LOGiT Eesti AS hagi AS Smart City Group ja X AS vastu X AS aktsionäride 22.05.2020 üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise tuvastamiseks, alternatiivselt X AS vastu kohustamisnõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
LOGiT Eesti AS apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja LOGiT Eesti AS (registrikood 10069174), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres, vandeadvokaadi abi Aleksander Muru Kostja I AS Smart City Group (registrikood 11432659), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Kostja II X AS (registrikood XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eva Mägi ja advokaat Marko Pikani
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 01.06.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 29.10.2021 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.LOGiT Eesti AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta LOGiT Eesti AS kanda.
4.X AS taotlus 01.06.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. X AS taotlus protokolli parandamiseks lisada kohtuistungi protokollile.
2-20-13669 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LOGiT Eesti AS (hageja) esitas 18.09.2020 Harju Maakohtule AS Smart City Group (kostja I) ja X AS (kostja II) vastu hagi, milles palus tuvastada, et X AS aktsionäride 22.05.2020 üldkoosolekul võeti vastu hageja märgitud sisuga otsused, alternatiivselt palus hageja kohustada kostja II juhatust esitama aktsionäridele nõue hageja poolt soovitud küsimuste otsustamiseks üldkoosolekul.
2.Hageja ja kostja I on kostja II aktsionärid. Hagejale kuulub 16,16% ning kostjale I 83,84% kostja II aktsiakapitalist. 01.10.2010 sõlmisid kostjad AS TÜC Varad aktsiate müügilepingu, millega kostja II müüs kostjale I aktsiad ning kostja I kohustus tasuma ostuhinna hiljemalt 01.12.2010. Hiljem muutsid kostjad müügilepingut kolmel korral. 10.12.2010 muudatusega lepiti ostuhinnaks kokku 9 430 000 eurot, millele lisanduvad täiendavad summad vastavalt kostja I ja Technopolis Oyj vahel sõlmitud aktsiate müügilepingule. Ostuhind tuli tasuda hiljemalt 01.05.2011 ning kostja II kohustus tasuma ostuhinnalt intressi 2,8% aastas. 27.04.2011 muudatusega lepiti kokku maksetähtaja muutmises selliselt, et ostuhinna tasumise päev on kostja II ja kostja I ühinemise päev, s.o päev, millal kostja II ja kostja I ühinemine kantakse äriregistrisse. 02.01.2012 muudatusega lepiti kokku põhisummalt arvestatava intressi määraks 3% aastas. 19.12.2019 kinnitas kostja I, et aktsiate müügilepingust ja sellele muudatustest tulenev kostja I laenukohustus kostja II ees on kehtiv ning et 31.12.2019 seisuga on kostja I kohustus kostja II ees 8 573 930,73 eurot.
3.Hageja esitas 23.03.2020 kostja II juhatusele nõude aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks eesmärgiga käivitada aktsiate müügilepingust ja selle muudatustest tuleneva nõude sissenõudmine kostjalt I. 24.04.2020 teatas kostja II juhatus aktsionäridele korralise üldkoosoleku toimumisest. Kostja II juhatus otsustas lisada hageja soovitud päevakorrapunktid muutmata kujul 22.05.2020 korralise üldkoosoleku päevakorda (p 5–7), kuid märkis samas, et need ei kuulu aktsionäride pädevusse. Päevakorrapunktid 5–7 olid järgnevad: • •
„Päevakorrapunkt 5. X AS-i poolt hagi esitamine AS-i Smart City Group vastu nõudmaks sisse nõue koos intressidega, mis on kajastatud X AS-i 2018. a. majandusaasta aruande lk-l 42.“ „Päevakorrapunkt 6. Punktis 5. nimetatud vaidluses X AS-i esindajateks Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaatide Artur Sanglepp ja Paul Keres määramine.“
2-20-13669 •
„Päevakorrapunkt 7. Punktis 5. nimetatud vaidluses X AS-i juhatuse kohustamine sõlmima kliendileping Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ-ga.“
