Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kostja on hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude määruse kätte saamist e-posti teel kinnitanud 31.05.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki xxxxxxxxxxx numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 23.05.2018 kuni 01.02.2022. Nimetatud sõiduk pargiti 12.04.2019. a parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste City (EP35) Tallinn. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Hageja on vormistanud kostjale leppetrahvi nõude nr 0781 2041 9113 4560 summas 30 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid vaidlustanud ega ka tasunud. Hageja nõuab hagis kostjalt leppetrahvi võlgnevust summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 280 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, lepingulise esindaja kulud 160 eurot ja TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses kindlaksmääratud menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 30 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

2 (3)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud EFTA Legal OÜ jurist Berit Asuküla. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 2 töötundi tasumääraga 80 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 160 eurot ilma käibemaksuta hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesolevas asjas ei ole kohus koostanud maksekäsku, samuti ei ole menetlust lõpetatud võla tasumise tõttu, seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt TsMS § 4842 alusel hageja menetluskulude katteks välja 20 eurot ja kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 260 eurot, sh 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 260 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.