Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Andri Plato (hageja) esitas 31. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi Mustvee valla (Mustvee Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja
25.novembri 2021. a korralduse (korraldus) Sihtasutuse KALEVIPOJA KODA (registrikood 90007603; SA KK) nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise osas ning kohustada kostjat läbi viima nõukogu liikmete nimetamine vastavalt kehtivale põhikirjale. Hagiavalduse kohaselt andis kostja 25. novembril 2021 korralduse SA KK nõukogu liikmete (sh hageja) tagasikutsumiseks ja uute liikmete nimetamiseks. Kostja ei järginud seejuures SA KK põhikirja punkti 4.2, kuna kogukonna liikmetele ei tagatud õigust kaasa rääkida uute nõukogu liikmete määramisel. Sihtasutuse juhatus peab korraldama kogukonna üldkoosolekute läbiviimise ja esitama nõukogu liikme kandidaadid kostjale kinnitamiseks. Kostja ei ole SA KK juhatajat teavitanud ega üldkoosolekut kokku kutsunud. Korralduse vastuvõtmise ajal kehtis Saare Vallavolikogu (Saare vald on Mustvee valla õiguseellane) 25. novembril 2003 vastu võetud SA KK põhikiri. See kehtib ka praegu, kuna Mustvee vallavolikogu kehtestas 30. märtsi 2022. a määrusega SA KK põhikirja, kuid ei tunnistanud kehtetuks 25. novembri 2003. a otsusega vastu võetud ning
25.veebruari 2015. a ja 27. septembri 2017. a otsustega muudetud SA KK põhikirja.
2(7)
Praegu kehtivad seega mõlemad SA KK põhikirjad. Sihtasutuse põhikiri ei ole seejuures vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg-ga 3.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja teostas eraõigusliku isiku asutaja õigust. Kostjal on KOKS § 35 lg 3 alusel õigus kinnitada sihtasutuse põhikirja ja selle muudatusi ning nimetada nõukogu liikmeid. SA KK esimene (25. novembri 2003. a) põhikiri ja 25. veebruaril 2015 muudetud põhikiri olid kooskõlas KOKS § 35 lg-ga 3, st nende järgi määrati nõukogu liikmed asutaja poolt. Vahetult enne ühinemist tegi ühinev omavalitsus (Saare Vallavolikogu) 2017. a-l põhikirja muudatuse, mis oli nõukogu liikmete nimetamise osas vastuolus KOKS § 35 lg-ga 3. See muudatus oli kogukonnaliikmetele eksitav ning hea halduse tavaga vastuolus, sest kogukonna poolt vallavalitsusele esitatud ettepanek nõukogu liikmete osas ei saanud olla vastava korralduse vastuvõtmisel siduv. Mustvee vallavolikogu ajakohastas SA KK põhikirja 30. märtsi 2022. a määrusega, mis jõustus 4. aprillil 2022. Lisaks arvestab kostja kogukonna arvamustega. Selleks on Mustvee Vallavolikogu 30. mail 2018 kinnitanud statuudi, milles on toodud kogukonna pädevus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 6. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ning tunnistas kostja
25.novembri 2021. a korralduse SA KK nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise osas kehtetuks. Sama otsusega jättis kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat läbi viima nõukogu liikmete nimetamine vastavalt kehtivale põhikirjale. Menetluskulud jättis maakohus võrdselt poolte kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 210 eurot (pool riigilõivust). Otsuse kohaselt ei näe sihtasutuste seaduse (SAS) § 16 ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 ette võimalust asutaja otsuseid vaidlustada, sest asutaja ei ole sihtasutuse organiks. Samas saab kostjat analoogia korras pidada juriidilise isiku organiks. Kostjal on juriidilise isiku organi tunnused. Kostja ainupädevuses on nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine ning neid otsustusi ei või teha juhatus ega nõukogu. Selle üle ka vaidlus puudub. See on samaväärne osaühingu ja aktsiaseltsiga, kus nõukogu liikmeid määrab juriidilise isiku kõrgeim organ. Asutaja otsuste vaidlustamise korra reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Eesmärgiks pole kindlasti see, et asutaja ainupädevuses tehtavaid otsuseid poleks võimalik üldse