Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kahju. Kxxxxx Vxxxxx esitas 13.04.2021. a Kxxxxx Mxxxxxxxxxe kahju hüvitamise nõude, kuid Kxxxxx Mxxxxxxx ei ole nõuet vabatahtlikult hüvitanud, samuti ei ole ta esitanud nõudele asjakohaseid vastuväiteid. Hageja leiab, et tema kui kolmas isik on tasunud VÕS § 78 lg.1 alusel kostjale nõude, mille kostja on esitanud hageja elukaaslase vastu ja hagejal on VÕS § 78 lg.4 alusel õigus esitada tagasinõue võlgniku vastu alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätete alusel. Kuna nõude tasus KxxxxxxVxxxxxxsiis on varaline kahju tekkinud KxxxxxxVxxxxxxxx ja tal on ainuvõimalus esitada kahju hüvitamise nõue Kxxxxx Mxxxxxxxx vastu, kelle käitumine tõi kaasa kahju tekkimise hagejale. Hageja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS §-le 1043. Hageja vara on vähenenud 1283,43 euro võrra, mis koosneb kohtuotsuse alusel nõutavast summast ja lisandunud täitekuludest. Kui hageja ei oleks kohtutäiturile täitmisavaldust esitanud ja oleks kohtutäiturit teavitanud kõigist asjaoludest, ei oleks kohtutäitur algatanud täitemenetlust täidetud nõude osas. Kohtutäitur on aga algatanud täitemenetluse täidetud nõude osas, lisandunud on ka täitekulud, mille hageja tasus ja sellega on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude esitamisel tugineb hageja VÕS § -le 1045 lg.1 p.5, p.7, p.8. Kostja tegevusega on kaasnenud hagejale temale kuuluva vara vabalt kasutamise ja käsutamise võimaluse kaotus. Kxxxxx Mxxxxxxxx poolt kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise tõttu algatati Uxxx Lxxxxxx suhtes põhjendamatult täitemenetlus, mis päädis Kxxxxx Vxxxxxxxx tekitatud rahalise kahjuga. Seetõttu nõuab Kxxxxx Vxxxxx Kxxxxx Mxxxxxxxxxx täitemenetluse nr. 175/2019/2271 raames Kxxxxx Mxxxxxxxx tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist summas 1283,43 eurot. VÕS § 113 lg.1, lg.2 alusel on hagejal õigus temale tekitatud kahju hüvitamise nõudmisel nõuda ka viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis summas 26,44 eurot, mille tasumist hageja nõuab. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid VÕS § 113 lg.1 määras iga viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla summas 1283,43 eurot täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja nõuab ka õigusabikulude hüvitamist kostja poolt, kuna hagejal on õigusabileping Advokaadibüroo GAVER OÜ-ga. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja õigusabikulud 322 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, lisaks nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutunud viiviste tasumist. Hageja on tasunud riigilõivu 225 eurot. hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja on valmis sõlmima ka kompromissi. Hageja on lisanud tõendid: pangakviitungi 3.12.2019 (tl.8), täitemenetluse dokumendid (tl.9-10), maksekorralduse Kxxxxx Vxxxxxxxpoolt 1283,43 euro tasumise kohta 03.01.2020 kohtutäitur Rannar Liitmaale (tl.11), nõudekiri kostjale 13.04.2021 kahjuhüvitise saamiseks (tl.12-13), viivisearvutus ja menetluskulude dokumendid (tl.17-20).

menetluses- tõendatud ega põhjendatud, ei ole tõendatud ka põhjuslik seos õigusabikulude ja väidetava kahju vahel. Ühtki kahju hüvitamise nõude eeldust ei ole vastuhagis tõendatud. Põhjendamatu on olnud pöörduda Soome advokaadibüroo poole ja Soome advokaadibüroo tegevusega kaasnenud kulu ei ole vajalik kulu. Kahju suuruse kohta leiab vastukostja, et kui kohus peaks siiski leidma, et vastuhagejale on kahju tekkinud ja see on põhjuslikus seoses vastukostja tegevusega, siis palub vastukostja vähendada kahjuhüvitise suurust, kuna see on põhjendamatult suur. Kahjuhüvitise suurust tuleks vähendada vähemalt 500 euro võrra.

