Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-113052 (digitaalne menetlus) 13. juuli 2022, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A G’i hagi MTÜ Valiida vastu võla nõudes 12 eurot Hageja A G (isikukood xxx, e-post xxx), tehinguline esindaja X X Kostja MTÜ Valiida (registrikood 80573371, e-post [email protected]), seaduslikud esindajad J R (isikukood xxx), V R (isikukood xxx) Hagimenetlus 11.07.2022 kirjalikus menetluses
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna
Tsiviilasi nr 2-20-113052
apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A G (avaldaja) esitas 02.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MTÜ-lt Valiida (võlgnik) 12 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2020 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 04.05.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-20-113052
Särgi hind on 12 eurot ning J K tegi ülekande summas 13 eurot MTÜ arvelduskontole A G’i arvelduskontolt. Ekslikult tasutud 1 euro on kantud samale kontole tagasi. J Kga suulise lepingu sõlmimise järel tegi MTÜ esindaja tellimuse särgi printimiseks X OÜ kaudu. 14.04.2020 trükikoda teavitas, et maailma pandeemia tõttu särgi tootmine hilineb, kuna sobiva suuruse särk asub Tšehhis ning piirid on suletud. J K sellest enda arvamust ei avaldanud. 29.04.2020 särk saabus Narva ning embleem oli särgile prinditud. Arvestades, et teenuse osutamine toimus aprilli lõpus, tellija ehk J K ei esitanud kirjalikku keeldumist tellimusest ega teavitanud sellest mingil teisel viisil ning ei võtnud enda särki siiamaani omal soovil. Kõiki asjaolusid arvestades on särgi valmimise hiljaksjäämine seonduv vääramatu jõuga ning teenuse osutamine taastati ja toode sai esimesel võimalusel valmis suisa Eestis kehtiva eriolukorra ajal. J K’t on hiljaksjäämisest informeeritud mõistlikul viisil ning ühemõtteliselt avaldas ta kättesaadavuse viisi kohta omapoolse nõusoleku lepingu sõlmimise ajal.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-20-113052
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
Tsiviilasi nr 2-20-113052
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldati täies ulatuses, seeläbi on otsus tehtud kostja kahjuks ning üldjuhul hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtul on alati õigus kohaldada TsMS § 162 lg 4 (vt nt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18 ja Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-411, p 10). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20). Kohus leiab õiglaseks jätta hageja menetluskulud kostja kanda vaid osaliselt. Kostja on mittetulundusühing, mille eesmärgiks ei ole raha teenimine. Kohus arvestab ka sellega, et kostja püüdis leida hagejaga kompromissi, kuid see ei õnnestunud. Kostja kandis asja menetlemise käigus raha kostjale, millega rahuldas hagi. Samas arvestab kohus kostja käitumisega, nimelt kostjal oleks võimalik vähendada menetluskulude suurust siis, kui oleks hagejale maksekäsu kiirmenetluses nõutud summat tasutud, mis ei tingiks vajadust lahendada asja hagimenetluses. Arvestab kohus ka hageja seletusega ärakuulamisel (dtl 71) selle kohta, et kostja ei ole mitte füüsiline isik, vaid ettevõte ja peab vastutama oma tegude eest kui ta otsustas äri ajama hakata. Las kostja vastutab oma tegude eest. Sellest järeldab kohus, et hagi esitamise tegelikuks eesmärgiks oli mitte raha tagasi saamine vaid kostjale „kättemaks“. Eeltoodust kogumis lähtudes leiab kohus, et hageja menetluskulude täies ulatuses jätmine kostja kanda oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus kostja kanda 50% hageja põhjendatud menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.