Välja mõista S S Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 705 eurot.
5.Välja mõista S S Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18 korteriühistu kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (705 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
2-22-705 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemisel peab taotleja selleks, et järgida seaduses toimingu tegemiseks antud tähtaega, esitama tähtaja kestel nii menetlusabi taotluse kui ka tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Vajadusel annab kohus kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, väljaarvatud juhul, kui taotlus esitati põhjendamatult või ainult tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18 korteriühistu esitas avalduse S S vastu võlgnevuse nõudes ja palus mõista puudutatud isikult välja 2637,29 eurot hüvitamaks korteriühistu kulutusi kommunaalteenuste osutamise eest. Puudutatud isik on korteriomandi asukohaga XXX, omanik ning võlgnevus on tekkinud perioodil septembrist 2018 kuni detsembrini 2021. Puudutatud isik selgitab võlgnevuse tekkimist asjaoluga, et tema korteris on keskküte asendatud elektriküttega, kuigi ehitisregistri andmetel on korteris keskküte.
2.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isikul ei ole alust keelduda korteriühistu liikme kohustuste täitmisest osas, mis puudutab korteriomandi kommunaalteenuste ja eelkõige keskkütte eest tasumist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et maja keskküttetorustik on korteriomanike kaasomandis ka siis, kui see asub eluruumi piires, ja korteriomanikud kasutavad kaasomandi eset ühiselt. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lõikele 1 teostavad korteriomanikud korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriühistu ei ole võtnud vastu otsust küttesüsteemi vahetuseks korteris nr XX. Seega ei ole puudutatud isikul alust keelduda täitmast KrtS § 40 lõikes 1 sätestatud kohustust teha majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele ega teha makseid teiste korteriomanike maksetest erinevas suuruses. Korteriühistu põhikirja punkti 18.3 ja 18.5 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma üldkoosolekul otsustatud tasud kehtestatud määras ja tähtajaks regulaarselt üks kord kuus ning tasuma juhatuse määratud tähtajaks üks kord kuus kütte eest vastavalt maja mõõturite näidule ja korteriomandi reaalosa üldpinnale. Kütte ümberseadistamine korteris nr XX ei vasta kehtivatele õigusnormidele. Avaldaja nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lõigete 1 ja 2 ning § 167 lõike 1 alusel aegunud, sest avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole seoses võlgnevuse tasumisega, samuti on puudutatud isik avaldaja arveid osaliselt maksnud ja sellega nõudeid tunnistanud. Puudutatud isiku esitatud allkirjalehel on ebaõiged andmed.
3.Avaldaja palub S S välja mõista Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18 korteriühistu kasuks võlgnevus summas 2637,29 eurot, jätta avaldaja menetluskulud S S kanda ning mõista S S Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18 korteriühistu kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Puudutatud isik avaldust ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja kohtukulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku meelest ei ole nõue selge, sest avalduses on kirjas, et võlgnevus on 2637,29 eurot, millest keskkütte eest nõutakse 2397,69 eurot, kuid pole märgitud, mille eest nõutakse ülejäänud summat. Avaldaja korteris on keskküte asendatud elektriküttega ja seda enne kui avaldaja 2018. aastal korteriomandi omanikuks sai ja ka enne seda kui majas aastal 2015 asutati 2(6)
2-22-705 korteriühistu. Küttesüsteemi asendamine on toimunud õiguspäraselt. Korteri eraldamine maja üldisest küttesüsteemist on 1998. aastal kooskõlastatud AS-ga N -J S ja 2014. aastal kõigi maja korteriomanikega. Aastal 2009 koostatud elektrisoojustuse süsteemi projekt on kooskõlastatud AS-ga N -J K . Kuna keskkütteradiaatorid puudutatud isiku korteris on eemaldatud, ei ole tal kohustust avaldajale küttekulusid hüvitada. Kõik ülejäänud kommunaal- ja majandamiskulud on täies ulatuses tasutud ning võlgnevus avaldaja ees puudub. Osa avaldaja nõudest ‒ 2018. aasta osa ‒ on TsÜS § 154 kohaselt aegunud. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet küttekulu maksmiseks kunagi tunnustanud, avaldaja ühepoolseid pöördumisi ei saa käsitleda nõude tunnustamise või läbirääkimistena.