esindaja on hageja esindajale avaldanud, et nimetatud summat ei ole laekunud (tl.33-37). Kostja teatab, et soovib esitada vastuhagi, milleks palub kohtul määrata tähtaeg. Kostja palub kohustada hagejat esitama kohtule hageja viidatud 21.10.2016.a maksekorralduse originaaleksemplari. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

Soome advokaadi

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus käsitleb esmalt põhihagiga seonduvat (p.4), seejärel lahendab vastuhagi (p.5), siis hageja ettepaneku kostja esindaja trahvimiseks (p.6) ja viimaks käsitleb menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (p.7).

Hageja ei ole esitanud kohtule 21.10.2016.a maksekorralduse originaaldokumenti, vaid palus kohtu kaasabi tema tõendamiskoormuse täitmiseks ja välja nõuda AS-lt SEB Pank Kxxxxx Mxxxxxxxx pangakonto väljavõtte perioodist 21.oktoober 2016 kuni 28.oktoober 2016 osas, milles see puudutab kõiki ülekandeid Helsingin Seudun Osuuspankki pangast. Kohus rahuldas hageja taotluse 04.02.2022 ja määras tõendi kogumise. AS SEB Pank esitas 09.02.2022 vastuse (tl.89-90,91), millest nähtub, et Kxxxxx Mxxxxxxxx pangakontole on kontrollitud perioodil 21.10.2016-28.10.2016 laekunud üks makse Helsingin Seudun Osuuspankki pangast- 24.10.2016.a Uxxx Lxxxxxxxx 400 eurot. 31.03.2022 esitas Kxxxxx Vxxxxx tagasivõtmist sisuliselt põhjendanud.

avalduse hagi tagasivõtmiseks.

Hageja ei ole hagi

TsMS § 424 lg.1 järgi Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg.1 p.2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Asjas ei ole eelmenetlus lõppenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe hagejale ette kohustust hagi tagasivõtmist põhjendada. TsMS § 4 lg.2 järgi Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 206 lg.1 järgi Lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused. Seega avaldusega hagi tagasi võtta on hageja realiseerinud oma menetlusõigusi. Kohus teavitas kostjat Kxxxxx Mxxxxxxxx hageja avaldusest hagi tagasi võtta või alternatiivselt hagist loobuda. Kostja Kxxxxx Vxxxxxx avaldusele vastu ei vaidle ja jätab lahenduse kohtu otsustada. Kohus on seisukohal, et Kxxxxx Vxxxxxx avaldus hagi tagasi võtta tuleb rahuldada ja seetõttu jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.2 alusel. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 426 lg.1 sätestab: Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. (2) Kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel- hageja võttis hagi tagasi. Kohtu hinnangul on sisuliselt selle põhjuseks asjaolu, et menetluse kestel on tõenduslik olukord oluliselt muutunud hageja kahjuks. Hageja taotlusel ja kohtu kaasabil kogutud tõend (AS SEB Pank esitatud kontoväljavõte) näitab, et kostjale ei ole laekunud summat, mis talle väidetavalt on 21.10.2016 üle kantud . Samas on kostja sellesama tõendi esitanud kohtule juba oma esimese menetlusdokumendiga. Kohus on ka juba oma 02.12.2021.a kirjas hinnanud hageja nõude õiguslikku perspektiivikust ja seadnud selle kahtluse alla.

