TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi M. H.i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8214,96 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235; Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; registrikood: 10686553; A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; telefon: 681 44 81; e-post: [email protected]); Kostja: M. H. (isikukood: xxxx; xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. H. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlgnevus 2770,17 eurot, intressi 4275,41 eurot, lepingutasu 124 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 198,54 eurot.
3.Mõista kostjalt M. H. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis alates 17.06.2021.a kuni põhivõlgnevuse 2770,17 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos sissenõutavaks muutnud viivisega mitte üle põhivõlgnevuse summa.
Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 462,13 euro ja haldustasu 113,10 euro osas.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista kostjalt M. H. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 558 eurot.
2-21-11225
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M. H. tasuda hagejale TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõuded
1.Harju Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi M. H.i vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled perioodil 23.05.2016.a - 12.12.2017.a neli laenulepingut, mille alusel sai kostja laenu kokku summas 6683,00 eurot: -
-
-
Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 23.05.2016.a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 1900,00 eurot. 04.10.2016.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 3283,00 eurot. Kuivõrd käesoleva lepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Käesoleva laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. 17.05.2017.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 500,00 eurot. Kuivõrd käesoleva lepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Käesoleva laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. 12.12.2017.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 1000,00 eurot. Kuivõrd käesoleva lepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses
2-21-11225 olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Käesoleva laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 6683,00 eurot (1900,00 + 3283,00 + 500,00 + 1000,00). Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal 08.08.2020.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust täiendava 14-päevalise tähtaja jooksul ei tasunud, mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal lepingu üles 23.08.2020.a. Hagiavalduses on märgitud, et kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 3912,83 eurot. Hageja arvestas kõik kostja laekumised põhiosa katteks. Pooled leppisid 23.05.2016.a lepingus kokku intressimääras 26,65% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 34. osamaksest, s.o 10.03.2019.a kuni lepingu lõppemiseni 23.08.2020.a summas 872,53 eurot. Kuivõrd kostjaga 04.10.2016, 17.05.2017 ja 12.12.2017 sõlmitud laenulepingud on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, esitas hageja uue intressiarvestuse. -
-
-
04.10.2016 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 04.10.2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2020. a laenusummalt 3283,00 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% aastas. Kostja on intressivõlgnevus summas 2540,08 eurot. 17.05.2017 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 17.05.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2020 laenusummalt 500,00 eurot kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% aastas. Kostja on intressivõlgnevus summas 325,58 eurot. 12.12.2017 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 12.12.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2020. a laenusummalt 1000,00 eurot kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% aastas. Kostja on intressivõlgnevus summas 537,22 eurot.
3.Hageja selgitas, et refinantseerimislepingu puhul on hageja arvestanud intressi reaalselt väljastatud laenusummalt kuni lepingute ülesütlemiseni, mitte kogu lepingus kajastatud perioodi ulatuses, nagu hageja on õigustatud seda tegema. Kuivõrd hageja on arvestanud kõik kostja teostatud maksed reaalselt väljastatud laenu summa katteks, siis loeb hageja, et intress on tasumata. Hageja ei ole arvestanud intressilt intressi, vaid esitanud uue intressiarvestuse lähtudes intressikalkulaatorist.
4.Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasudes. Kostja kohustus tasuma lepingutasu summas kokku 124 eurot ning see on kujunenud järgnevalt: -
-
Vastavalt 04.10.2016.a sõlmitud laenulepingu laenuandmetele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingus fikseeritud lepingutasu. Pooled on kokku leppinud lepingutasus 29,00 eurot. 17.05.2017.a sõlmitud laenulepingus on pooled kokku lepingud lepingutasus 45,00 eurot. 12.12.2017.a sõlmitud lepingus on pooled kokku leppinud lepingutasus 50,00 eurot.