vaidlustada. Kostja tuleb analoogia korras lugeda organiks, kelle otsuseid (sh korraldust) on võimalik vaidlustada. Seega sai kostja asutaja otsust (korraldust) vaidlustada. Järelikult on TsÜS § 38 lg 1 esimeses lauses sätestatud esimene eeldus täidetud. Korraldust tuleb hinnata kooskõlas selle andmise ajal kehtinud põhikirja nõuetega. KOKS § 35 lg 3 ei reguleeri nõukogu liikme määramise ja tagasikutsumise korda ning SAS § 27 lg 1 järgi sätestatakse kord põhikirjas. Sihtasutuse põhikirja p-s 4.2 märgitud kord ei saa seega olla vastuolus ühegi seadusega. See ei võta kostjalt ainuõigust nõukogu liikmete määramiseks. Kostja ei suutnud samuti selgitada, milles põhikirja p 4.2 vastuolu seadustega täpsemalt seisneb. Lisaks ei saa põhikirja p 4.2 jätta kohaldamata põhjusel, et kord ei ole otstarbekas. 3(7)
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. See, et kostja on kohaliku omavalitsuse organ, ei tähenda, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtimisel kohalduks ainult kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kostja ei ole sellest aru saanud. Kostjal kui eraõigusliku juriidilise isiku asutajal tuleb lähtuda põhikirjast ja eraõiguslikest seadustest. Vallavalitsus ega vallavanem ei ole kõrgemal seadustest. Eelnevat arvestades ei tuvastanud kohus põhikirja punkti 4.2 vastuolu sihtasutuste seaduse, KOKS § 35 lg-ga 3 ega muude seadustega. Seega pidi kostja korralduse andmisel juhinduma põhikirja p-st 4.2 ning teavitama juhatust vajadusest korraldada kogukonna üldkoosolek. Kuna kostja kogukonda ei teavitatud ning kogukonna üldkoosolekut ei toimunud, on korraldus vastuolus põhikirja p-ga 4.2 ning on kehtetu. Hageja nõue SA KK nõukogu liikmete nimetamise kohustamiseks vastavalt põhikirjale jääb rahuldamata, kuna kohus ei saa kohustada kostjat nõukogu liikmeid määrama. Samuti ei saa kohus nõukogu liikmeid ise määrata, kui sihtasutusel on nõukogu liikmed olemas
(SAS § 27).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 9. juunil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ning tunnistas kehtetuks Mustvee Vallavalitsuse 25. novembri 2021. a otsuse (korralduse) SA KK nõukogu liikmete tagasikutsumise ning nõukogu uute liikmete nimetamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuolus SA KK põhikirja p-ga 4.15, mille kohaselt on kostjal õigus nõukogu liige enne tähtaja möödumist tagasi kutsuda. Selgitust nõukogu liikmete tagasikutsumiseks esitama ei pea. Sihtasutuse põhikirja p 4.2 esimese lause teine osa on vastuolus KOKS § 35 lg-ga 3, sest nõukogu liikmete nimetamine või määramine on kostja ainupädevuses. Kui eraõiguses kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, siis avalikus õiguses on kohustus täita seadusi ja jälgida, et kõik mis ei ole lubatud, on keelatud. Seega seni, kuni kostja ei ole kinnitanud nõukogu liikmeid, on tegemist nõukogu kandidaatidega, kuid sellist mõistet põhikirjas toodud ei ole. Põhikirjas ei ole märgitud, kuidas koosolekutel käitutakse, kuidas ja kus toimuvad koosolekud, kuidas nõukogu kandidaate üles seatakse, kas ja millal peavad kandidaadid andma oma nõusolekud. Avaliku õiguse põhimõtetest ja SAS § 8 lg-st 2 tulenevalt pidi kostja lähtuma KOKS § 35 lg-st 3 (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud viide KOKS § 38 lg-le 3). See, et juhatus korraldab ja viib läbi kogukonna koosolekuid, ei anna juhatusele õigust esitada nõukogu liikmete kandidaate kostjale kinnitamiseks. Kui põhikirja sätted on omavahel vastuolus, kohaldatakse SAS § 8 lg 2 teise lause järgi seaduses sätestatut. Kostja peab lisaks järgima sihtasutuste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, SA KK põhikirja ja muid hea halduse tavaga kooskõlas tehtavaid toiminguid. Põhikirja p 4.2 on kogukonna liikmetele eksitav ega ole kooskõlas hea halduse tavaga, sest jätab mulje, et kogukonnal on nõukogu liikmete määramisel mingi sõnaõigus või võimalus.