Kohus jätab Kxxxxx Vxxxxxxxhagi Kxxxxx Mxxxxxxxx vastu tulenevalt täitemenetluse nr. 175/2019/2271 raames tekitatud kahjust läbi vaatamata. Puutuvalt kohtule koos põhihagiga esitatud Helsingin Seudun Osuuspankki kviitungisse (kviitungi kuupäev 3.12.2019, kannab panga templit, kviitung makse kohta 21.10.2016 tl.14), mille tõlge eesti keelde on esitatud koos hageja 27.12.2021.a menetlusdokumendiga (tõlkija Kaisa Lumiste, tl.52) märgib kohus, et kostja 18.04.2022.a menetlusdokument (tl.103-106) sisaldab selle dokumendi ehtsuse vaidlustamist ja dokumendi võltsituse põhistamist TsMS § 277 lg.1 tähenduses. Dokumendi ehtsuse vaidlustamine põhineb dokumendi erinevate kirjete omavahelisel võrdlemisel, aga ka võrdlusel muude asjas kogutud tõenditega. Kohus on seisukohal, et selline võrdlus kostja poolt, mille asjakohasust on olnud võimalik ka kohtul kontrollida toimikus olevate tõendite hindamise ja võrdluse teel, vastab võltsituse põhistamisele TsMS § 277 lg.2 tähenduses. TsMS § 235 järgi Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 277 lg.5 ütleb: Dokumenti, mille ehtsus on vaidlustatud või mille sisu võib olla muudetud, hoitakse menetluse lõppemiseni toimikus, kui avaliku korra huvides ja dokumendi kaotsimineku vältimiseks ei ole vaja dokumenti üle anda mõnele teisele ametiasutusele. Dokumendi võltsituse kahtlusest teavitab kohus prokuratuuri. Eeltoodu alusel kohus käitub TsMS § 277 lg.5 teise lause järgi.

