Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

muutunud viivise 800,84 eurot ning viivise alates 31.10.2023 kuni põhinõude summas 4777,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas.

kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab viivist 800,84 eurot põhivõla summalt 4777,47 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 31.05.2023 kuni hagi esitamiseni 30.10.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ning kostja kahjunõue on täielikult tõendamata. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, suurust ega põhjuslikku seost. Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12038,95 eurot. Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜle kokku summas 13247,97 eurot. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga majanduslikust raskest olukorrast ja taotlusega viivisenõude vähendamiseks. Käesoleval juhul ei ole välistatud, et kostja kontole laekus veel summasid, nt sularaha sissemakseid, mida kostja varjab. Hageja leiab, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust ning hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Samuti kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1328,85 eurot (pension, töötasu, TVT toetus) ning väljaminekud 750,93 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (195,60 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 577,92 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenulimiidi ulatuses on laen korduvkasutatav, st kasutusele võetud laenulimiidi saab pärast laenu laenuandjale tagasimaksmist vajadusel uuesti kasutusele võtta. Kasutades krediidilimiiti 5000 korduvalt krediidilimiidi ulatuses, ei saanud kostja iga järgneva krediidisumma kasutamisel uut laenu, mistõttu ei olnud Placet Group OÜ kohustatud hindama kostja krediidivõimelisust. Hageja leiab 1) esialgse võlausaldaja poolt teostatud krediidivõimekuse arvutuskäigu kohaselt, milles arvestati olemasolevate finantskohustustena 255,33 eurot ja majapidamiskuludena 300,00 eurot, jäi kostjale kätte 576,26 eurot; 2) teostades krediidivõimekuse arvutuskäigu, arvestades olemasolevate finantskohustustena 415,33 eurot ja majapidamiskuludena 215,44 eurot, jäänuks kostjale kätte 500,82 eurot ehk peale olemasolevate finantskohustuste täitmist jäi kostjale igapäevasteks kulutusteks; 3) teostades krediidivõimekuse arvutuskäigu, arvestades olemasolevate finantskohustustena 415,33 eurot ja majapidamiskuludena kokku 538,00 eurot (300,00 eurot majapidamiskulud + 122,00 eurot kulud KÜ-le + 116,00 eurot kütusekulud), jäänuks kostjale kätte 178,26 eurot jäi kahe viimas arvutuskäigu kohaselt kostjale peale olemasolevate finantskohustuste täitmist igapäevasteks kulutusteks 716,26 eurot, mis on 53,97% sissetulekust.