4(7)
Sihtasutuste seadus koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seadusega ei näe ette võimalust asutaja otsuseid vaidlustada, sest asutaja ei ole sihtasutuse organiks. Seega ei reguleeri seadused asutaja otsuste vaidlustamise korda. Kostja ainupädevuses on nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine ning neid otsustusi ei või teha juhatus ega nõukogu. See on samaväärne KOKS § 35 lg-ga 3. Seega ei ole TsÜS § 38 lg 1 esimeses lauses sätestatud esimene eeldus täidetud. Kohus on tõlgendanud SA KK põhikirja punkti 4.2 nii, et sihtasutuse juhatus peab korraldama üldkoosoleku läbiviimise. Tegelikult ei ole kostjal kohustust teavitada juhatust nõukogu liikmete tagasikutsumise ega nõukogu liikmete muutmise plaanidest. See on kostja ainupädevuses, mistõttu järgis kostja põhjendatult SAS § 8 lg-t 2. Samas ei ole kostja soovinud väita, et on eiranud SA KK põhikirja, vaid üksnes seda, et põhikirja p 4.2 on vastuolus KOKS § 35 lg-ga 3.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 2, § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Ringkonnakohtu arvates on maakohus teinud otsuse SA KK kui iseseisva juriidilise isiku suhtes, keda ei ole aga käesolevasse menetlusse kaasatud (algselt on maakohus hagi SA KK vastu küll menetlusse võtnud, kuid hiljem on kostja asendatud, vt ka käesoleva otsuse p 7.3).
7.Asja materjalidest nähtuvalt on SA KK Saare Vallavolikogu (kostja õiguseellase) poolt moodustatud eraõiguslik juriidiline isik (põhikirja p 1.4; tl 5). Kostja kutsus
25.novembril 2021 SA KK nõukogu liikmed (sh hageja) sihtasutuse põhikirja p 4.15 alusel tagasi ning nimetas uued nõukogu liikmed (tl 9). Hageja soovib tunnistada kehtetuks kostja poolt SA KK nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise, samuti on hageja palunud kohtul kohustada kostjat nimetada nõukogu liikmed vastavalt kehtivale põhikirjale. Seega soovib hageja vaidlustada SA KK asutaja otsuseid (mis on vormistatud eelnimetatud 25. novembri 2021. a korraldusena). 5(7)
7.1.TsÜS § 38 lg 4 järgi esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et SAS §-s 16 ega TsÜS § 31 lg-s 1 sihtasutuse asutajat organina ei nimetata. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas on õigeks kostjaks Mustvee vald, keda tuleb ühtlasi analoogia korras pidada juriidilise isiku organiks (kelle otsuseid soovib hageja vaidlustada) ning sihtasutuse asutaja otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet sihtasutuse enda vastu esitada ei saa.
7.2.Ringkonnakohus arvates on praeguses asjas õigeks kostjaks SA KK kui eraõiguslik juriidiline isik. Kuigi seadused ei nimeta sihtasutuse asutajat organina, saab ringkonnakohtu hinnangul analoogia korras siiski nõuda TsÜS § 38 lg 4 kohaselt sihtasutuse asutaja vastava otsuse kehtetuks tunnistamist sihtasutuse vastu esitatava hagiga. Võttes arvesse, et sihtasutuse asutaja pädevuses on mh sihtasutuse nõukogu liikmete tagasikutsumine ning määramine, on asutajal ringkonnakohtu arvates sisesuhtes eraõigusliku juriidilise isiku organi tunnused (TsÜS § 31 lg 1). Sisuliselt täidab asutaja sihtasutuse kõrgeima organi ülesandeid, kuna otsustab madalamal seisva organi (nõukogu) liikmete tagasikutsumise ja valimise. Kokkuvõttes on sihtasutuse asutaja ringkonnakohtu arvates seega käsitletav eraõigusliku juriidilise isiku kõrgeima organina juriidilise isiku sisesuhtes, kelle tehtud otsuseid saab huvitatud isik TsÜS § 38 lg 4 kohase hagiga vaidlustada. Ringkonnakohus lisab, et ka ametisuhe tekib nõukogu liikme ja sihtasutuse vahel, mitte asutajaga (praeguse kostjaga). Järelikult on hagi käesolevas asjas suunatud ebaõige kostja vastu. Hagi tulnuks esitada SA KK, mitte valla vastu.
7.3.Eelmärgitut arvestades on maakohus pooltele menetluses ebaõigesti selgitanud (tl 35 pöördel), et õigeks kostjaks praeguses asjas on Mustvee vald, ning asendanud SA KK ebaõige kostjaga (vallaga) (tl-d 37–38). Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (eelkõige TsMS § 392 lg 1 p-des 1 ja 6, § 329 lg-s 3 sätestatut). Need minetused on viinud olukorrani, kus kohus on otsustanud sisuliselt SA KK organi otsuse kehtivuse üle sihtasutust ennast menetlusse kaasamata.
8.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejale selgitama, et hagi on ekslikult esitatud vale isiku vastu ning andma hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaja TsMS § 208 lg 1 kohase taotluse esitamiseks, et asendada senine kostja (Mustvee vald) teise kostjaga (SA KK), arvestades mh käesolevas otsuses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. Sellisel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.
9.Arvestades hageja poolt hagi alusena välja toodud asjaolusid, tuleks maakohtul esmalt siiski hinnata uuesti hagi õiguslikku perspektiivikust ning sellest lähtuvalt kaaluda, kas esineb TsMS § 423 lg-st 2 tulenev alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise kord määratakse põhikirjas (SAS § 27 lg 1). Vaidlustatud otsuste tegemise (korralduse andmise) ajal kehtinud SA KK põhikirja punkti 4.15 (tl 6) järgi oli kostjal (vallal) õigus nõukogu liige enne tähtaja möödumist tagasi kutsuda (tl 6). Kuna sihtasutuste seadus ega SA KK põhikiri ei näe ette, et nõukogu liikme saab tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, võis õigustatud isik (vald) igal juhul nõukogu liikme tagasi kutsuda. Seega ei saanud see vaidlustatud otsus nõukogu liikme tagasikutsumise kohta olla hagis esitatud asjaoludel seaduse või põhikirjaga vastuolus. Samuti ei järeldu hagiavalduse põhjendustest, et hageja oleks TsÜS § 38 lg 1 6(7)
tähenduses huvitatud isik, kes saaks nõuda SA KK nõukogu uute liikmete valimise ja määramise otsuse kehtetuks tunnistamist. Üksnes asjaolust, et hageja on varem kuulunud SA KK nõukokku, mille liige hageja enam ei ole, sellist huvi tuletada ei saa. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest õige on maakohtu järeldus selle kohta, et kohus ei saa praeguses asjas rahuldada hageja nõuet selle kohta, et kohustada kostjat nõukogu liikmeid määrama.
10.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendusi sisuliselt ei analüüsi.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.