21.oktoobril 2016 tegi UxxxxLxxxxxx Kxxxxx Mxxxxxxxxxx ülekande summas 1247,73 eurot kohtulahendi täitmiseks, kuid Kxxxxx Mxxxxxxx pöördus sellele vaatamata kohtutäituri poole nõude sissenõudmiseks. 2)2.mail 2021 saatis Kxxxxx Vxxxxx e-kirja Kxxxxx Mxxxxxxxxxx nõudega tasuda nõudekirjas nõutud summa, vastasel juhul pöördub Kxxxxx xxxxxx nõudega kohtusse. (tl.68). 3)18.mail 2021 saatis Kxxxxx VxxxxxxKxxxxx Mxxxxxxxxxx veelkordse e-kirja nõudega nõutud summa tasuda, vastasel juhul läheb asi kohtusse (tl.69). 4) 23.mail 2021 andis Kxxxxx Mxxxxxxx volikirja Paavo Paalile tema esindamiseks kohtuväliselt ja kohtumenetluses (tl.159-160), 5)25.mail 2021 pöördus Paavo Paal Kxxxxx Vxxxxxx poole saada elektronkiri, milles sisaldub nõue võla tasumiseks. Selles e-kirjast (tl.73 pöördel) nähtub, et juba varem on advokaat Kaisa Lumiste pöördunud selles küsimuses Paavo Paali poole. Kxxxxx Mxxxxxxxx esindaja kirjutab: palun mitte pöörduda otse Kxxxxx Mxxxxxxxx poole. 6)26.mail 2021 kell 10:18 (tl.71-72) teatab Paavo Paal Kxxxxx Vxxxxxx esindajale, et Kxxxxx Mxxxxxxx kinnitab, et talle ei ole nimetatud summat (1247,73 eurot) laekunud. Kxxxxx Mxxxxxxxx esindaja küsib pangakviitungist originaaldokumenti. 7)26.mail 2021 kell 13:02 vastab K.Vxxxxxx esindaja advokaat Kaisa Lumiste selgitusega, et „seda dokumenti ei ole võimalik võtta selliselt nagu Eesti pangas“. Maksekorraldusest on näha, et see summa on üle kantud. (tl.71). Selline faktiliste asjaolude kronoloogiline jada tõendab, kuidas on toimunud kohtueelses menetluses nõude esitamine Kxxxxx Mxxxxxxxxxx, kuidas sellesse on lülitunud (volikirja alusel) esindaja Paavo Paal, kes on selgesõnaliselt teatanud, et sellist summat ei ole laekunud. K.Mxxxxxxxe esindaja küsib tõendina originaaldokumenti, millele järgneb K.Vxxxxxx esindaja K.Lumiste vastus, et seda dokumenti ei ole võimalik Soome pangast saada. Kohus leiab, et selline kirjavahetuse pidamine, s.h. originaaldokumendi esitamise nõudmine on toimunud põhjendatult, kasutades lepingulist esindajat ja andes talle volikirja. Selline kronoloogiline jada näitab ka, millistel asjaoludel on pöördutud Soome Advokaadibüroo Asianajotoimisto Karhu Oy poole ja 28.mail 2021 antud volikiri advokaat Panu Karhule (tl.115). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjat Kxxxxx Vxxxxxxx esindav advokaat vastab Kxxxxx Mxxxxxxxx esindajale, et Soome pangast ei ole seda dokumenti võimalik võtta, on asjakohane ja põhjendatud pöörduda abi saamiseks Soome advokaadibüroo advokaadi poole, et vajalik originaaldokument saada. Olgu öeldud, et ka kohtueelses menetluses kehtivad samad reeglid, mis kohtumenetluses TsMS § 230 lg.1 järgi (kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et advokaat Panu Karhu on pöördunud Helsingin Seudun Osuuspankki poole 28.05.2021, nõudes 21.10.2016.a maksekorralduse õigsuse kontrollimist (tl.45-46 soomekeelsed kirjad, tl.56 eestikeelne tõlge). Kohus märgib, et sellest kirjavahetusest nähtub, et Helsingin Seudun Osuuspankki on võtnud advokaat Panu Karhu järelepärimise täitmiseks, asja selgitatakse, vabandatakse vastuse viibimise pärast (tl.56 pöördel). Seega ei ole asjakohane Kxxxxx Vxxxxxx vastuväide (31.03.2022 menetlusdokumendi p.11 tl.99), et mitte ühelegi advokaadile ei väljastata kolmandate isikutega seotud pangandusandmeid. Selline järelepärimine kohtueelses menetluses on tõenäoliselt kõige lihtsam ja kiirem lahendus edasi liikumiseks ja kui Soome pank nõudnuks täiendavate dokumentide (Kxxxxx Mxxxxxxxx volikiri vmt) esitamist, oleks need ka ilmselt esitatud. Selliste järelepärimiste esitamist ei saa eeldada tavakodanikult Kxxxxx Mxxxxxxxxxt ja õigusabi saamiseks volikirja andmist Soome advokaadibüroo advokaadile ei saa Kxxxxx Mxxxxxxxxxxxette heita kui põhjendamatut kulu.