4.22.05.2020 toimus kostja II aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosoleku juhataja avaldas, et ei pane päevakorrapunkte 5–7 hääletusele, sest nende otsustamine ei ole aktsionäride pädevuses. Hageja esitas päevakorrapunktide hääletuse panemata jätmisele kirjaliku vastuväite. Seadus ei näe ette, et üldkoosoleku juhatajal oleks õigus jätta päevakorda pandud küsimusi hääletusele panemata. Üldkoosolek oli pädev otsustama nõude esitamist kostja I vastu. Äriseadustiku (ÄS) § 298 lg 2 sätestab, et teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kuigi seaduses on aktsionäride üldkoosoleku pädevus ammendavalt loetletud, võib siiski püstitada küsimuse, kas üldkoosolekul võiks olla ka mingi n-ö kirjutamata kompetents ehk kas on olemas sellised küsimused, mille juhatus on kohustatud tooma üldkoosoleku ette otsustamiseks. Saksa õiguses jaatatakse üldkoosoleku kirjutamata kompetentsi eelkõige juhul, kui tegemist on sellise tehingu või toiminguga, millel on nii oluline mõju liikmelisusele, et juhatus ei saa mõistlikult eeldada, et ta võiks selliseid küsimusi otsustada ilma üldkoosoleku poole pöördumata. Ka Eesti õiguse järgi ei ole välistatud, et mõnel juhul on formaalselt juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluv küsimus aktsionäride õigusi sedavõrd riivav, et selleks tuleks saada üldkoosoleku aktsept. Seaduse mõttest tulenevalt ei peaks suuraktsionäril olema võimalik oma enamushäälte kaudu blokeerida enda vastu nõuete esitamist ühingu poolt ja seda isegi juhul, kui ta suudab seda faktiliselt teha läbi nõukogu ja juhatuse mõjutamise. Sõltumata sellest, kas üldkoosolekul on tegelikult pädevust küsimuse üle otsustada, tuleb päevakorras olevad küsimused, mis eeldavad otsuse vastuvõtmist, üldkoosolekul läbi hääletada. Kui küsimus, mis on päevakorda lisatud, aktsiaseltsi mõne organi või organi liikme hinnangul üldkoosoleku pädevusse ei kuulu, siis on tal vastav otsus võimalik otsuse kehtetuks tunnistamise menetluses vaidlustada. Kui juhatus või nõukogu üldkoosoleku otsust, mis ei ole hõlmatud ÄS § 298 lg-s 1 sätestatud küsimustega, selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlusta, siis on üldkoosoleku pädevuse laienemine heaks kiidetud ja küsimus on ÄS § 298 lg 2 alusel tagantjärele üldkoosoleku pädevusse antud.
5.Hageja on seisukohal, et päevakorrapunktides 5–7 märgitud otsused on 22.05.2020 vastu võetud. Hageja üldkoosolekul esitatud vastuväidet tuleb lugeda otsuste vastuvõtmisele suunatud tahteavalduseks. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on selge hageja tahe hääletada päevakorrapunktide 5–7 all hääletamisele kuulunud otsuste poolt. Kostja I ÄS § 303 lg 1 tulenevalt hääletada ei oleks saanud. Seega tuleb otsused päevakorrapunktides 5-7 lugeda vastuvõetuks hageja häältega.
6.Alternatiivselt, kui otsuseid ei ole vastu võetud, tuleb kohustada kostja II juhatust esitama üldkoosolekule nõue nende küsimuste otsustamiseks. Kostjal II on kostja I vastu alates 01.10.2010 nõue, mille suurus oli seisuga 31.12.2019 8 573 930,73 eurot. Kümne aasta jooksul ei ole kostja II juhatus teinud ühtegi toimingut selle nõude sissenõudmiseks. Selle põhjuseks on asjaolu, et kostja I omab ainuvõimu nõukogu ja nõukogu kaudu juhatuse liikmete koosseisu kujundamiseks. Selliselt on kostjal I olnud võimalik saavutada hageja ees eeliseid, võttes kostjalt II suuremahulise laenu ja lükates koostöös enda määratud juhtorganitega selle laenu tagasimaksmine määramatusse aega. Juhatusel on kohustus esitada üldkoosolekule nõue hageja taotletud küsimuste otsustamiseks tulenevalt hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest.
