Määrata R.U. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 765,00 eurot (sisaldab 20% käibemaksu).
5.Välja mõista Osaühingult Aktiva Finants R.U. kasuks menetluskulude katteks 765,00 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Osaühingul Aktiva Finants tasuda R.U.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tagastada Osaühingule Aktiva Finants menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 87,50 eurot, mis kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428, makse selgituseks märkida „tsiviilasi nr 2-21-116810“. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Tsiviilasi nr 2-21-116810
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 07.06.2021 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.U. (U.) vastu 941,86 euro saamiseks. 09.06.2021 tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 02.09.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 06.09.2021 määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks. 27.09.2021 saabus kohtule maksekäsu osakonnalt R.U. 25.09.2021 vastuväide makseettepanekule, e-kirjavahetusest selgus, et R.U. oli 07.09.2021 (s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist) saatnud maksekäsuosakonnale kinnituse dokumentide kättesaamise kohta ning taotlenud vastuväite esitamiseks tähtaja pikendamist 30 päeva, kuna viibib välismaal.
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 08.10.2021 hagi, milles palus R.U.lt hageja kasuks välja mõista kostja ja Telia Eesti AS-i (end Elion Ettevõtted AS) vahel teenuste kasutamiseks 2003.a sõlmitud kliendilepingust ja 2014.a sõlmitud vara järelmaksuga müügilepingu tuleneva põhivõlgnevuse 480,59 eurot, intressivõlgnevuse 62,63 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 205,70 eurot ning viivise alates 8.10.2021 kuni põhinõude summas 480,59 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus 23.03.2022 määrusega jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 30.03.2022 hageja täiendas hageja esitatud hagiavaldust.
3.05.05.2022 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja. Kostja esitas 26.05.2022 lepingulise esindaja kaudu kirjaliku vastuse hagile. Kostja tunnistab hageja nõuet 0,20 euro suuruse telefoninumbri broneerimise võlgnevuse osas, kuid selle tasumiseks oleksid pooled võinud kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Järelmaksu müügilepingust tulenevale põhivõla nõudele 480,39 eurot esitas kostja aegumise vastuväite. Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 31.05.2016, siis TsÜS § 154 kohaselt aegus hageja õigus nõuda kostjalt osamaksete tasumist 2019.aasta lõpu seisuga ja kostjal on õigus keelduda 480,39 euro maksmisest. Kuna põhinõue on aegunud, on aegunud ka järelmaksu müügilepingust tulenevad kõrvalnõuded (intress, viivised ja sissenõudmiskulud). Kostja palub kohtul kohaldada aegumist, jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Kohus edastas hagejale kostja vastuse ja määras hagejale aegumise vastuväite osas arvamuse andmiseks tähtaja, mida hageja taotlusel pikendas. Hageja esitas 17.06.2022 kohtule avalduse, milles teatab, et loobub hagist TsMS § 429 mõttes ja palub kohtul tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust summas 87,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole.
5.TsMS § 429 lg 3 kohaselt kohus andis kostjale tähtaja hagist loobumise avaldusele vastamiseks ja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja teatas kohtule, et eeldusel, et hageja kohtule esitatud avaldus hagist loobumiseks on kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 1 ning hageja on hagist loobunud täies ulatuses, siis ei oma kostja selle osas vastuväiteid. Kostja hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hageja hagist loobumise vastuvõtmist. Kostja palus menetlusekulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud.
6.Kostja esitas eraldi dokumendina vormistatud menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks R.U. (U.) menetluskulud ja mõista Osaühingult Aktiva Finants R.U. kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud kokku summas 1080 eurot koos käibemaksuga ning kohustada Osaühingut Aktiva Finants tasuma R.U.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kohtu määratud tähtaja jooksul esitas hageja oma vastuväited kostja menetluskulude suurusele.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-116810
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praegusel juhul hageja ei viita loobumise avalduses sellele, et kostja on nõude tasunud. Hageja loobub hagist ilmselt seetõttu, et kostja esitas aegumise vastuväite ning hageja nõue on aegunud. Kostja on kohtule kinnitanud, et ei ole hageja nõuet tasunud.
Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kuna kõik kulud, sh hageja enda kulud, jäävad hageja kanda, ei ole vaja kindlaks määrata hageja menetluskulude suurust. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate kulude rahalise suuruse.
11.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabi kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esitatud andmete kohaselt on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ osutanud kostjale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Õigusteenuse osutamiseks on kostja esindajal kulunud 16.05.2022 – 22.06.2022 kokku 6 tundi: Tsiviilasjas nr 2-21-116810 Aktiva Finants OÜ hagiavaldusega tutvumine, asja perspektiivi hindamine, edasiste toimingute kindlaksmääramine. 05.05.2022 menetlusse võtmise kohtumäärusega tutvumine – 30 min, kostja vastuse koostamine ja selleks kostjaga suhtlemine - kokku 3 tundi ja 15 min; seoses hageja kompromissettepanekuga ja kompromissiläbirääkimistega tsiviilasjas 2-21-116810 suhtlemine kliendiga ja hageja esindajaga, maksehäirete registri kohta teabe otsing ja isikuandmete kustutamise võimaluste väljaselgitamine ning hageja väidete analüüs isikuandmete hoidmise pikkuse kohta maksehäirete registris + maksehäire avaldamise analüüs – kokku 1 t ja 30 min; kohtu 17.06.2022 nõudele vastamine, menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule esitamine – kokku 45 min. Kostja selgitab, et hageja pöördus kostja poole 10.06.2022 seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega käesolevas tsiviilasjas. Kostja tegi oma vastu-kompromissettepaneku hagejale. Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi kuni 14.06.2022, kuid kompromissini ei jõudnud. Kostja palub hagejal hüvitada menetluskulud, mis on kostjale tekkinud seoses kompromissläbirääkimistega seotud toimingutega. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning palub ta kohtul menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga (TsMS § 176 lg 5). 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-116810
12.Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud õigusabi kuludele leides, et need on täies ulatuses põhjendamata ja ebamõistlikult suured. Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu määra hinnaga 150 eurot, kuid menetlusele kulutatud aeg 6 tundi ei ole mingil juhul vastavuses asja keerukusega ega esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega, hageja hinnangul kulutas kostja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 1 tund 15 minutit. Hagiavaldusega tutvumiseks, perspektiivi hindamiseks ja Pärnu Maakohtu 05.05.2022 kohtumäärusega tutvumise ajakulu 30 minutit on hageja hinnangul ülepaisutatud. Kohtumäärus on tüüptekst, mis on kostja esindajale kogemuste pinnalt varasemalt tuttav. Hageja peab põhjendatuks ajakuluks maksimaalselt 15 minutit. Kostja vastus hagiavaldusele on 4 lk pikk, kus sisulist teksti on 0,5 lk. Tekst sisaldab pikki seaduse paragrahvide ning hagi teksti kopeerimist. Samuti on põhjendamatu 26.05.2022 telefoninõupidamine kostjaga seoses hagiavalduse vastuse koostamisega, kuna vastuse esitamise ajaks pidi esindajal olema kõik asjaolud selged ning kostjaga läbi räägitud. Hageja hinnangul ei ole vastuse koostamise ajakulu reaalne, kostja esindaja kulutas nimetatud toimingutele maksimaalselt 30 minutit. Hageja vaidleb vastu ka kompromissläbirääkimistega seotud ajakulule. Hageja esindaja helistas ise kostja esindajale kompromissi sõlmimiseks ning suhtlus kestis 3-5 minutit. Kostja esindaja poolt saadetud vastu-kompromissettepaneku tingimused vastavad kostja esindaja poolt hagi vastuses välja toodud tingimustele, mis tähendab, et vastu-kompromissettepaneku koostamine ei saanud võtta kauem aega kui 5 minutit. Hageja peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks 10 minutit. Kompromissläbirääkimisi pidades selgitas hageja kostja esindajale maksehäiretega seonduva põhjalikult lahti, mistõttu kostja esindaja ajakulu 15 min maksehäire analüüsimise peale ei ole põhjendatud. Hageja esindajaga suhtlemise, maksehäire avaldamise analüüsi ja kliendiga suhtlemise peale kulunud 15 minutit hageja ei pea põhjendatuks, kuna hageja esindajaga suhtlemine telefoni teel kestis maksimaalselt