Kostja vastuväited 3

2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kosja esitas hagile järgmised vastuväited: leping on tühine; hageja ei ole kostja võlausaldaja; rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; nõue on ebaselge ja tõendamata ning kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja tasaarveldab oma laenulepingutest tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kostjal on tekkinud kahju (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol) mida ta soovib tasaarveldada hageja nõudega. 28.04.2025 seisukoha kohaselt nähtub kostja konto väljavõtetest, et kostja on saanud Ferratum Bank p.l.c. 11.10.2018 laenu summas 1046,00 eurot, 09.01.2019 laenu summas 61,00 eurot ning 14.01.2019 laenu summas 189,00 eurot. Igakuine laenumakse oli summas 150,00 – 160,00 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostjal olid järgmised kohustused: Express Credit AS summas 46,70 eurot; KÜ P – keskmine kulu 122,00 eurot; Swedbank AS kohustus ca 177,00 eurot; Neste Eesti AS igakuine kulu keskmiselt 116,00 eurot; Lisaks Ferratum kohustus summas ca 160,00 eurot; majapidamiskulud summas 300,00 eurot. Seega kostja igakuised kohustused on summas mitte vähem, kui 921,70 eurot. Arvestades sellega, et laenulepingu KK3402111 igakuine makse peaks olema mitte vähem, kui 195,60 eurot, jääb kostjale reservi 209,89 eurot (1327,19 – 1117,30). Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest. Kostja leiab, et viivise vähendamine on põhjendatud kostja raske varalise olukorra tõttu. Kostjal on mitmeid võlad teiste võlausaldajate ees (Revensen OÜ, Bigbank AS, BestCredit OÜ, Holm Bank AS, Ühisraha OÜ, Monefit, Swedbank AS). Kostja on 15.07.2024 esitanud kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles enda ja abikaasa suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid avaldus oli jäetud rahuldamata. Menetluse käigus kohus tuvastas, et kostjal on kohustusi summas kokku 61 917,65 eurot. Viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja majanduslik seis on väga raske. Kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja sissetulek on summas kokku 547,81 eurot, ehk kostja saab Töötukassa toetust keskmiselt 506,64 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusameti toetust summas 41,17 eurot kuus. Kostjale määratud puue, kuna kostjal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumisel põhjustatuna parema sääre amputatsioonist ning südame, veresoonte ja liigeste struktuuride kahjustusest krooniliste haiguste tagajärjel. Kostja liigub ratastooliga. Kostja on sattunud võetud laenude ja krediitide tagasimaksetega hätta. Enamus sissenõudjatega on kostja jõudnud kokkuleppele ja kostja täidab neid, kuid vastavad nõuded peavad olema siiski mõistlikud, mitte liigkasuvõtlikud. Igakuine prognoositav makse pidi olema 193,73 eurot. Esitatud arvel on makse suurus 264,14 eurot, seega hageja väide maksimaalse osamakse suuruse kohta on tühine. Esialgse võlausaldaja igakuised maksed ja intresside arvutused on valed, samuti arvetest ei nähtu põhiosa suurust ning intresside arvestuse perioodi. Kostja on võetud laenu summas 5000 eurot täies ulatuses tagastanud 04.11.2019. Jääb arusaamatuks, kuidas kostja sai kasutada krediiti summas 12 038,95 eurot, kui lepingu alusel on väljastatud 5000 eurot. Hageja poolt esitatud maksete väljavõttest selgub, et hageja on saanud uut laenu 11.05.2020 summas 4000 eurot, raha kantud pangaülekandega, kuid hageja peab laenu väljastamist tõendama. Hageja pidi iga järgneva lepingu sõlmimises ning iga laenu väljastamises küsima kostjalt konto väljavõtet ning kontrollima, kas kostja võimeline tasuma lepingu makseid arvestades kostja kohustusi ja sissetulekut. Kõikidel kostja esitatud arvetel on valed intressi arvestused, samuti enamus arvetel on intressi nõue 4

arusaamatu, so ei nähtu millisest põhiosast ja millise perioodi eest on intressid arvestatud ning kostja arvates on intressi nõue tühine. Hagi aluseks on 18.04.2029 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3402111, kuid esitatud dokumentidest nähtub, et 20.12.2020 on sõlmitud maksekaardileping nr KK340211120201222. Jääb ebaselgeks millise lepinguga tegemist on. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. 19.05.2025 menetlusdokumendis palub kostja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt ajatada võla tasumist viieks aastaks. 16.06.2025 menetlusdokumendis leiab kostja, et laenuandja pidi iga järgneva lepingu sõlmimisel ning iga laenu väljastamisel küsima kostjalt konto väljavõtet ning põhjalikult kontrollima, kas kostja on võimeline tasuma lepingu makseid arvestades kostja kohustusi ja sissetulekut. Kostja ei soovi jääda enda 23.09.2024 esitatud tasaarvestusnõude juurde. Maakohtu otsus 3.Maakohus jättis rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu põhivõlgnevuse 3651,77 euro, intressi 385,06 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3466,98 euro nõudes, menetluskulud jäid hageja kanda, kohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et mõlemad lepingud, nii krediidikonto leping (sõlmitud sidevahendite abil) kui ka krediitkaardileping on poolte vahel kehtivalt sõlmitud. Kostja 07.04.2025 toimunud kohtuistungil krediidi saamist ei vaidlusta. Kostja on vaidlustanud hageja nõudeõiguse, väites, et hageja ei ole kostja võlausaldaja. Placet Group OÜ loovutas 31.05.2025 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohus nõustub hagejaga, et 31.05.2023 teatis nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et Placet Group OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Hageja on nõude omanik ja tal on õigus kostjalt võla tasumist nõuda. Eeltoodust tulenevalt on nõude loovutamine kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kasutas krediidilimiiti 5000 eurot korduvalt ning sellest tulenevalt ei saanud kostja iga järgneva krediidisumma kasutamisel uut laenu, mistõttu ei olnud Placet Group OÜ kohustatud hindama uuesti kostja krediidivõimelisust. Hageja on selgitanud, et kostja igakuine sissetulek on piisav taotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja väitel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1328,85 eurot (pension, töötasu, TVT toetus) ning väljaminekud 750,93 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (195,60 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 577,92 eurot. Pangakonto väljavõttest (perioodil 01.10.2018 kuni 18.04.2019, dtl 204-209) nähtuvalt sai kostja 01.11.2018 töövõimehüvitist 480,98 eurot, 05.12.2018 sai kostja töövõimehüvitist 80,17 eurot ja 480,98 eurot, 14.12.2018 maksti kostjale lõpparve OÜ-st Transmark summas 991,97 eurot, 09.01.2019 maksis T AS detsembri 2018 töötasu 207,27 eurot, 14.01.2019 sai kostja Eesti Töötukassalt 224,76 eurot, 17.01.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 89,20 eurot, 05.02.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot, 08.02.2019 sai kostja T AS-lt töötasu 1066,80 eurot, 05.03.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot ning Eesti Töötukassalt 203,01 eurot, 08.03.2019 T AS-lt töötasu 1066,69 eurot, 05.04.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 5