7.Hageja palub:
7.1.tuvastada, et X AS aktsionäride 22.05.2020 üldkoosolekul on vastu võetud järgmise sisuga otsused:
2-20-13669
7.1.1.„Esitada hagi X AS poolt AS Smart City Group vastu nõudmaks sisse nõue koos intressidega, mis on kajastatud X AS-i 2018. a majandusaasta aruande lk-l 42.“
7.1.2.„Määrata hagis X AS poolt AS Smart City Group vastu nõudmaks sisse nõue koos intressidega, mis on kajastatud X AS-i 2018. a majandusaasta aruande lk-l 42, X AS esindajateks Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaadid Artur Sanglepp ja Paul Keres.“
7.1.3.„Kohustada X AS juhatust sõlmima kliendileping Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ-ga, mille esemeks on hagi esitamine ja esindamine hagis X AS poolt AS Smart City Group vastu nõudmaks sisse nõue koos intressidega, mis on kajastatud X AS-i 2018. a majandusaasta aruande lk-l 42.“
7.2.Alternatiivselt, kohustada X AS juhatust esitama X AS aktsionäridele nõue alljärgnevate küsimuste otsustamiseks üldkoosolekul:
7.2.1.X AS poolt hagi esitamine AS Smart City Group vastu nõudmaks sisse nõue koos intressidega, mis on kajastatud X AS-i 2018. a majandusaasta aruande lk-l 42;
7.2.2.punktis 1.2.1 nimetatud vaidluses X AS esindajateks Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN (alates ärinime muudatusest 08.07.2020 Advokaadibüroo LEVIN OÜ) vandeadvokaatide Artur Sanglepp ja Paul Keres määramine;
7.2.3.punktis 1.2.1 nimetatud vaidluses X AS juhatuse kohustamine sõlmima kliendileping Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ-ga (alates ärinime muudatusest 08.07.2020 Advokaadibüroo LEVIN OÜ-ga). Kostjate vastuväited
8.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
9.Otsuse punktides 7.1.1–7.1.3 märgitud küsimused ei ole aktsionäride üldkoosoleku pädevuses ning samuti ei ole ühingu juhatus nõudnud aktsionäride üldkoosolekul kõnesolevate küsimuste osas otsuste vastuvõtmist. Pelgalt aktsionäri poolt esitatud küsimuse lisamisega üldkoosoleku päevakorda ei saa laiendada üldkoosoleku pädevust. Aktsionäril on tema vastu esitatava nõude üle otsustamise korral hääletamispiirang, kui vastav küsimus juhatuse või nõukogu poolt aktsionäride üldkoosolekule suunatakse, aga see ei laienda üldiselt aktsionäride pädevust, nagu hageja on ekslikult väitnud. Üldkoosoleku juhataja käitus kõnesolevaid küsimusi hääletusele panemata jättes õiguspäraselt. Üldkoosoleku juhataja roll on seista hea selle eest, et üldkoosolek viiakse läbi vastavalt õigusaktide sätetele ning üldkoosolekul vastuvõetud otsused oleksid seaduse nõuetele vastavad. Seadusest ei tulene nõuet, et kõigis päevakorras olevates küsimustes tuleks vastu võtta otsus. Kuigi hagis ei ole taotletud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist (kuivõrd otsust ei võetud vastu), siis rajaneb hageja esimene alternatiivnõue hääleõiguse piirangul, mida saab vaidlustada üksnes läbi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, mis on hagi esitamise seisuga aegunud. Kuna hageja taotletud küsimusi üldkoosolekul ei hääletatud, siis ei ole ka õiguslikult võimalik tuvastada, et otsused nendes küsimustes võeti vastu. Positiivse otsuse tuvastamise hagi esitamise eeldusena peab primaarselt olema vastu võetud esialgne otsus, mis peaks hagi rahuldamise tulemusena ära langema – vaid sellisel juhul saab tuvastada, et võeti vastu teistsuguse sisuga otsus. Kuna hääletamist ei toimunud, siis sellist esialgset otsust ei eksisteeri. Hageja vastuväitest ei saa tuletada tahteavaldust hääletamiseks. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et otsused võeti vastu, siis otsused on tühised vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga, vastuvõtmise korra rikkumise tõttu ning vastuolu tõttu heade kommetega.