Kohus märgib, et käesolevaks ajaks on teada, et Kxxxxx Vxxxxxx poolt ei ole kogu menetluse kestel esitatud 21.10.2016.a ülekande originaaldokumenti ega 3.12.2019.a. välja antud pangakviitungi originaaldokumenti, s.h. vaatamata kohtu nõudele selline originaaldokument esitada (kohtu kiri 02.12.2021 tl.47-48). Kohtu poolt tõendite kogumise kaudu on AS SEB Pangast esitatud Kxxxxx Mxxxxxxxx pangakonto väljavõte (tl.89-90), millest nähtub, et osutatud kviitungil näidatud makset ei ole Kxxxxx Mxxxxxxxxxx jõudnudki. Seetõttu leiab kohus, et oma õiguste kaitseks esmalt õigusteenuse osutaja poole pöördumine Eestis ja seejärel volikirja andmine Soome advokaadile ei ole olnud ülemäärane, vaid põhjendatud. Eriti on see olnud põhjendatud seetõttu, et nõuete esitamine Kxxxxx Mxxxxxxxxxx, et ta maksaks kahjuhüvitise, on olnud intensiivne, jätkunud ka veel juunis 2021.a ja lõppenud 1.juulil 2021 (tl.75). Kohtule esitati hagi 15.07.2021. Pangadokumendi kohta, millele on Kxxxxx Vxxxxxxxkahju hüvitamise nõue tuginenud, on esitatud võltsituse vastuväide ja selle suhtes kehtib TsMS § 277 lg.5 teine lause. Sellises olukorras on õigusteenuse kasutamine Kxxxxx Mxxxxxxxx poolt kohtueelses menetluses põhjendatud ja otseses põhjuslikus seoses Kxxxxx Vxxxxxx poolt kahju hüvitamise nõude esitamisega. VÕS § 127 lg.4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus hindab Kxxxxx Mxxxxxxxx õigusteenuse kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtueelses menetluses. On tõendatud, et K.Mxxxxxxx on andnud volikirja Paavo Paalile tema esindamiseks, mis tähendab käsunduslepingu sõlmimist kliendi ja tema esindaja vahel. Õigusteenuse osutamist eeldatakse tasu eest. Õigusbüroo Aksum Reval OÜ on esitanud käesolevasse kohtumenetlusse arve nr. 21027 (tl.77) õigusteenuse eest 4 tunni ulatuses, tasu suurusega 500 eurot, lisandub käibemaks, kokku 600 eurot. See tähendab, et õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 125 eurot tund, samasuguse tunnihinnaga õigusteenust osutab sama esindaja ka käesolevas kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on õigusteenuse hind, arvestades kohtule esitatud tõenditest nähtuvat õigusteenuse sisu ja vormi (kirjavahetus e-kirjade näol), ülemäärane ja põhjendatud on piirduda õigusteenuse tunnihinnaga 120 eurot. Seetõttu leiab kohus, et Kxxxxx Mxxxxxxx on nõustunud selles olukorras põhjendatust suurema tunnihinnaga ja VÕS § 139 lg.1 järgi jääb 5 eurot tunnihinnast vastuhagi esitaja Kxxxxx Mxxxxxxxx enda kanda. Hinnates, kas kohtule esitatud tõendid kinnitavad õigusteenuse osutamist Kxxxxx Mxxxxxxxxxx 4 tunni ulatuses leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda õigusteenuse osutamist 2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on oluline, et 2021.aasta kevadel käesolevas menetluses käsitletav vaidlus Kxxxxx Vxxxxxx ja KxxxxxxMxxxxxxxx vahel alles algas, selle esimeseks ilminguks oli 13.aprilli 2021.a nõudekiri Kxxxxx Vxxxxxxxx Kxxxxx Mxxxxxxxxxx. Alates volikirja andmisest Paavo Paalile 23.mail 2021 tuli esindajal ennast kurssi viia, s.h. tutvuda advokaat Kaisa Lumiste koostatud sisutiheda nõudekirjaga (tl.63-64, 65, 66), sellele lisatud tõenditega. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest, s.h. esindajate kirjutatud menetlusdokumentidest selgub, et esindajad siiski on telefonitsi omavahel suhelnud lisaks kirjalikule suhtlusele. Seega saab lugeda, et Kxxxxx Mxxxxxxxx poolt kohtuvälises menetluses kasutatud õigusteenuse eest tasumise kohustus 2 tunni ulatuses 288 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ka Asiantoimisto Karhu Oy arve nr. 21059 hüvitamist summas 100 eurot (tl.78), kuna kohtu hinnangul on õigusteenuse saamiseks volikirja andmine advokaat Panu Karhule olnud põhjendatud ja põhjendatud on olnud ka järelepärimine Soome pangale. Kohus ei saa nõustuda Kxxxxx Vxxxxxxxesindaja advokaat Kaisa Lumiste seisukohtadega (s.h. nt. 03.06.2022 menetlusdokumendis p.6.2.2 tl.155), mille kohaselt on Kxxxxx Mxxxxxxx ise tekitanud endale menetluskulusid, kuna ei esitanud oma pangakonto väljavõtet Kxxxxx Vxxxxxxxx, et kinnitada enda väidet, et ta pole nõutud summat saanud. Kohus viitab veelkord

