Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja XXX OÜ vahel 25.10.2017 sõlmitud laenuleping 3254158. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1 ls 3). Pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hagiavalduse kohaselt saadeti hagejale meeldetuletuskiri 16.12.2020. Leping lõppes ülesütlemisega 17.12.2020. Seega oli tegemist lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletusega. Asjaoludest ei nähtu, et kostjale oleks eelnevalt saadetud tasuta meeldetuletust. Seetõttu loeb kohus meeldetuletuskirja tasuta meeldetuletuskirjaks. Hagis on viidatud täiendavalt meeldetuletuskirjade saatmisele, mis nähtuvad hagi lisadest 10-13. Meeldetuletuskirjadest nähtuvatel asjaoludel on need saadetud pärast lepingu ülesütlemist

2(3)

27.01.2021, 26.03.2021 ja 03.06.2021. 15.09.2021 saadeti hagihoiatus. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud kolme kirja eest kokku summas 35,00 eurot. Hageja pole seostanud ülejäänud nõuet konkreetsete asjaoludega, millest nähtuks kulude tekkimine. Seetõttu jätab kohus ülejäänud osas nõude rahuldamata. Hageja nõudis kostjalt intressi tasumist summas 357,41 eurot, millest 12,71 eurot oli intressijääk, mis oli tekkinud tasumata arvetest, ning 344,70 eurot oli arvutatud võlgnevuse jäägilt perioodi 29.08.2020-16-12.2020 kohta intressimääraga 0,126% päevas. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja saadud laenu tagastama minimaalse kuumakse põhimõttel ja kostjale saadeti iga kuu arve, mis näitas tagasimakstavaid summasid. Hagiavalduses esitatud intressiarvestus oli vastuolus hagis viidatud tagasimakse kohustust selgitava lepingupunktiga, mille kohaselt tuleb igakuiselt miinimummakse raames tagastada osa põhiosast. Laenu põhiosalt, mille osas on tagasimakse kohustus saabunud, ei ole võlausaldajal õigust nõuda intressi. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb eeltoodut arvesse võttes selgitada intressinõude kujunemist. Hageja märkis täiendava selgitusena, et 10.09.2020 arve seisuga oli kostjal intressivõlgnevuse saldo 93,87 eurot, kuid ka sellest väitest pole võimalik kohtul tuvastada, kuidas on intressinõue kujunenud, sh missuguselt summalt ja missuguse ajaperioodi kohta on see arvutatud. Hageja pole kohtule esitanud asjaolusid ka intressi kogunõude suuruse kujunemise kohta, sh missuguste arvete põhjal on intressinõude suurus kujunenud ja missuguse perioodi kohta ning missuguselt summalt on arvete lõikes intressi arvutatud. Kohus ei otsi asjaolusid tõenditest. Seetõttu jätab kohus intressinõude rahuldamata, sest see ei ole hagis esitatud asjaoludel põhjendatud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud rahuldatud osale vastavas ulatuses (89%) kostja kanda ja rahuldamata jäänud ulatuses (11%) hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.