5.Kohtuistungil 11.04.2022 jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Avaldaja täpsustas, et võlgnevuse summa on vahe esitatud arvete kogusumma ja puudutatud isiku tasutud kogusumma vahel ning et maksmata on jäänud rohkem kui ainult keskkütte eest. Mille eest lisaks küttele on maksmata, ei ole võimalik öelda, samuti ei osanud puudutatud isiku esindaja selgitada, kuidas puudutatud isik makstava summa arvutas. Avaldaja hinnangul toimus tasumisega nõude tunnustamine regulaarselt arve esitamisele järgneval kuul. Küttearvestuse osas selgitas avaldaja, et majas on üks ühine mõõdik, mille mõõdetud kogus jagatakse korterite vahel vastavalt nende pindalale. Esitatud allkirjalehe osas selgitas avaldaja, et algselt kuulus ühistusse kaks maja, teisel lehel on allkirjad praeguseks eraldunud maja elanikelt.
6.26.04.2022 uuendas kohus menetluse puudutatud isiku esitatud T Osaühingu dokumendi „Töö nr XX“ tõlkimiseks ja andis pooltele tähtaja selle kohta arvamuse esitamiseks. Avaldaja on seisukohal, et dokumendil ei ole asjas tähendust, sest dokumendis toodud lähteandmed on pärit aastast 2009. Puudutatud isik dokumendi kohta arvamust ei avaldanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb osaliselt rahuldada.
8.Vastavalt KrtS § 29 lõikele 2 ja TsMS § 613 lg 1 punktile 4 vaadatakse asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Avaldaja on asutatud Narva-Jõesuus Karja tn 18 asuva korterelamu majandamiseks ja kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (praeguseks korteriühistute register) 12.02.2015. Kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX.
10.Avaldaja esitatud tõendite kohaselt on avaldaja perioodi september 2018 kuni detsember 2021 eest väljastanud puudutatud isikule arveid kokku summas 3929,39 eurot. Puudutatud isik on sellest tasunud 1292,10 eurot. Vahe on 2637,29 eurot, sellest kütte eest 2397,69 eurot.
11.Puudutatud isik tugineb muuhulgas sellele, et avaldaja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
12.Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust perioodi eest alates septembrist 2018 kuni detsembrini 2021 ning avaldaja hinnangul on puudutatud isik nõuet arvete osalise maksmisega tunnustanud, millega aegumine on katkenud. Tunnustamine on toimunud arve tasumisega selle esitamisele järgneval kuul. Seega algas 2018. aasta septembri-, oktoobri- ja novembrikuu arvetel kajastatud nõuete aegumine nende võimalikust tunnustamisest hoolimata 31.12.2018 ja need 3(6)
2-22-705 nõuded aegusid 31.12.2021, maksmata jäid need kokku summas 170 eurot. 2018. aasta detsembrikuu arvel on maksetähtajaks märgitud 31.01.2019, seega algas nimetatud arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg 31.12.2019 ning nõue ei ole aegunud. Nõuete kujunemine on näha XXX eluruumi saldo väljatrükilt ja avaldajale teenusepakkujatelt esitatud arvetelt. Kütte osas on puudutatud isik otsesõnu väljendanud, et ta seda nõuet ei tunnusta (nt kiri 15.10.2018), seega ei saa teda lugeda selles osas nõuet arvete osalise maksmisega tunnustanuks. Aegunud on avaldaja nõue seega 170 euro osas ning aegumata kokku 2467 euro ulatuses, sellest kütte eest 2227,71 eurot.
13.Puudutatud isik vaidleb vastu üksnes kütte eest tasumisele, muus osas on ta nõuet tunnustanud. Et puudutatud isik on nõus tasuma muu osa arvetest, kinnitas tema esindaja kohtuistungil. Summa, mille osas vaidlust ei ole ja mis ei ole aegunud, on seega 239,29 eurot. Osapoolte vahel on vaidlus selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kütte eest tasumist vastavalt esitatud arvetele või on puudutatud isikul alus kütte eest tasumisest keelduda.