TsMS § 230 lg.1 nõudele, aga ka TsMS § 328 lg.1, mille kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Nõude esitaja ise peab hoolitsema selle eest, et tema nõue põhineb õigetel asjaoludel ja enne selles veendumist ei ole alust nõuet esitada. Lisaks sellele on kohtumenetluses leidnud kinnitust, et vaatamata Kxxxxx Mxxxxxxxx poolt oma pangakonto väljavõtte esitamisele K.Vxxxxxx hagile esitatud vastuse lisana (tl.31), taotles hageja siiski pangakonto väljanõudmist kohtu poolt ega pidanud K.Mxxxxxxxx esitatud kontoväljavõtet piisavaks. Seega ei vasta tõele, et pangakonto väljavõtte esitamine Kxxxxx Mxxxxxxxx poolt oleks lõpetanud edasise vaidluse. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatuks vastuhagi nõuet summas 288+100=388 eurot ja rahuldab vastuhagi selles ulatuses. Vastuhagi saab rahuldatud 55,43% ulatuses ja jääb rahuldamata 44,57% ulatuses. Seoses vastuhagiga on esitatud veel tõendeid ( Kxxxxx Vxxxxxx tõend tl.163 tema esindaja kõnede eristuse kohta, Kxxxxx Mxxxxxxxx 03.06.2022 tõend UxxxxLxxxxxx kirjavahetuse kohta Panu Karhuga tl.152-153), mida kohus siinkohal ei hinda, kuna need ei sisalda täiendavat tõendusmaterjali.

Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses on menetlusosalistelt, eriti esindajatelt oodatud ja nõutav väljapeetud sõnakasutus. Et menetlusosaliste esindajatele kehtivad TsMS § 218 lg.1 p.1, p.2 kvalifikatsiooninõuded, tähendab, et tegemist on kvalifitseeritud ja oskuslike sõna valdajatega, kes ei lasku teiste menetlusosaliste võrdlemisse (olenemata, kellega või millega) ja jäävad üksnes õiguslike argumentide ja faktiliste asjaolude käsitlemise juurde. Paavo Paal on lubanud endale teiste menetlusosaliste suhtes võrdluse kasutamist ja see asjaolu iseenesest on kirjutajale etteheidetav. Samas ei pea kohus võrdluse kasutamist trahvimist võimaldavaks asjaoluks ja piirdub siinkohal kirjutaja vaba sõnakasutuse negatiivses mõttes äramärkimisega. Esindaja Paavo Paal ise on oma 20.05.2022.a menetlusdokumendis (p.2) leidnud, et tema poolt vastuhagis kasutatud väljendid on viisakas, aga mitte kantseliitlikud.

esindaja tunnitasu suurust. Riigikohus lahendis 2-19-10324 on öelnud, et TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (p.19). Hinnates käesolevas menetluses Kxxxxx Mxxxxxxxx esindaja Paavo Paali tööühiku hinda, s.o. tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, lähtub kohus esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisust ja kasutatud argumentidest. Esindaja P.Paali koostatud menetlusdokumendid on oma sisult selged ja lakoonilised. Kohus märgib siinkohal, et sellele esindajale on omane õiguslike argumentide vähene kasutamine ja harv viitamine kohaldatavale õigusele. Ehkki küll õigust kohaldab kohus, saaksid esindaja sellekohased viited olla kliendile kasuks. Neil asjaoludel leiab kohus, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus on 120 eurot, lisandub käibemaks 24 eurot, kokku tunnitasu 144 eurot.

