TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. oktoobri 2021 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
462,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. oktoobri 2021 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 462,13 euro nõudes, piiras väljamõistetava viivise nõude põhivõlgnevuse summani, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-11225 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 16. juulil 2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2770,17 eurot, intress 4275,41 eurot, lepingutasu 124 eurot, haldustasu 113,10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 660,67 eurot ja viivis alates 17. juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 23 mail 2016 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 1900 eurot. 4.oktoobril 2016 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 3283 eurot, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu ning laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.
17.mail 2017 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu ja laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. 12. detsembril 2017 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu ja laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.
3.Kostja sai laenulepingute alusel laenu kokku summas
eurot (1900 + 3283 + 500 + 1000). Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 8. augustil 2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust täiendava 14-päevalise tähtaja jooksul ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 23. augustil 2020.
4.Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 3912,82 eurot, millised summad arvestas hageja põhiosa katteks.
5.Pooled leppisid 23. mai 2016 lepinguga kokku intressimääras 26,65% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 34. osamaksest, s.o 10. märtsist 2019 kuni lepingu lõppemiseni 23. august 2020 summas 872,53 eurot. 4. oktoobril 2016 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates laenu väljastamise päevast
4.oktoobrist 2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 23. august 2020 laenusummalt 3283 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% aastas summas 2540,08 eurot. 17. mai 2017 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates laenu väljastamise päevast 17. maist 2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 23. august 2020 laenusummalt 500 eurot kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% summas 325,58 eurot.
12.detsembri 2017 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates laenu väljastamise päevast 12. detsember 2017 kuni lepingu
2-21-11225 ülesütlemiseni 23. august 2020 laenusummalt 1000 eurot kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% aastas summas 537,22 eurot.
6.Vastavalt poolte kokkuleppele on kostja kohustatud hagejale tasuma lepingutasu 4.oktoobri 2016 sõlmitud laenulepingu alusel 29 eurot, 17. mai .2017 sõlmitud laenulepingu alusel 45 eurot ja 12. detsembri 2017 sõlmitud laenulepingu alusel 50 eurot.
7.Vastavalt poolte vahel 4. oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma igakuiselt haldustasu summas 2,90 eurot kuus ja laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 23. august 2020 on kostjal tasumata 10. september 2020 – 10. oktoober 2021 ehk 14 osamakse haldustasud summas 40,60 eurot. 17. mail 2017 sõlmitud laenulepingus on pooled kokku leppinud igakuises haldustasus summas 2,90 eurot kuus ning laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 23. august 2020 on kostjal tasumata 10. september 2020 – 10. mai 2022 osamaksete haldustasud 21 kuu eest summas 60,90 eurot. 12. detsembril 2017 sõlmitud laenulepingus on pooled kokku leppinud igakuises haldustasus summas 2,90 eurot kuus ning laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 23. august 2020 on kostjal tasumata 10. september 2020 – 10. detsember 2020 osamaksete haldustasud 4 kuu eest summas 11,60 eurot.
8.Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, mistõttu hageja nõuab kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamist. Vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
9.Kuivõrd kostjaga 4. oktoobril 2016, 17. mai 2017 ning 12. detsember 2017 sõlmitud lepingud on refinantseerimislepingud, arvestas hageja viivist esialgses, s.o 23. mai 2016 sõlmitud laenulepingus kokku lepitud viivitusintressi aastase määraga, s.o 26,65% aastas kogu põhivõla summalt 2770,17 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates
24.augustist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juuli 2021 ja nõuab viivist summas 660,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Kostja vastuväited
10.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus tegi 7. oktoobril 2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2770,17 eurot, intressi 4275,41 eurot, lepingutasu 124 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198,54 eurot, viivise alates 17. juunist 2021 kuni põhivõlgnevuse 2770,17 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõlgnevuse summa. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 462,13 euro ja haldustasu 113,10 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 558 eurot ja viivise kuni täitmiseni.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud AET kaudu 26. augustil 2021. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
2-21-11225
13.Maakohus lahendas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
14.Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla, intressi, lepingutasu ja sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.