mõne minuti. Kostja dubleerib nimekirjas maksehäirete analüüsi toimingut - eelneva toimingu puhul on kostja esindaja juba välja toonud, et on teinud maksehäire analüüsi. Hageja leiab, et kostja esindaja tehtud toimingule võis kuluda maksimaalselt 5 minutit. Ajakulu 22.06.2022 kohtunõudele vastuse koostamise ja esitamise ning menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise eest 30 minutit ei ole põhjendatud. Kostja esindaja vastus sisaldab seaduse paragrahvide kopeerimist ja lihtlausete koostamist. Kostja ei pidanud vastuse esitamiseks koostama uusi selgitusi. Hageja peab põhjendatuks nimetatud toimingutele kulunud ajaks maksimaalselt 15 minutit. Hageja esindaja leiab, et kostja esindaja ei süvene nõude aluseks olevatesse dokumentidesse, vaid esitab seisukohtadena tüüpvastused. Kostja esindaja kopeerib eelnevalt koostatud teksti, mistõttu ei ole kostja menetluskulud täielikult põhjendatud, õigusabi maht on ülepaisutatud. Kostja on mitmes menetlusdokumendis korranud oma seisukohti, samuti on dokumendi koostamisele kulunud aeg ebamõistlik. Tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud punktis 14, et esindajate töö mahtu on võimalik hinnata selle kaudu, kuivõrd nende koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus punktis 11 märkinud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Hageja palub menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kuid juhul, kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis palub hageja kohtul mõista kostja menetluskulud välja mõistlikus ulatuses, võttes arvesse hageja põhistusi.
13.Kohtupraktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-116810 Kohus nõustub hageja esindaja vastuväidetega osaliselt. Arvestades asja sisu ja mahukust, menetluses esitatud dokumentide mahtu, sh kostja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja esindaja näidatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks põhjendatud ja vajalik osaliselt, 4 tunni ja 15 min ulatuses.
13.1.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja vastuväited kostja esindaja hagimaterjalidega ja menetlusse võtmise määrusega tutvumise, asja perspektiivi ja edasiste toimingute otsustamise ajakulu ülepaisutatuse kohta põhjendamatud. Arusaamatuks jääb hageja esindaja väide, et kohtumäärus on koostatud trafaretse tekstina ning peaks olema kostja esindajale varasemast praktikast tuttav. Trafarettide kasutamine annab ajavõitu ainult määruse koostajale, see ei tähenda, et menetlusosalised või nende esindajad ei pea määrust läbi lugema. Lisaks ei kasuta kõik kohtunikud täpselt ühesuguse sisuga menetlusse võtmise määruseid. Määruse põhjendustes annab kohus tihtipeale täiendavaid selgitusi, mis on olulised just selles konkreetses asjas. Määruse adressaadid ei saa määrust läbi lugemata olla kindlad, et määruse sisu on täpselt sama, mis mõnes varasemas sama kohtu või kohtuniku menetlusse võtmise määruses. Kogu selle materjaliga tutvumiseks ja menetlusliku olukorra hindamiseks on kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 minutit vägagi mõistlik.
13.2.Kohus osaliselt nõustub hageja esindaja vastuväidetega kostja vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatusse osas. Vastuse sisu ja mahtu (sisulist tekstiosa 2 lk) on kasutatud arvestades on kohtu hinnangul kostja vastuse koostamiseks ja vastuse koostamisega seotud kliendisuhtluseks põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 15 minutit. Tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega, kuid vastuse koostamine minimaalselt sisaldab lisaks teksti trükkimisele andmete kogumist ja analüüsimist, asjaolude õigusliku hindamise põhjal nõude aegumise osas seisukoha kujundamist ning kohtule esitatava vastuse sisu kliendiga kooskõlastamist. Kohus leiab, et aegumise vastuväite põhjendamisel on vastuväitest arusaamiseks ja selle põhjendatuses veendumiseks asjakohaste õigusnormide tsiteerimine asjakohane, eriti kui vastuse koostab professionaalne õigusteenuse osutaja. Siiski annab õigusnormi dokumendi teksti kopeerimine dokumendi koostajale mõningast ajavõitu, seda arvestades kohus loeb vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks väiksemas mahus kui kostja menetluskulude nimekirjas näidatud.
