Kostja: L. R. p (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagiavaldus L. R. a (R. ) vastu 226 euro 34 sendi ja viivise nõudes.
2.Mõista L. R. alt (R. ) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja:
2.1.282 eurot 84 senti (sealhulgas põhivõlg 226 eurot 34 senti ja viivis 27. oktoobri 2021 seisuga 56 eurot 50 senti);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt 226 eurolt 34 sendilt alates 28. oktoobrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud L. R. a kanda.
5.Mõista L. R. alt (R. ) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 315 eurot.
6.Mõista L. R. alt (R. ) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
Hagiavaldus Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi L. R. a (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 226,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 56,50 eurot ning viivise alates
28.oktoobrist 2021 kuni põhinõude summas 226,34 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Eesti Energia AS vahel XXX sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping nr XXX ning kostja ja Elektrilevi OÜ vahel XXX sõlmitud võrguleping nr XXX. Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Eesti Energia AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: Tarbimine XXX Nr XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX Kokku:
Kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Kostja võlgnevuse põhisumma on 226,34 eurot. Eesti Energia AS loovutas 13. detsembril 2019 nõude AS-le Lowell Eesti. Kuivõrd AS Lowell Eesti ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, sai nõude omanikuks Julianus Inkasso OÜ. Julianus Inkasso OÜ loovutas nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab viivist teenuste osutamise eest sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni 27. oktoobrini 2021 seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (8,0% aastas). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 56,50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kostja tunnistab XXX tarbimise eest tasumata arveid nr XXX, XXX, XXX ja XXX, kokku 22,97 eurot, viivis 10. detsembri 2021 seisuga 5,69 eurot. Kostja tunnistab XXX tarbimise eest tasumata arveid nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, kokku 101,41 eurot, viivis 10. detsembri 2021 seisuga 41,52 eurot. Ülejäänud arvete osas palub kostja kohaldada aegumist. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, s.o summas 171,59 eurot. Eelistung
7.märtsi 2022 eelistungil arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise väljavaateid, kuid pooled kompromissi ei sõlminud. Kostja selgitas, et 2006. aastal oli majapõleng ning vool võeti välja. 2008. aastal pandi pangaarve kinni, ei saanud maksta kaardiga. Kostja käis kohal, vaatas näidud ära, maksis pangale ära. Kostja ei saa aru, mis on maksmata. Kostjal ei ole ühtegi lepingut, kõik on lõpetatud 2008. aastal. XXX tarbimist ei saa olla, see põles täielikult 2006. aastal. XXX tarbimisega on kostja nõus. Hageja esindaja selgituse kohaselt on arvetel esitatud kuutasu koos käibemaksuga. Igakuist tarbimist ei ole, aga kuna on liitumine 50 ampri peale, siis selle eest on kuutasu 4,95 eurot. Leping kehtis kuni 26. novembrini 2018. Kostja väitis, et tema ei ole arveid kätte saanud. Kostja tunnistas XXX tänaval tekkinud võlgnevust, kuid XXX ei saanud midagi olla, see põles 2006. aastal. Kohus selgitas kostjale kohustust oma vastuväiteid tõendada ning andis kostjale tähtaja seisukoha ning tõendite esitamiseks ning määras jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Lõplikud seisukohad Hageja jäi lõplikus seisukohas oma nõuete juurde. Kostja ei esitanud kohtule lõplikku seisukohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel, et Eesti Energia AS-i ja kostja vahel on 29. augustil 2000 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi leping nr XXX, mille kohaselt Eesti Energia AS kohustus tagama XXX asuva XXX talu hoone liitumispunktis standardse kolmefaasilise pinge
ning müüma kostjale elektrienergiat ning kostja kohustus tasuma elektrienergia eest (elektrienergia ostu-müügi leping nr XXX, dtl 31-32). Samuti tuvastab kohus, et kostja ja Elektrilevi OÜ vahel on 7. juunil 2018 sõlmitud võrguleping nr XXX, mille alusel Elektrilevi OÜ kui võrguettevõtja kohustus osutama võrguteenust ja kostja ostjana tasuma võrguteenuse eest, tarbimiskoht XXX (võrguleping nr XXX, dtl 33-35). Võrgulepingu nr XXX üldsätete p 1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (dtl 36-44) ja vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse hinnakirjad.
2.Eesti Energia AS on lepingu nr XXX alusel esitanud kostjale järgmised arved (dtl 45-66): Nr XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX Kokku:
Arvetelt nähtub, et tarbimiskohas XXX tarbimist olnud ei ole ning tasumisele kuulub kuutasu, 50 A, 4,95 eurot kuus (v.a arve nr XXX, mille puhul on kuutasu 4,29 eurot), millele lisandub käibemaks. Kostja ei vaidlusta, et need arved on tasumata.
3.Eesti Energia AS on lepingu nr XXX alusel esitanud kostjale järgmised arved (dtl 67-83): Nr XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX Kokku:
4.Hageja nõuab kostjalt lepingute nr XXX ja XXX alusel tekkinud põhivõla 226,34 euro (64,55 + 161,79) ning viivise tasumist.
5.Kostja väitis eelistungil, et XXX põles 2006. aastal, vool võeti välja ning seal ei saanud tarbimist olla; kostja tasus XXX osas kõik arved ja lõpetas lepingu 2008. aastal (dtl 137). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi esitavad tõendeid menetlusosalised; kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas eelistungil kostjale, et oma vastuväiteid tuleb tõendada ning andis
selleks kostjale tähtaja (dtl 138). Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit. Seega on kostja vastuväited, mis puudutavad lepingu nr XXX lõpetamist 2008. aastal, tõendamata. Tõendamata vastuväited on paljasõnalised ning kohus ei saa nendega otsuse tegemisel arvestada. Asjaolu üle, et XXX ei olnud arvetega hõlmatud perioodil elektrienergia tarbimist, poolte vahel vaidlust ei ole, kuna hageja lepingulise esindaja selgituse (dtl 137) ja arvetelt (dtl 4566) nähtuva järgi kuulub tasumisele vaid kuutasu 50 ampri eest. Hageja poolt kohtule esitatud teavituskirjadest nähtub, et võrguleping nr XXX tarbimiskohal XXX lõppes 26. novembril 2018 (dtl 29) ning võrguleping nr XXX tarbimiskohal XXX lõppes 20. detsembril 2018 (dtl 30). Kostja ei ole tõendanud lepingu(te) varasemat lõpetamist. Seega on otsuse punktides 2 ja 3 viidatud arved esitatud kehtivate lepingute alusel.
6.Kostja esitas eelistungil vastuväite selles, et tema ei ole arveid kätte saanud. Arvetest (dtl 45-83) nähtub, et arved on saadetud aadressil XXX. Eelistungil selgitas kostja, et ta ei ela enam aadressil XXX ning 2018. aastal oli ta juba XXX; XXX korter oli poja nimel (dtl 138). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei teavitanud teenuse osutajat kontaktandmete muutumisest. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste p 12.6 kohustas ostjat kontaktandmete muutumisest võrguettevõtjat teavitama 14 päeva jooksul. Samade tüüptingimuste p 8.6 kohustas ostjat teavitama võrguettevõtjat ka sellest, kui ta ei ole saanud võrguettevõtjalt arvet võrgulepinguga sätestatud tingimustel ja tähtpäevaks, arvestades selle saatmiseks mõistlikult kuluvat aega. Senisest elukohast lahkudes oleks kostja seega ise pidanud tagama arvete edaspidise õigeaegse kättesaamise ning selleks teenuse osutajat teavitama kontaktandmete muutumisest. Elukoha vahetamine ei vabasta lepingupoolt lepinguliste kohustuste täitmise kohustusest.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti Energia AS loovutas 13. detsembril 2019 lepingust nr XXX ja lepingust nr XXX tulenevad nõuded AS-le Lowell Eesti (dtl 28). Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et kuivõrd AS Lowell Eesti ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, sai nõude omanikuks Julianus Inkasso OÜ ning Julianus Inkasso OÜ loovutas 2. jaanuaril 2020 lepingust nr XXX ja lepingust nr XXX tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 84). VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagejal on seega õigus esitada kostja vastu lepingust nr XXX ja lepingust nr XXX tulenevaid nõudeid.