2-21-11225
5.Hageja selgitas, et vastavalt poolte vahel poolte vahel 04.10.2016.a sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma haldustasu. Pooled on kokku leppinud igakuise haldustasu summas 2,90 eurot kuus. Laenuhaldustasu võlgnevus on 113,10 eurot ning see on kujunenud alljärgnevalt: -
-
-
Laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 23.08.2020 on kostjal tasumata 10.09.2020 10.10.2021 osamaksete haldustasud ehk 14 osamakset summas 40,60 eurot (14 x 2,90). Seega on kostjal 04.10.2016. a sõlmitud lepingu haldustasu võlgnevus summas 40,60 eurot. 17.05.2017.a sõlmitud lepingus on pooled kokku leppinud igakuises haldustasus summas 2,90 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 23.08.2020 on kostjal tasumata 10.09.2020 - 10.05.2022 osamaksete haldustasud ehk 21 osamakset summas 60,90 eurot (21 x 2,90). Seega on kostjal 17.05.2017.a sõlmitud lepingu haldustasu võlgnevus summas 60,90 eurot. 12.12.2017. a sõlmitud lepingus on pooled kokku leppinud igakuises haldustasus summas 2,90 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 23.08.2020 on kostjal tasumata 10.09.2020 - 10.12.2020 osamaksete haldustasud ehk 4 osamakset summas 11,60 eurot (4 x 2,90). Seega on kostjal 12.07.2017.a sõlmitud lepingu haldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot.
6.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud (VÕS 1132 lg 2; üldtingimuste punktist 3.7). Hageja nõuab sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamist.
7.Kuivõrd kostjaga 04.10.2016.a, 17.05.2017.a ning 12.12.2017.a sõlmitud lepingud on refinantseerimislepingud, arvestas hageja viivist esialgses, s.o 23.05.2016.a sõlmitud laenulepingus kokku lepitud viivitusintressi aastase määraga, s.o 26,65% aastas kogu põhivõla summalt 2770,17 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.07.2021. Hageja nõuab viivist summas 660,67 eurot. Seega on hageja nõudnud viivist reaalselt tasumata põhiosalt. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 17.06.2021.a seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Kohtu põhjendused
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 alusel AET kaudu 26.08.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
9.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
10.Hagiavaldustes esitatu kohaselt tulenevad kostja vastu esitatud nõuded tarbijaga sõlmitud krediidilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõttes. Asjas ei nähtu, et kostja oleks
2-21-11225 sõlminud lepinguid oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepinguid tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte
11.VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kostja sai laenulepingute alusel laenu summas 6683 eurot. Hagiavalduses on märgitud, et kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 3912,83 eurot. Hageja arvestas kõik kostja laekumised põhivõlgnevuse katteks, mistõttu kujuneb põhivõlgnevuseks 2770,17 eurot. Kohtu hinnangul on (VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud korda järgides) hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja selgitas, et refinantseerimislepingu puhul on hageja arvestanud intressi reaalselt väljastatud laenusummalt kuni lepingute ülesütlemiseni, mitte kogu lepingus kajastatud perioodi ulatuses. Hageja arvestas kõik kostja laekumised põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd hageja on arvestanud kõik kostja teostatud maksed reaalselt väljastatud laenu summa katteks, siis loeb hageja, et intress on tasumata. Hageja ei ole arvestanud intressilt intressi, vaid esitanud uue intressiarvestuse. Kohus lähtub hageja esitatud asjaoludest, kuivõrd hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Lepingu pooled võivad kokku leppida võlgnevuse refinantseerimises selliselt, et algse laenulepingu järgi võlgnetava rahasumma võlgneb võlgnik laenuna. VÕS § 396 lg 2 kohaselt võidakse ümber kujundada ka tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused ehk laenu kapitaliseerida. Seega hageja intressi nõue on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
14.Hageja nõuab iga lepingu osas haldus- ja lepingutasu. Kohus leiab, et haldustasu nõue ei ole VÕS § 416 lg 3 kohaselt lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest põhjendatud. Kohus jätab haldustasu nõude rahuldamata, kuivõrd hageja nõuab iga lepingu osas haldustasu pärast lepingu ülesütlemist. Kohus rahuldab lepingutasu nõude.
15.Hageja nõuab sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamist. Hageja nõue on VÕS § 1132 lg 2 ja üldtingimuste punktist 3.7 kohaselt õiguslikult põhjendatud.
16.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu
2-21-11225 tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
17.Viivisemäär on 0,073% päevas (26,65% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,073% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Alates 2016.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Sissenõutavaks muutunud viivis summalt 2770,17 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.08.2020.a kuni hagiavalduse esitamiseni 16.07.2021.a on 198,54 eurot. Edasiulatuvat viivist tuleb välja mõista VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
2-21-11225 suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 93% ulatuses (8214,96/7639,73), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 600 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 558 eurot (600*93%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
13.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.10.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.