13.3.Kohtu hinnangul on seoses pooltevaheliste kompromissläbirääkimistega mõistlik ja põhjendatud kostja esindaja ajakulu 1 tund. Kostja esindaja ei ole dubleerinud maksehäireregistriga seonduvaid toiminguid, nagu hageja väidab. Ühel juhul on kostja esindaja otsinud teavet maksehäire registri ja isikuandmete kustutamise võimaluse kohta ning analüüsinud hageja esindaja vastavate väidete õigsust (15 min), samal päeval teine toiming sisaldas suhtlust hageja esindajaga ja maksehäire avaldamise analüüsi (15 min), see ilmselt ajaliselt eelnes menetluskulude nimekirja eelmises lahtris märgitud toimingutele. Küll on kostja esindaja kahel erineval päeval märkinud kompromissiga seotud suhtluse hageja esindajaga, lisaks on eraldi välja toodud vastukompromissettepaneku esitamine hageja esindajale e-kirja teel. Hageja esindaja väidetel toimus üks kompromissiteemaline telefonikõne kostja esindajaga, hageja helistas kostja esindajale ning kõne kestis 3-4 minutit. Õige ei ole hageja väide, et kostja kompromissettepanek kattus kirjalikus vastuses esitatud ettepanekule, mistõttu selle vormistamine olulist ajakulu kostja esindajalt ei nõudnud. 26.05.2022 kirjalikus vastuses hagile kostja välistas kompromissi sõlmimise vajalikkuse ja võimalikkuse. Pärast seda. 10.06.2022 hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, et loobub hagist ja võtab maha kõik maksehäire info kostja kohta ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja tegi 10.06.2022 e-kirja teel vastu-ettepaneku, mis erines hageja pakkumisest sisuliselt ainult selle poolest, et kostja oli valmis maksma hagejale 0,20 eurot, kuid soovis, et hageja hüvitaks kostjale menetluskulud, mis selleks ajaks olid 600 eurot (4 tundi x 150 eurot). Kostja lepingulise esindaja 14.06.2022 tehtud toimingutel eesmärgiga kontrollida, kas hageja poolt esitatud andmed maksehäireregistri kohta on õiged, ei ole kohtuasjas mingit väljundit, kostja oma seisukohta selle järel ei muutnud ning pooled 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-116810 lõpptulemusena kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu kohus leiab, et kompromissläbirääkimistega seonduv ajakulu on põhjendatud ja tuleb hagejal kostjale hüvitada 1 tunni ulatuses.
13.4.Kohus nõustub hageja esindajaga selles osas, et hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks ei pidanud kostja esindaja koostama eraldi dokumenti (ajakulu 15 min). Kuna kostjal vastuväiteid hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele ei olnud, piisanuks ühe lause lisamisest menetluskulude nimekirjale. Tegemist on menetluskulude kunstliku suurendamisega, mille hüvitamist ei saa kostja hagejalt oodata. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 min on põhjendatud ja vajalik.
14.Kostjat esindanud vandeadvokaadi tunnitasu määr 150 eurot (lisandub käibemaks) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasumääradega, sellele ei ole vastu vaielnud ka hageja. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud menetluskuludeks tema lepingulise esindaja kulud 4 tundi 15 min x 150 eurot = 637,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (koos käibemaksuga summa 765 eurot). Kostja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulud koos menetluskuludelt arvestatud käibemaksuga.
15.TsMS § 150 lg 2 p 2 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, kuna hageja loobus hagist. Hageja on selles asjas tasunud riigilõivu kokku 175 eurot: 07.06.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja kostja vastuväite tõttu menetluse hagimenetluses jätkumisel 07.10.2021 täiendavalt 130 eurot. Kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 1⁄2, s.o 87,50 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud Julianus Inkasso OÜ pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.