sotsiaaltoetust 41,17 eurot ja Eesti Töötukassalt 160,06 eurot, 09.04.2019 sai kostja T AS-lt töötasu 1145,94 eurot. Seega oli kostja igakuine sissetulek enne krediidi taotlemist keskmiselt 1053,55 eurot kuus, mitte 1328,85 eurot nagu väidab hageja. Pangakonto väljavõtetelt nähtuvad ka mitmed laenusummad mis on laekunud Ferratum Bank Ltd-lt. Kostja sai Ferratum Bank Ltd-ilt 11.10.2018 laenu 1046 eurot, 09.01.2019 61 eurot, 14.01.2019 189 eurot. Kohtu hinnangul on laenuandja jätnud pangakonto väljavõtted analüüsimata ja lähtunud üksnes kostja poolt avaldatust. Kohus märgib, et pangakonto väljavõtete küsimisest ei ole kasu, kui neid ei analüüsita. Hageja hinnangu oli kostjal pärast finantskohustuste täitmist võimalik kanda ka enda igapäevased kulud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Pangakontodelt nähtub enne laenuandja poolt laenu väljastamist lühikese aja jooksul mitmed laenu võtmised. Kohus arvestab olemasolevate finantskohustustega 415,33 eurot ja majapidamiskuludega 538 eurot (300 eurot majapidamiskulud (sh kulud toidule, tervishoid, majapidamine, garderoob, sidekulud), 122 eurot kommunaalmaksete eest KÜ-le ja 116 eurot kütusekulud. Kokku on kostja kulud ühes kuus 1069,33 eurot. Kohus tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt 1053,55 eurot kuus. Seega ületasid pärast laenu saamist kostja kulud kostja tulud. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldab laenukohustus summas kostja finantsseisule ning kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt kommunaalkulude ja toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Eeltoodust tulenevalt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet Seega saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on ülesütlemisavaldus tagajärjetu. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kostja vaatamata kohtu nõudmisel nõude ümberarvestust ei esitanud. Sellest tulenevalt loeb kohus kostja kohustused hageja ees täidetuks. Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12 038,95 eurot. Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-le kokku summas 13 247,97 eurot. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei soovi jääda enda 23.04.2024 esitatud tasaarvestusnõude juurde. Seetõttu jätab kohus tasaarvestusnõude läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata, menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata apellandi hagi vastustaja vastu ning määras vastustaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 750,50 eurot, mõistes apellandilt vastustaja kasuks välja menetluskulud 750,50 eurot. Apellant ei vaidlusta Harju Maakohtu 7.04.2025 kohtuotsust muus osas. Apellant nõustub Harju Maakohtu 7.07.2025 kohtuotsusega osas, millega jättis vastustaja 23.09.2024 esitatud tasaarvestusavalduse läbi vaatamata.

