Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus XX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
281.41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: x Kostja: XX (isikukood: x; elukoht rahvastikuregistri järgi puudub) Kirjalikus menetluses
Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu.
2.Välja mõista XXelt (X, isikukood x) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks XXe ja Tele 2 Eesti AS vahel 23.12.2017 sõlmitud liitumislepingust nr x tulenev põhivõlg 193.79 eurot, viivised seisuga 08.06.2022 summas 28.28 eurot ning sissenõudekulud 25 eurot, kokku summas 247.07 eurot.
Välja mõista XXelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,05% tasumata põhinõudelt, s.o 193.79 eurolt, päevas alates 09.06.2022 kuni põhinõude 193.73 euro täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-22-112974
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 365 eurot ning mõista nimetatud summa XXelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 14.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 260.25 euro saamiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis lõpetas kohus 24.05.2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-112974
2.Hageja esitas hagiavalduse 08.06.2022. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 23.12.2017 Tele 2 Eesti AS-iga lepingu, mille alusel kohustus Tele 2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele 2 Eesti AS-i poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Põhinõude suurus on 193.79 eurot. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist 0,05% päevas. Pooled leppisid viivisemäära kokku lepingus. Hageja arvestab viivist alates 19.07.2021 kuni hagi esitamise päevani, s.o 08.06.2022. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on 193.73 eurot * 0,05 % päevas * 365= 28.28 eurot. Hageja taotleb lisaks viivise väljamõistmist alates 09.06.2022 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni lepingus kokku lepitud määras. Tele 2 Eesti AS loovutas 21.12.2021 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale, kuna kostja ei reageerinud Tele 2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus.
3.09.06.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 3 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
4.Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult 10.06.2022 määruse alusel, kuna kostja tegelik elu- ega viibimiskoht ei olnud kohtule teada. Teade dokumentide kättetoimetamiseks avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.06.2022. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeti dokumendid kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Seega tuleb dokumendid lugeda kättetoimetatuks 27.06.2022 ja hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva möödunuks 11.07.2022. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-112974 Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
9.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja tutvunud dokumentidega ja koostanud hagiavaldust 3,5 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning PlusPlus Capital AS osutab teenust 100 eur/h, millele lisandub käibemaks.
12.Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3.5 tundi (1 tund = 100 eurot + käibemaks 70 eurot) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi, mis oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega. Seetõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 240 eurot (1 h x 100 eurot + käibemaks).
13.Hageja nõuab lisaks sissenõudekulude summas 25 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks koos riigilõivuga seega 365 eurot.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-112974
14.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.