tundi ja apellatsioonkaebuse koostamist 5 tundi. Hageja tasus riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel 150,00 eurot (sellest 50,00 eurot tagastas ringkonnakohus enamtasutuna). Teises maakohtu menetluses kandis hageja ajakulu 0,5 t ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja 1,5 t kohtu 27.05.2022 määrusega tutvumiseks ning vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus peab hagi koostamisele kulunud tööaega (4 t) põhjendatuks osaliselt. Sama esindaja on sama klienti esindanud korduvalt samasisulistes võlavaidlustes. Seetõttu ei eeldanud hagi koostamine õigusliku analüüsi läbi viimist. Hagidokument on tüüphagi, mille koostamise aeg hõlmas üksnes lähtuvalt algandmetest lünkade täitmist. Muid toiminguid, mis väljendaksid kliendi esindamist hagimenetluses, ei olnud hagi esitamise hetke ja esimese menetluskulude nimekirja esitamise seisuga tehtud. Seetõttu peab kohus tööaega 2 t ulatuses põhjendatuks, mis on piisav alusdokumentidega tutvumiseks ja lünkade täitmiseks ning teise 2 t ulatuses põhjendamatuks. Kohus peab otsusega tutvumise tööaega 0,5 t põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus peab apellatsioonkaebuse koostamise tööaega põhjendatuks osaliselt. Kuigi apellatsioonkaebus on 10 lk pikk, on selle asjakohane sisu u 2-3 lk. Esimesed 6 lk kordavad sisuliselt sama õiguslikku väidet, et VÕS § 113 lg 1 ls 3 järgi võib viivist nõuda lepingus kokkulepitud intressimääras isegi kui see on suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr ning kohus on nimetatud normi kohaldanud ebaõigesti. Teine rikkumine, millele hageja tugines oli VÕS § 113 lg 8 kohaldamine, mida apellatsioonkaebuse väitel saab kohaldada üksnes kostja taotlusel, mis käesoleval juhul puudus ja mille tõttu maakohus kohaldas õigust valesti. Nimetatud osas oli apellatsioonkaebuse asjakohane osa u pool lehekülge. Kolmandana vaidlustas hageja õigusabikulude suurust. Kuigi hageja on viidanud erinevaid norme ja kohtulahendeid, on õiguslik põhjendus, miks tuleks õigusabikulud teisiti hinnata sisuliselt kahelauseline, maakohus ei hinnanud eraldi tunnitasumäära ja õigusabiks kulunud

tunde ja rikkus diskretsioonipiire, sest hageja õigusabikulud olid põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse asjakohast osa ning et apellatsioonkaebuse aluseks olevad õiguslikud põhjendused olid õiguslikult lihtsad ja tavapärased, peab kohus põhjendatud tööajaks 2 t. Kohus peab ringkonnakohtu otsusega tutvumise tööaega 0,5 t põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus peab teises maakohtumenetluses kohtumäärusega tutvumise ja seisukoha koostamise tööaega põhjendatuks 0,5 t ulatuses. Kohtumäärus oli sisult pool lehekülge ning kohustas hagejat selgitama viivise arvestuse alguskuupäeva ning esitama uue menetluskulude nimekirja vastavalt ringkonnakohtu otsuses antud juhistele, millega hageja oli tutvunud. Määruse mahtu arvesse võttes ei saanud koos dokumendi avamisega kuluda sellele enam kui 10 min. Hageja seisukoht viivisearvestuse alguse kohta oli sisuliselt 1 lause, et hageja eksis numbriga ja tegelikult taotleb viivist hagi esitamisest ehk juulist, mitte juunist ning menetluskulude osas lisandus kaks uut rida – kohtuotsusega tutvumine 0,5 t ja seisukoha koostamine 1,5 t. Kohus leiab, et viivisearvestuse kuupäeva osas ühe lause kirjutamine ja kahe rea menetluskulude nimekirja lisamiseks ei saa põhjendatud ja vajalikuks tööajaks pidada enam kui 20 min. Seetõttu peab kohus kogukuluna nende toimingute eest põhjendatuks 30 min. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (km-ta) ületab võrreldava kvalifikatsiooniga esindajate turu keskmist tasu ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Tegemist oli lihtsa võlavaidlusega. Hageja esindaja esindab regulaarselt sama võlausaldajat erinevates menetlustes ning hagid erinevad menetluste lõikes üksnes lepingu numbrite, kostja nime ja nõude suuruse poolest. Hagiavalduses pole välja toodud hagi aluseks olevaid asjaolusid, nõude põhjendustes on intress valesti arvestatud, sissenõudmiskulude kohta pole esitatud konkreetseid nõuet põhjendavaid asjaolusid ning apellatsioonkaebus kordab põhjendamatult sama sisu, muutes apellatsioonkaebuse aluseks olevad õiguslikud põhjendused ebaselgeks. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja esinduse kvaliteeti, peab kohus põhjendatud tunnitasumääraks 75,00 eurot. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 412,50 eurot (5,5 t x 75,00 eurot). Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1012,50 eurot, millest 412,50 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud, 500,00 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 100,00 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1002,38 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik