Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 720 eurot.

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants nõuab 22. aprillil 2022 esitatud hagis S. P. vastu 2302,18 euro suuruse põhivõlgnevuse, 227,72 euro suuruse intressi, 40 euro suuruse kahjuhüvitise, 5 euro suuruse ühekordse lepingu tasu ja 306,77 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja vahel 29. septembril 2021 sõlmitud võlatunnistusest/ maksekokkuleppest nr. xxx, mille kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2569,90 eurot, millest on põhisumma 2302,18 eurot, intress 227,72 eurot, kahjuhüvitis 40,00 eurot. Lisandus ühekordne lepingutasu 5,00 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja võla katteks makseid teostanud ei ole. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse 2(4)

olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kuna kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud, esitas hageja 19.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2747,30 euro saamiseks. Võlgnik S. P. esitas 08.03.2022 nõudele aga vastuväite. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.04.2022 määrusega ning edastas hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kostjale hagis märgitud aadressile: xxx, mis on ka rahvastikuregistri kohaselt kostja elukoha aadressiks. Sama aadressi on kostja märkinud ka enda poolt esitatud vastuväites maksekäsu ettepanekule. Dokumendid võttis nimetatud aadressil vastu 20.05.2022 kostja poeg S.T. (xxa). Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, mille kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 03.06.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot ning hagimenetluses õigusabikulude 480 eurot väljamõistmiseks, kokku 900 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 420 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2-2,5h (tunnihinnaga 120 eurot). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult 3(4)

keeruline. Arvestades eeltoodu ning hageja põhinõude suurusega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 300 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 180 euro ulatuses rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.