14.Avaldaja esitatud soojuse müügilepingu XX ja A E AS arvete järgi on avaldaja soojuse ostjaks tarbimiskohas Karja tn 18, Narva-Jõesuu. Kaugkütteseaduse § 2 punkt 9 nimetab isikut, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, tarbijaks. Korteriühistu ostab soojust oma liikmete huvides, mis tuleneb KrtS § 12 lõikest 1. Korteriühistu tegutseb kõigi liikmete huvides ühiselt. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal on kohustus kütte eest tasuda vastavalt talle esitatud arvetele. Vaidlus on selles, kuidas jaguneb summa korteriühistu liikmete vahel.
15.Puudutatud isikule kuuluv korteriomand nr XX on kinnistusraamatu andmetel moodustatud 21.09.2001 (registrisse kantud 18.02.2003). Ehitisregistris on nii kogu maja kui ka korteri nr XX soojavarustuse liigiks märgitud kaugküte (viimane andmete uuendus 14.12.2021). Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ § 3 lõike 4 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, väljaarvatud seaduses sätestatud juhul. Avaldaja on menetluses väitnud, et puuduvad andmed, nagu oleks puudutatud isiku korteris keskküte asendatud elektriküttega.
16.Puudutatud isik on 16.03.2022 esitanud T Osaühingu koostatud töö nr XX, milles on muuhulgas tuvastatud, et puudutatud isiku korteris on vanad radiaatorid demonteeritud. Avaldaja 23.02.2022 esitatud korteriühistu 26.06.2018 üldkoosoleku protokollis on muuhulgas kantud maha korteri nr XX võlgnevus ja kohustatud puudutatud isikut uuesti ühinema küttesüsteemiga. Avaldaja on seega olnud teadlik küttesüsteemi muutmisest puudutatud isiku korteris ning esitatud tõendite alusel ei ole põhjust kahelda selles, et puudutatud isiku korteris keskkütteradiaatoreid ei ole.
17.Avaldaja on viidanud, et AÕS § 72 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maja keskküttetorustik korteriomanike kaasomandis ka siis, kui see asub eluruumi piires, ja korteriomanikud kasutavad kaasomandi eset ühiselt. See on iseenesest õige ja oluline osas, mis puudutab näiteks seadmete hooldust ja remonti, kuid ei ütle midagi selle kohta, kuidas jaguneb kütte tarbimisega seotud kulu.
18.Korteriühistu majandamiskulude kandmist reguleerib KrtS § 40, mille lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik
4(6)
2-22-705 pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema tarbitud teenuse mahule.
19.Avaldaja kehtiv põhikiri kinnitatud 23.01.2015 (registris märgitud kehtivuse alguseks 07.01.2018). Põhikirja punkti 18.5 kohaselt tasutakse kütte eest vastavalt maja mõõturite näidule ja korteriomandi reaalosa (eriomandi) üldpinnale. Avaldaja kohtuistungil kirjeldatud kütte eest tasumise viis, kus maja mõõturi näit jagatakse korterite vahel vastavalt nende pindaladele, vastab seega põhikirjale. Põhikirjast saab järeldada, et kütte eest tasumisel ühe korteriomaniku kanda jääv osa ei sõltu tema korteri reaalsest tarbimisest, vaid kokku majas tarbitud soojahulgast ja iga korteri pindalast.
20.Puudutatud isik on esitanud kooskõlastatud projekti korteri nr XX elektriküttele üleminekuks aastast 1999. Samuti on puudutatud isik esitanud E ilma kuupäevata selgituse, kuidas pärast elektriküttele üleminekut tuleb arvestada tasu hoone kütmise üldkulude eest, mis võib sõltuvalt tingimustest olla 10‒35% küttetasu endisest suurusest. Puudutatud isiku esitatud kooskõlastuslehel maja korteriomanike allkirjadega aastast 2014 on märgitud, et korteris on elektriküte alates aastast 2000.