6

Apellant toob kaebuses esile, et maakohtu otsuse resolutsioonis otsustas kohus: Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu põhivõlgnevuse 3651,77 euro, intressi 385,06 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3466,98 euro nõudes, apellant on aga 30.10.2023 hagiavalduse resolutsioonis mh palunud: Hagi rahuldada ja mõista kostjalt P.T hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 4777,47 eurot, intress 530,49 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 800,84 eurot ja viivise alates 31.10.2023 kuni põhinõude summas 4777,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas. Apellant märkis 10.04.2024 dokumendi punktis 2.3.4, et intress summas 79,60 eurot on arvutatud põhisummalt 4777,47 perioodi 16.05.2023-30.05.2023. a eest järgmiselt: 4777,47 * 39,99% / 360 x 15 ning, et ta soovib parandada intressi nõuet, kuna intressi käsitsi välja arvutades on hageja jõudnud teiste summadeni. Hageja nõuab kostjalt intressi kokku summas 541,13 (145,63+160,61+155,29+79,60) eurot. Apellant ei ole menetluse raames täiendavalt (peale 10.04.2024 kuupäeva) nõuet muutnud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellant jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Apellant on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Isiku krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3402111, sõlmimisel oli: 1 327,19 € (sissetulek) – 255,33 € (finantskohustused) – 300 € (majapidamiskulud) – 195,60 € (taotleva krediidikonto KK3402111 osamakse) = 576,26 eurot. See tähendab isiku krediidivõimekuse kontroll kinnitas isiku krediidivõimelisust igakuise reserviga 576,26 eurot. Tuginedes 12.01.2024 dokumendi lisana 2 esitatud Swedbank perioodi 1.10.2019-18.04.2019 konto väljavõttele ei ole Harju Maakohus kahetsusväärselt arvestanud sissetulekuna 7.03.2019 tagastatud tulumaksu. Apellant täpsustab, et tegelikult oli perioodil 01.10.2019-18.04.2019 kostja konto väljavõtetest tulenevalt kostja keskmine sissetulek 1 466,46 eurot kuus. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, täpsustades otsuse resolutsiooni ja muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.Asja materjalidest nähtub: -Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.04.2019 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3402111, mille alusel võimaldati kostjale krediidi saamist laenulimiidiga 5000 eurot (dtl 28). -Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimaksete kuupäev 15 ning laenu tagasimakse periood 60 kuud. -22.12.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja maksekaardilepingu nr KK340211120201222 (dtl 35-40). -Nimetatud lepingu kohaselt väljastati kostjale VISA Classic International krediitkaart ning krediidilimiit on vastavalt krediidikontolepingule nr KK3402111. Pärast maksekaardi väljastamist muudeti krediidikonto teist tüüpi kontoks ning maksegraafikut enam ei koostatud.

7

-Placet Group OÜ leidis, et kostja ei täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning saatis kostjale 05.05.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.05.2023. -Esialgne võlausaldaja loovutas 31.05.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. -Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12 038,95 eurot. -Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜle kokku summas 13 247,97 eurot 8.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise rikkumise. Asjas ei vaielda apellatsioonimenetluses enam selle üle, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine leiab tuvastamist, on maakohus leidnud põhjendatult, et kostjal hageja ees võlgnevus puudub. 9.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti esile toonud sätted millest krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks juhinduma. Nii on maakohus selgitanud, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). 10.Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2). Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1): 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

8

11.Maakohus on õigesti viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale, tuues esile, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisel tuleb tuvastada, milliseid andmeid kostja ise oma sissetuleku kohta hagejale enne laenulepingu sõlmimist esitas. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710). 12.Maakohus leidis, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja pangakonto väljavõttelt nähtub enne laenuandja poolt laenu väljastamist lühikese aja jooksul mitmed laenu võtmised ning arvestades kostja olemasolevaid finantskohustusi 415,33 eurot ja majapidamiskulusid 538 eurot (300 eurot majapidamiskulud (sh kulud toidule, tervishoid, majapidamine, garderoob, sidekulud), 122 eurot kommunaalmakseid KÜ-le ja 116 eurot kütusekulusid on kostja kulud ühes kuus 1069,33 eurot kuid sissetulek oli keskmiselt 1053,55 eurot kuus. Seega ületasid pärast laenu saamist kostja kulud kostja tulud.

50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 800,84 eurot ja viivise alates 31.10.2023 kuni põhinõude summas 4777,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas. Apellant märkis 10.04.2024 dokumendi punktis 2.3.4, et intress summas 79,60 eurot on arvutatud põhisummalt 4777,47 perioodi 16.05.2023-30.05.2023. a eest järgmiselt: 4777,47 * 39,99% / 360 x 15 ning teatas, et muudab intressinõuet paludes kostjalt välja mõista intressi kokku summas 541,13 (145,63+160,61+155,29+79,60) eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi otsustas kohus: Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu põhivõlgnevuse 3651,77 euro, intressi 385,06 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3466,98 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada. Kuna maakohus leidis otsuse põhjendavas osas, et hagejal kostja vastu nõue puudub esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu ja hagi tuleb jätta rahuldamata on maakohus on ilmselt ekslikult resolutsiooni märkinud summad, mille osas hagi jääb rahuldamata ebaõigesti. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.