15.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata haldustasu nõudes, kuna haldustasu nõue ei ole VÕS § 416 lg 3 kohaselt lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest põhjendatud.
16.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et viivisemäär 0,073% päevas (26,65% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, viivise arvestamise ajal on see olnud 8% kuni 8,05% aastas, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse viivisemäära alusel summalt 2770,17 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24. augustist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juuli 2021 198,54 eurot, millest tulenevalt rahuldas maakohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Hageja ei ole tõendanud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema kahju olemasolu, mistõttu tuleb edasiulatuv viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise asjaks sissenõutavaks muutunud viivise lepingus kokku lepitud intressimääras ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 462,13 eurot, ja osas, milles Harju Maakohus jättis menetluskulud 600 eurot ületavas osas kindlaks määramata ning määrata täiendavalt kindlaks hageja menetluskulud summas 380 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi jättes hageja poolt esitatud osade väidete osas seisukoha võtmata.
19.Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist seaduses sätestatud määras. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel nagu oli laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 on toodud välja, et maksega hilinemisega kaasneb krediidiandjal õigus nõuda viivist laenulepingus sätestatud intressi määrale vastavas määras. Sama on sätestatud ka laenulepingu üldtingimustes „Lepingu lõpetamine“ lõigu kolmandas lauses. Seetõttu tuleb lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas. Puudub õiguslik alus selliselt kujunenud viivisemäära tühiseks tunnistamiseks.
2-21-11225
20.Viivise mõistlikkus tuleb kindlaks teha, arvestades konkreetse olukorra asjaolusid. Kostja ei ole taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist, mistõttu on maakohtu otsus hagi osalisel rahuldamata jätmisel ja viivise vähendamisel ennatlik.
21.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis, et menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 475 eurot. Kuivõrd 18. augusti 2021 esitatud hagiavalduse täiendusega muutus hagihind, tasus hageja täiendavalt riigilõivu 25 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Julianus Inkasso OÜ on osutanud hagejale õigusabiteenust kestvusega 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus, mõistes hageja õigusabikulude katteks välja 100 eurot, on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hinnanud kõiki menetluses tehtud toiminguid. Lepingulise esindaja õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja õigusabikulu 4 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Vastustaja seisukoht
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
24.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 0,123% päevas.
25.Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.
26.VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas, mis on suurem kui
2-21-11225 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 26,65% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.
27.Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohad viivise määra piiramise kohta, millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud kohtuasjas ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab kokku lepitud intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
28.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Seega ei ole põhjendatud maakohtul viivise väljamõistmisel viivise nõude suurust piirata ilma kostja taotluseta.
29.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 462,13 eurot) ning piiras väljamõistetava viivise suurust. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Seega tuleb olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.
30.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Seetõttu ei ole vajadust hinnata hageja väiteid menetluskulude kindlaksmääramise suhtes, kuid kolleegium peab vajalikuks märkida, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb maakohtul hinnata menetlusosalise esindaja poolt menetluses tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, mh esindaja tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust.
31.Kolleegium peab oluliseks juhtida maakohtu tähelepanu ilmselgele vastuolule hagiavalduses, mis on jäänud maakohtul märkamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest, kuid märkinud viivise väljamõistmise kuupäevaks ekslikult 17. juuni 2021, kuigi hagiavaldus on maakohtule esitatud 16. juulil 2021. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, mis kuupäevast alates hageja nõuab viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel muutunud sissenõutavaks, väljamõistmist.
32.Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
33.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2-21-11225
34.Hageja esitas 30. novembril 2021 riigilõivu tagastamise taotluse, milles palus tagastada apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõivu 50 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 4 III lause järgi menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
35.Hageja esitas 4. novembril 2021 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 7. oktoobri 2021 tagaseljaotsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2022 kohtumäärusega apellatsioonkaebuse käiguta, määras tähtaja apellatsioonkaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ning märkis, et apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on apellatsioonkaebuse hind 462,13 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot ning kuivõrd hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 150 eurot, saab hageja taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.
36.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja riigilõivu tagastamise taotluse ning tagastab hagejale apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu summas 50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.