10.Rahuldamata tuleb jätta mh alternatiivne nõue. Seadusest ega põhikirjast ei tulene juhatusele kohustust nõuda teatud üldkoosoleku pädevusest väljapoole jäävate küsimuste
2-20-13669 lisamist üldkoosoleku päevakorda olukorras, kus aktsionär vastavasisulise nõude juhatusele esitab. Järelikult ei saa ka juhatust millekski selliseks kohustada. Aktsionär ei saa kohustada juhatust läbi kohtumenetluse teostama ÄS § 298 lg 2 sätestatud õigust. Üldkoosoleku pädevusest väljapoole jäävate küsimuste üldkoosolekule otsustamiseks esitamine ja üldkoosoleku otsuse vastavas osas vastuvõtmise nõudmine on juhatuse diskretsioon. Asjaoluga, et juhatusel oleks õigus esitada kostja I vastu hagi, ei kaasne juhatusele kohustust vastava toimingu tegemiseks. Juhatuse pädevuses on kaaluda, kas nõude maksma panemine on ühingu huvides vajalik ning otstarbekas. Hea usu põhimõte ja lojaalsuskohustus on üldised õiguskäibes vajalikud põhimõtted, mis ei ole kuidagi võrreldavad näiteks äriühingu põhikirjast või osanike/aktsionäride vahelisest lepingust tuleneda võivate kohustustega konkretiseeritud küsimuste osas teatud viisil hääletamiseks. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Kui kuskilt oleks tuletatav juhatuse kohustus käituda ühe aktsionäri soovitud viisil, siis see tähendaks sisuliselt juhatuselt juhtimisõiguse äravõtmist. Maakohtu otsus
11.Maakohus jättis 29.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohus tuvastas, et hageja nõutud küsimused lisati 22.05.2020 üldkoosoleku päevakorda (päevakorrapunktid 5–7), kuid 22.05.2020 üldkoosoleku protokollis märgitu kohaselt päevakorrapunktides 5, 6 ja 7 hääletamist ei toimunud. Protokolli kohaselt keeldus koosoleku juhataja nende punktide hääletusele panemisest, leides, et tegemist ei ole aktsionäride pädevuses olevate küsimustega. Hageja esitas kirjaliku vastuväite.
13.Maakohus ei nõustunud kostjatega, et koosoleku juhatajal on õigus jätta päevakorras olev otsuse eelnõu hääletusele panemata olukorras, kus sellega ei nõustu aktsionär, kelle nõudel küsimus päevakorda võeti. Õigus nõuda küsimuste päevakorda võtmist muutub sisutuks, kui küsimused küll formaalselt päevakorda võetakse, kuid esitatud otsuse eelnõu hääletamisele ei panda. Kohus leidis, et õigus nõuda küsimuse päevakorda võtmist hõlmab nii õigust küsimuse arutamisele üldkoosolekul, kui et üldkoosolek hääletaks päevakorrapunkti kohta esitatud eelnõu otsusena vastuvõtmise osas. Seejuures ei oma tähendust, kas küsimuse otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Juhul kui üldkoosolek võtab vastu otsuse küsimuses, mis ei kuulu selle pädevusse, on kohaseks õiguskaitseabinõuks kehtetuks tunnistamise nõue ÄS § 302 järgi, millise nõude esitamise õigus on tulenevalt ÄS § 302 lg-st 3 mh aktsiaseltsi juhatusel või nõukogul. Kuna seadus ei näe ette õigust mistahes küsimuste päevakorda või otsuste eelnõude vastuvõtmisest keelduda, kui need on esitatud tähtaegselt aktsionäride poolt, kelle aktsiatega on esindatud aktsiakapital nõutud ulatuses, ei saa ühingul olla ka õigust jätta otsuse eelnõu hääletusele panemata sõltumata selle sisust.
