Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-100719

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-22-100719 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OÜ GS Core esitas 10.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2902.50 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.03.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 14.03.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. OÜ GS Core esitas 31.04.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse U. S. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 393.68 eurot laenu põhiosa katteks, 245.06 eurot intressi katteks, 6 eurot lepingu haldustasu katteks, 335.81 eurot viivise katteks ja viivis määraga 0.0657 % päevas põhinõudelt (2 399.68 eurolt) alates 01.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui on põhinõude suurus. Hagiavalduse kohaselt C AS (registrikood: xxxx, pank) ning kostja sõlmisid 17.12.2020 väikelaenulepingu nr xxxx, mille põhitingimused olid eeskätt järgmised: laenusumma oli 2 500 eurot; viimase osamakse maksepäev oli 10.12.2025; intressimäär oli 0.07 % päevas ja 26.9 % aastas; lepingu igakuine haldustasu oli 1.50 eurot; viivise määr oli 0.0667 % päevas ja 24 % aastas; igakuise osamakse suurus oli 76.97 eurot; igakuiste osamaksete arv oli 60; laenu kogukulu oli 4 617.61 eurot; igakuine maksepäev oli 10; esimese osamakse maksepäev oli 10.01.2021. Kostja ei asunud nõuetekohaselt lepingut täitma, samuti ei esitanud ta mingeid omapoolseid vastuväiteid ega põhjendusi selle kohta, miks ta panga ettepandult lepingut ei täida. 30.08.2021 laenulepingu ülesütlemise teatega ütles pank kostjaga sõlmitud, eelkirjeldatud lepingu erakorraliselt üles. Teates märgiti, et kostja võlgnevus panga ees lepingu ülesütlemise kuupäeval on 2 664.06 eurot, sh tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 2 393.68 eurot, tähtajaks tasumata intressid 245.06 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu (so lepingujärgne igakuine haldustasu) 6 eurot ja tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivis ja meeldetuletuskirjade tasud) 19.32 eurot. Teates osundati, et laenulepingu ülesütlemine toob kaasa kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse, millega võivad kaasneda sissenõudmiskulud, ning pank loovutas 30.08.2021 lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

2-22-100719 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule U. S. makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: - 11.01.2022 aadressil xxxx - tagastatud - muu põhjus; - 14.01.2022 aadressil xxxx - tagastatud - muu põhjus; - 20.01.2022 aadressil xxxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; - 20.01.2022 saadetud teavitus e-posti aadressil xxxx – puudub vastus. Kinnistusraamatu andmetel on xxxx korteriomanik võlgniku tütar, kes on korduvalt kinnitanud, et võlgnik elab antud aadressil. Tütar ise antud aadressil ei ela. Varasemas menetluses kohus palus võlgniku tööandjalt abi dokumentide kättetoimetamisel võlgnikule. Tööandja järelepärimisele ei ole vastanud. Tööandja telefoninumbril xxxx keegi ei vasta. Harju Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumente aadressile xxxx, kuid dokumendid olid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei ole kostja kinnitanud dokumentide kättesaamist elektroonselt aadressilt xxxx; xxxx. Kinnistusraamatu andmetel on xxxx üks korteriomanikest kostja tütar, kes on korduvalt varasemates menetlustes kinnitanud, et kostja elab eelviidatud aadressil. Ühtlasi on aadress xxxx märgitud ka kostja rahvastikuregistri järgseks aadressiks. Eeltoodust ja TsMS § 326 tulenevalt edastas 02.06.2022 kohus kostjale 05.05.2022 kohtumääruse ja hagiavalduse lisadega postkasti jätmisega, kuivõrd kohtul puudub alus eeldada, et kostja rahvastikuregistri järgne aadress xxxx, ei ole kostja elukoht. Kohus hoiatas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks menetlusdokumentide postkasti jätmisest 3 tööpäeva jooksul. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 393.68 eurot laenu põhiosa katteks, 245.06 eurot intressi katteks, 6 eurot lepingu haldustasu katteks, 335.81 eurot viivise katteks ja viivis määraga 0.0657 % päevas põhinõudelt (2 399.68 eurolt) alates 01.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui on põhinõude suurus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 455 ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduv kulu 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 104.30 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja ülejäänud vajaliku riigilõivu (350.70 eurot) hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel

2-22-100719 tasunud riigilõivu kokku 455 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja ei ole palunud kohtul välja mõista lepingulise esindaja kulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.