21.Eelnevast saab järeldada, et korteris nr XX oli elektriküte enne korteriomandi kinnistamist ja enne korteriühistu asutamist ja põhikirja vastuvõtmist. Põhikirjaga ei ole korteri nr 13 suhtes kehtestatud kütte eest maksmise osas erisusi.
22.Riigikohus on otsuses asjas nr 3-2-1-61-14 (p 23) selgitanud, et „kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe, mille olemasolule ei ole tuginetud.“ Korteriomandiseaduse (KOS) asemel reguleerib proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumist täna KrtS § 40, mille lõige 2 näeb ette kulude kandmise korra täpsustamise korteriühistu põhikirjaga.
23.Antud asjas on puudutatud isik tuginenud sellele, et elektriküttele üleminek on teiste korteriomanikega kooskõlastatud aastal 2014. Kohus jätab analüüsimata avaldaja väited kooskõlastuslehe puuduste kohta, sest kooskõlastus ei puuduta kaasomandis oleva keskküttesüsteemi muutmist, vaid elektrikütte sisseseadmist. Elektriradiaatori kasutuselevõtt ei tähenda automaatselt korteri eraldamist keskküttesüsteemist. Puudutatud isiku korteri lahtiühendamine ühisest küttesüsteemist ei ole seega teiste korteriomanikega kooskõlastatud. Korteriühistu asutamisel ei ole korteriomanikud korteri kütteliigist tulenevaid erisusi kütte eest tasumisel ette näinud.
24.Puudutatud isik on tuginenud ka sellele, et ta ei tarbi oma korteris keskkütet. Samas on puudutatud isik jätnud tähelepanuta, et talle kuulub majas lisaks eriomandile ka kaasomandiosa üldkasutatavatest pindadest, mida köetakse keskküttega. Lisaks on T Osaühingu koostatud töös nr XX märgitud, et korterisse jõuab kaudne soojus püstikutest. Väide, nagu ei tarbiks puudutatud isik majas üldse keskkütet, ei ole seega päris õige. Olenevalt arvutusmetoodikast on T Osaühing aastal 2010 jõudnud järeldusele, et korteri nr XX puhul tuleks kütte eest tasuda kas 23,2% või 23,8% summast, mida korteriomanik peaks maksma ilma küttesüsteemi ümberehituseta.
25.Kohus möönab, et avaldaja saanuks nõuda puudutatud isikult keskkütte eest tasumist lähtuvalt korteri soojuskoormusest, kuid selle kohta ühest arvutust kohtule esitatud ei ole, pealegi peab kütte eest tasuma olema kooskõlas avaldaja põhikirjaga. 5(6)
2-22-705
26.Kohus märgib, et puudutatud isikul on õigus taotleda, et korteriühistu üldkoosolek arutaks kütte eest tasumise põhimõtteid ja võtaks seejuures arvesse, mil määral kasutab puudutatud isik keskkütet teiste korteriomanikega võrreldes vähem.
27.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 2467 eurot, sealhulgas kütte eest 2227,71 eurot ja muude kommunaalteenuste eest 239,29 eurot.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
29.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud rahuldatud nõudega samas proportsioonis puudutatud isiku kanda. Kohus rahuldas avaldaja nõude osaliselt ‒ 94% ulatuses, seega jätab kohus põhjendatud menetluskulud samas ulatuses puudutatud isiku kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 950 eurot (tunde kokku liites on avaldaja esindaja samas teinud arvutusvea, kuid kohus lähtub taotletud summast).
31.Kohus leiab, et hageja menetluskulu riigilõivu osas on põhjendatud ja vajalik (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
32.TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus nõustub tunnitasu suurusega, milleks on 100 eurot, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab avaldaja õigusabikulude hindamisel nõude suurust ja asjaolu, et poolte väited on püsinud menetluse vältel üldjoontes samad. Kohus leiab, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldaja esindajal kuluks sellega tegelemiseks kümme tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on seitse tundi, mis teeb õigusabikulude suuruseks 700 eurot (7 x 100). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 94% summalt 750 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 700 eurot.
33.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab avaldaja taotluse.