14.Nõuded üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise dokumenteerimisele sätestab ÄS § 304 lg 1 p 5, mille kohaselt üldkoosolek protokollitakse ja protokolli kantakse mh koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks jäänud häälte arv. 22.05.2020 üldkoosoleku protokolli ning sellele lisatud vastuväite kohaselt küll hääletamist p 5–7 osas ei toimunud, kuid hageja tegi järgmise sisuga avalduse: „Vastuväide X AS-i 22.05.2020 aktsionäride üldkoosoleku päevakorrapunktides 5, 6 ja 7 otsuste vastu võtmata jätmisele. Kuna juhatus on pannud päevakorda otsustada hagi esitamine AS-i Smart City Group vastu nõudmaks sisse nõue koos intressidega, mis on kajastatud X AS-i 2018.a. majandusaasta aruande lk-l 42, tuleb need otsused lugeda vastuvõetuks LOGiT Eesti AS-i häältega tulenevalt AS-ile Smart City Group sellises olukorras kohalduvast hääleõiguse piirangust. Päevakorrapunktides 5, 6 ja 7 otsuste vastu võtmata
2-20-13669 jätmine on aktsionäride üldkoosoleku läbiviimise korra oluline rikkumine.“ Kohtu hinnangul ei olnud tegemist selge sisuga tahteavaldusega. Vastu on vaieldud otsuste vastu võtmata jätmisele viitega enamusaktsionäri hääleõiguse piirangule, milline vastuväide saaks olla asjakohane olukorras, kus otsuste eelnõusid oleks hääletatud ning hääletamisel oleks osalenud ka enamusaktsionär. Võttes arvesse, et hageja tegi avalduse protokolli kohaselt pärast seda, kui koosoleku juhataja teatas, et punkte 5–7 hääletusele ei panda, võis avaldusest mõistlikult aru saada, et hageja vaidleb vastu hääletamisele panemata jätmisele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1). Kohus leidis, et hääletusele panemata jätmisele vastu vaidlemine ei ole samastatav otsuste poolt hääletamisega. Esitatust ei nähtu, et hageja oleks täiendavalt avaldanud, et tema hääletab p-des toodud 5–7 otsuste poolt. Kohus asus seisukohale, et p-des 5-7 toodud otsuste vastuvõtmiseks 22.05.2020 üldkoosolekul hääli ei antud. Kohus jättis seetõttu hageja primaarse nõude otsuste vastuvõtmise tuvastamiseks rahuldamata.
15.Hageja alternatiivse nõude osas nõustus kohus kostjatega, et tulenevalt ÄS § 298 lg 1 p-dest 1–10 ei ole tegemist aktsionäride üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimustega. Muuhulgas ei ole pädevus tuletatav ÄS § 303 lg-st 1, mille sisuks on mitte pädevuse andmine, vaid hääleõiguse piiramine mh juhtudeks, kui juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluv küsimus on antud ÄS § 298 lg 2 järgi üldkoosoleku otsustada.
16.Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt on juhatusel kohustus hääletada otsuse poolt anda hageja taotletud küsimused üldkoosoleku otsustada tulenevalt hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest. Kohus leidis, et küsimus nõude esitamisest kostja I vastu ühingu tegutsemisvõimega ei seondu. Olukord, kus nn patiseisus osanike puhul üks osanikest keeldub hääletamast ühingu tegutsemise jätkamiseks vajaliku otsuse poolt, ei ole samastatav olukorraga, kus vähemusaktsionär soovib, et ühing esitaks nõude enamusaktsionäri vastu. Kohus leidis, et otse hea usu põhimõttest tuletatav hääletamiskohustus on erand, mis saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui muud õiguskaitsevahendid puuduvad. Küsimused ühingu juhtimisest on juhatuse pädevuses, juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu. Nii juhatuse kui nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisel ühingu ees tekkiva kahju eest. Seadusest ei tulene aktsionärile õigust ühingu juhtimisse sekkumiseks hageja poolt soovitud viisil. Seetõttu ei oma tähendust asjaolud, millega hageja soovis põhjendada ühingul nõude olemasolu kostja I vastu ning kohus ei hinnanud nende asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid ja jättis hagi rahuldamata ka alternatiivse nõude osas. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
18.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi, kohaldades vääralt TsÜS § 68 lg-t 2. Olukorras, kus üldkoosoleku juhataja keeldub päevakorrapunkti hääletusele panemast, mille peale esitab aktsionär vastuväite, tuleb lugeda vastuväite esitanud aktsionäri hääl antuks ja otsus vastuvõetuks, kui otsuse vastuvõtmiseks oli piisav või vajalik ainult vastuväite esitanud aktsionäri hääl. Hageja andis vastuväites oma hääle päevakorrapunktide 5–7 poolt otsese tahtevaldusega TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Isegi kui tegemist ei ole hääle andmisega otsese tahteavaldusega, siis sellisel juhul andis hageja oma hääle kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Maakohtu käsitlus teeb vähemusaktsionäri huvide kaitse praktiliselt võimatuks.