On esitatud taotlus mõista välja viivis menetluskuludelt nende tasumisega viivitamise korral VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras kuni menetluskulude kohase tasumiseni. Taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 sättega ja kuulub rahuldamisele. 7.5.Vastuhagiga seonduv menetluskulu. Kohus rahuldab vastuhagi osaliselt, s.o. 55,43% ulatuses. TsMS § 163 lg.1 sätestab: Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. (2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna vastuhagilt on tulnud tasuda riigilõiv 175 eurot, peab kohus põhjendatuks selles osas jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk mõista tasutud riigilõivu 55,43% ulatuses 97 eurot välja kostjalt KxxxxxxVxxxxxxxx Kxxxxx Mxxxxxxxx kasuks ja ülejäänud osas ehk 78 eurot jätta vastuhagis hageja Kxxxxx Mxxxxxxxx kanda. Vastuhagi esitaja Kxxxxx Mxxxxxxx on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu vastuhagi menetlemisel olnud 6 õigusteenuse tunni eest tunnihinnaga 125 eurot (lisandub käibemaks) 900 eurot. Riigilõivu on tasutud 175 eurot. Vastuhagis kostja KxxxxxxVxxxxxxon esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on xxxxxxxVxxxxxx menetluskulu olnud vastuhagi menetlemisel õigusteenuse tasu 10 tunni 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1791,99 eurot (koos käibemaksuga ). Kxxxxx Vxxxxxxesitas ka täiendava menetluskulude nimekirja 3.juunil 2022 (tl.165-166), millega on lisandunud õigusteenust peale 23.maid 2022 7 tunni 55 minuti ulatuses summas 1329,98 eurot (koos käibemaksuga). Kokku vastuhagi menetlemise õigusteenus 18 tundi 35 minutit hinnaga 3121,97 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja õiglane on, arvestades käesoleva menetluse asjaolusid, jätta vastuhagi menetlemisest tulenevad õigusabikulud täielikult poolte endi kanda. Asjas on oluline, et vastuhagi on esitatud kohtueelsete menetluskulude kui kahju hüvitamiseks. Kohtueelne menetlus on toimunud samadel asjaoludel, nagu on toimunud käesolevas kohtuasjas põhihagi menetlus. Nii kohtueelse menetluse kui ka põhihagi menetluse sisu on lähtunud väitest, et Kxxxxx Mxxxxxxxxxx on 21.10.2016.a kantud ülekandega 1247,73 eurot. See väide ei ole käesolevas kohtumenetluses kinnitust leidnud. Väite ja kahjunõude esitaja ei ole seejuures tõendanud oma väite õigsust tsiviilkohtumenetluses kehtivate reeglite kohaselt, s.t. ei ole esitanud temalt nõutud originaaldokumenti. Seega olnuks nii kohtueelne menetlus kui ka kohtumenetlus välditav vajalike originaaldokumentide esitamisega põhihagi esitaja Kxxxxx Vxxxxxx poolt. Arvestades nii seda asjaolu kui ka vastuhagi rahuldamise ulatust (55,43%), et õiglane on jätta õigusteenuse kulud poolte endi kanda. Ehkki Kxxxxx Vxxxxxx esindaja poolt on esitatud asjas kompromissettepanek 22.märtsil 2022 (tl.131 ), millega Kxxxxx Mxxxxxxx ei nõustunud ja tegi oma kompromissettepaneku 25.03.2022 (tl.132), ei pea kohus põhjendatuks jaotada menetluskulusid näiteks TsMS § 163 lg.2 järgi. Nimelt on selles kompromissettepanekus menetluskulude kohta märgitud, et Kxxxxx

Vxxxxxxx ei ole käesolevaks hetkeks tekkinud menetluskulusid. Samas nähtub menetluskulude nimekirjast, et K.Vxxxxxxx on vastuhagi menetluskulud seisuga 22.03.2022 (tl.137). Lisaks sellele ei vastanud tehtud kompromissettepanek menetluse alustamise (kohtueelse menetluse), kulgemise ja hagi tagasivõtmise tegelikele asjaoludele, mistõttu olnuks ebaõiglane mõjutada Kxxxxx Mxxxxxxxx sellist kompromissi sõlmima menetluskuludes eelise saamise eesmärgil. Lisaks sellele: pakutud kompromiss Kxxxxx Mxxxxxxxxxx menetluskuludes eelist ei andnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.