8.Kostja on lepingu nr XXX alusel esitatud arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja lepingu nr XXX alusel esitatud arvete nr XXX ja XXX osas esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Lepingutes nr XXX ja XXX kokku lepitud elektrienergia/võrguteenuse tarbimisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lepingu nr XXX müüja kohustuste p 6 / ostja kohustuste p 2 ja lepingu nr XXX lahutamatuks osaks oleva Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste p 8 kohaselt pidi kostja elektrienergia/võrguteenuse tarbimise eest tasuma talle esitatavate arvete alusel. Aegumise algusele tuleb seetõttu kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib
arve esitada. Lepingu nr XXX alusel esitatud arvetest nr XXX (dtl 55-56), XXX (dtl 51-52), XXX (dtl 61-62), XXX (dtl 63-64), XXX (dtl 65-66), XXX (dtl 49-50), XXX (dtl 59-60) nähtub, et kostjale esitati arveid 31. jaanuarist 2018 kuni 31. juulini 2018 ning viimase arve, s.o arve nr XXX, tasumise tähtpäev oli 21. august 2018. Lepingu nr XXX alusel esitatud arvetest nr XXX (dtl 78-79) ja XXX (dtl 74-75) nähtub, et need esitati kostjale vastavalt 30. juunil 2018 ja 31. juulil 2018, maksetähtaegadega vastavalt 24. juuli 2018 ja 21. august 2018. Seega algas elektrienergia/võrguteenuse tarbimisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS 147 lg 3 teise lause alusel 2018. aasta lõppemisest. Elektrienergia/võrguteenuse tarbimisest tuleneva tasunõude aegumine algas 1. jaanuaril 2019 kell 00.00. Aegumistähtaeg oleks TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades lõppenud 31. detsembril 2021 kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 9. septembril 2021, s.o enne aegumistähtaja saabumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatus (TsÜS 160 lg 1 ja lg 2 p 3). Seega, hageja nõue ei ole aegunud.
9.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse täitmise tähtpäev nähtub igalt kostjale väljastatud arvelt, kuhu on märgitud maksetähtaeg. Pooled ei vaidle, et kõikide otsuse punktides 2 ja 3 viidatud arvete maksetähtaeg on möödunud, arved on muutunud sissenõutavaks ning arved on tasumata. Kostja, jättes arved tasumata ning sellega oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata, rikkus VÕS § 100 mõttes oma lepingulist kohustust. Seetõttu tuleb lepingutest nr XXX ja XXX tulenev hageja nõue 226,34 euro väljamõistmiseks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.
10.Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel esitanud ka viivise nõude. Hageja nõuab viivist seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Arvestades otsuse punktides 2 ja 3 viidatud arvete maksetähtaegu (sissenõutavaks muutumise aega), VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ning hagiavalduse esitamist 27. oktoobril 2021, on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 56,50 eurot (kohus kasutas viivise kalkulaatorit - www.viivisekalkulaator.ee). Hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise 56,50 euro väljamõistmiseks tuleb seega rahuldada. Hageja taotluse ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis alates 28. oktoobrist 2021 kuni põhinõude summas 226,34 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 45 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 30 eurot ning lepingulise esindaja õigusabi tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 555 eurot.
13.Riigilõiv 75 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) alusel põhjendatud menetluskulu.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati elektrienergia ostu-müügi lepingust ja võrgulepingust tuleneva põhivõla ja
viivise nõudes. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist mahuka vaidlusega. Asjas toimus üks eelistung, mis kestis 30 minutit. Kohus ei nõudnud hagejalt täiendavaid kirjalikke seisukohti ning lõplikes seisukohtades kordas hageja juba hagiavalduses märgitut. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud 2 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud 240 euro ulatuses.
15.Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (75 + 240). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.