19.Vaidluse all olevatel asjaoludel tuleneb juhatuse liikmetele hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest kohustus esitada kostja II aktsionäridele nõue vaidlusaluste küsimuste otsustamiseks üldkoosolekul. Hageja hinnangul piirdus maakohus hea usu põhimõtte ja
2-20-13669 lojaalsuskohustuse sisustamisel põhjendamatult vaid selgitustega patiseisust, sedastades, et patiseisu olukord ei ole samastatav olukorraga, kus vähemusaktsionäri soovib, et ühing esitaks nõude enamusaktsionäri vastu. Kuigi võib nõustuda, et need olukorrad ei ole samastatavad, leiab hageja, et hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest saab konkreetse kohustuse tuletada ka viimasel juhul. Maakohus märkis ka ise, et hea usu põhimõttest tuleneb kohustus mitte kahjustada ühingut. Enamusaktsionäri vastu nõude esitamata jätmine aga kahjustabki ühingut, sest nõude rahuldamisel saavutatav positiivne tagajärg jääb saavutamata.
20.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et ühingu huvide kaitseks leidub muid õiguskaitsevahendeid, eelkõige võimalus nõuda juhatuse või nõukogu liikmetelt kahju hüvitamist. Nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine on ÄS § 298 lg 1 p-st 9 tulenevalt üldkoosoleku pädevuses, mis tähendab, et üldkoosolek peab vastava otsuse vastu võtma. Kahju hüvitamise nõude esitamisel juhatuse liikme vastu peab vastava otsuse ÄS § 317 lg-st 8 tulenevalt vastu võtma nõukogu. Hageja hinnangul tuleb muude õiguskaitsevahendite olemasolu hindamisel arvestada ka nõude aegumisega. Kuna tänaseks on nõue juhatuse liikmete vastu aegunud, siis ei saa seda TsÜS §-de 32 ja 35 kohaldamata jätmise õigustusena kasutada.
21.Nõukogu liikmete vastu nõude esitamise osas esineb hageja hinnangul piisav alus arvamaks, et kostja I ei hääleta niisuguse otsuse esitamise poolt. ÄS § 303 lg 1 kohaldumine on ebaselge. Seega võib eeldada, et kostja I oma poolthäält ei anna, mis tähendab, et tulemusteta jääb ka selle õiguskaitsevahendi rakendamine. Kahjunõuet juhatuse ja nõukogu liikmete vastu ei pruugi olla võimalik otseselt samastada kostja nõudega laenu tagastamiseks. Praegusel juhul puuduvad muud õiguskaitsevahendid ja see toob hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest tuletatava kohustuse kõne alla. Kuna juhatuse ja nõukogu tegevusetus on suunatud kostja I huvidele ja kostja I kontrollib sisuliselt nõukogu, tuleb hagejale kui aktsionärile anda õigus sekkuda ühingu juhtimisse hagis taotletud viisil. See võimaldab kaitsta ühingu tegelikke huve.
22.Tõendid, mis tõendavad hagiavalduse p-des 3–7 esitatud väiteid ja mille kogumist hageja kohtult taotles, on asjakohased ka hea usu põhimõttest tuleneva kohustuse tuvastamiseks. Maakohus rikkus TsMS § 239 lg-t 1 ja § 243 lg-t 1, jättes kostjal II nõude olemasolu kostja I vastu põhjendavad tõendid hindamata ja vastava hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Hageja hinnangul on see rikkumine oluline, sest neid tõendeid uurides oleks maakohus pidanud jõudma järelduseni, et asjas kohalduvad TsÜS §-d 32 ja 35, ja tuvastama, et juhatusele tekkis kohustus esitada aktsionäridele nõue päevakorrapunktides 5–7 kirjeldatud küsimuste otsustamiseks. Tulemusena oleks maakohus pidanud hageja alternatiivse nõude rahuldama. Vastustaja seisukoht
23.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastustajad ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et aktsionäride üldkoosoleku juhatajal polnud õigust jätta hageja esitatud hääletusele panemata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta, jättes resolutsiooni hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2-20-13669
25.Pooltel ei olnud vaidlust, et hageja ja kostja I on kostja II aktsionärid ning hagejale kuulub 16,16% ja kostjale I 83,84% kostja II aktsiakapitalist. Hageja esitas 23.03.2020 kostja II juhatusele nõude aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks päevakorraga, mis mh sisaldas otsustusi, mille vastuvõtmise tuvastamist kostja II 22.05.2020 aktsionäride üldkoosoleku otsustena hageja käesolevas hagis nõuab ja mis puudutavad kostja I vastu nõude esitamist (tl 26-27). 24.04. 2020 teatas kostja II juhatus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest 22.05.2020, märkides, et hageja on esitanud taotluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kostja II nõukogu otsustas lisada esitatud otsused üldkoosoleku päevakorda ning selgitas, et tegemist ei ole aktsionäride pädevusse kuuluvate küsimustega ja nõukogu ega juhatuse nõue ei ole, et neis küsimustes otsused vastu võetakse (tl 29-33). 22.05.2020 toimunud kostja II üldkoosolekul ei pannud koosoleku juhataja Tanel Kalaus päevakorrapunkte 5-7 hääletusele ja selgitas, et hageja nõudel päevakorda võetud küsimused ei ole aktsionäride pädevuses ning juhatus ei ole nõudnud nendes otsuste vastuvõtmist, mistõttu äriseadustik ei võimalda aktsionäridel nende küsimuste üle otsustada (tl 34-40). Hageja esitas päevakorrapunktide 5-7 toodud otsuste vastu võtmata jätmisele vastuväite (tl 41).
26.Hageja palus tuvastada, et tema häältega olid vaidlusalused otsused vastu võetud ja alternatiivses nõudes palus hageja kohustada kostja II juhatust esitama samad küsimused kostja II aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks. Ringkonnakohus kontrollib esmalt hageja esimese nõude lahendamist maakohtu poolt.
27.Pooled vaidlesid esimesena esitatud nõude osas maakohtus selle üle, kas aktsionäride üldkoosoleku juhatajal oli õigus jätta hageja esitatud otsuseid aktsionäride üldkoosolekul hääletusele panemata ja kas otsustused, mis olid üldkoosoleku päevakorrapunktides 5-7, on hageja häältega vastu võetud. Maakohus leidis, et koosoleku juhatajal ei ole õigust jätta päevakorras olev otsuse eelnõu hääletamisele panemata, kui sellega ei nõustu aktsionär, kelle nõudel küsimus päevakorda võeti. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu.
28.Aktsionäride üldkoosoleku juhataja kohustuste kohta sätestab ÄS § 304 lg 2, et koosoleku juhataja kirjutab protokollile alla, ja § 297 lg 3 järgi kinnitab juhataja üldkoosolekul osalevate aktsionäride nimekirja. Muid kohustusi ega õigusi aktsionäride üldkoosoleku juhatajale äriseadustikust ei tulene. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et aktsionäride üldkoosoleku juhataja ei ole pelgalt isik, kes juhatab koosolekut ja kirjutab alla protokollile, vaid üldkoosoleku juhataja kohustuseks on mh vältida ebaseaduslike otsuste vastuvõtmist. Riigikohus on märkinud üldkoosoleku protokollija osas, kelle täpseid kohustusi äriseadustik samuti ei sätesta, et protokollija on tulenevalt tema ja äriühingu vahelisest võlasuhtest võtnud endale kohustuse kajastada koosoleku käiku õigesti, vormistada seaduse nõuetele vastav dokument ja allkirjastada see (Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-9475, p 12). Ka üldkoosoleku juhataja ja äriühingu vahelised kohustused tulenevad nendevahelisest võlasuhtest ja ringkonnakohtu arvates on üldkoosoleku juhataja kohustatud oma ülesandeid täites seisma hea selle eest, et üldkoosolek viidaks läbi vastavalt seaduses ja äriühingu põhikirjas sätestatule ning vastuvõetud otsused oleksid kehtivad. Eeltoodu on vajalik selleks, et vältida vajadust hilisemalt vastuvõetud otsuseid vaidlustada.
29.Vaidlust ei ole, et päevakorrapunktides 5-7 toodud küsimused ei kuulu ÄS § 298 lg 1 järgi aktsionäride ainupädevusse. ÄS § 298 lg 2 järgi võib üldkoosolek otsuse vastu võtta teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes juhatuse või nõukogu nõudel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on kostja II juhatus sõnaselgelt avaldanud, et päevakorrapunktides 5-7 sätestatud küsimused ei ole päevakorda võetud kostja II juhatuse ega nõukogu nõudel. Kuigi eelviidatud küsimustes olid otsuste eelnõud aktsionäridele esitatud, ei saa sellest järeldada, et
2-20-13669 seda oleks nõudnud aktsiaseltsi juhatus või nõukogu. Tegemist oli kostja II juhatuse poolt aktsionäride informeerimisega sellest, et hageja on esitanud küsimused aktsionäride üldkoosolekule arutamiseks. Kuna nõukogu ega juhatus ei ole nõudnud, et päevakorrapunktides 5-7 võetaks vastu otsused, on kostja II 22.05.2020 aktsionäride üldkoosoleku juhataja õiguspäraselt jätnud need küsimused hääletamisele panemata, kuna hääletamisel oleksid vastuvõetud otsused võinud osutada vastava nõude esitamisel ÄS § 298 lg 2 ja § 302 lg 1 järgi kehtetuks.
30.TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete (osanike koosoleku puhul osanike) häälte kui tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele (Riigikohtu 1.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt on aktsionäride otsus üldkoosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli. Kostja II aktsionäride 22.05.2020 korralisel üldkoosolekul päevakorrapunktides 5-7 hääletamist ei toimunud, see tähendab aktsionärid nende küsimuste kohta hääli ei ole andnud, ja seetõttu ei võetud vaidlusalustes päevakorrapunktides vastu otsuseid.
31.Kuna kostja II aktsionäride üldkoosolek ei võtnud 22.05.2020 üldkoosolekul vastu päevakorrapunktides 5-7 toodud otsuseid, siis ringkonnakohtu arvates välistab juba see hageja esimesena esitatud nõude rahuldamise. Ringkonnakohus märgib, et otsuse vastuvõtmise tuvastamise võimalust vähemusosaluse omaja häältega juhul, kui enamusosanik ei saanud hääleõiguse piirangu tõttu oma tahet avaldada, on õiguskirjanduses jaatatud (Juridica IX/2016, lk 621 – 634, Kalev Saare „Hääleõiguse piirang kapitaliühingu kaitse abinõuna“), kuid sellise nõude rahuldamise eelduseks on, et vastav otsus oleks üldkoosolekul hääletusele pandud.
32.Kuigi hageja esimese nõude rahuldamise välistab ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatu ja kolleegiumi arvates ei ole oluline tuvastada hageja vastuväites sisalduvat tahteavaldust, märgib ringkonnakohus siiski, et hageja vastuväite sisust ei saa järeldada hageja poolt soovitud tagajärge. Kuna kostja II aktsionäride 22.05.2020 üldkoosolekul päevakorrapunkte 5-7 ei hääletatud, siis sai hageja vastuväite esitada ainult sellele, et koosoleku juhataja nimetatud päevakorrapunkte üldkoosolekul hääletamisele ei pannud ja vastuväites avaldatuga ei ole võimalik lugeda päevakorrapunktides 5-7 toodud otsuseid vastuvõetuks.
33.Ringkonnakohus leiab, et hageja alternatiivse nõude on maakohus õigesti jätnud rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
34.ÄS § 298 lg 2 järgi küsimustes, mis ei ole sama paragrahvi lõike 1 järgi üldkoosoleku pädevuses, võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Seadusest ei tulene, et aktsionäride üldkoosolek peaks igal juhul panema aktsionäri nõudel üldkoosoleku päevakorda ja seal hääletusele küsimused, mis ei kuulu aktsionäride üldkoosoleku pädevusse. Samuti ei ole kohtu ette toodud, et kostja II põhikirjast või aktsionäridevahelisest muust võlasuhtest tuleneks aktsionäridele kohustus aktsionäri vastu nõude esitamist aktsionäride üldkoosolekul otsustada. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et TsÜS §-dest 32 ja 35 tuleneb kostja II juhatusele kohustus panna hageja poolt nõutud otsustused, mis ÄS § 298 lg 1 järgi ei kuulu aktsionäride üldkoosoleku pädevusse, üldkoosoleku päevakorda ja seal hääletamisele. Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale sarnastes vaidlustes. Juhatusele võib tuleneda TsÜS §-de 32 ja 35 järgi kohustus panna teatud küsimused üldkoosolekule hääletamisele ainult siis, kui nende küsimuste üle otsustamisest sõltub
2-20-13669 äriühingu tegutsemisvõime või otsuste vastuvõtmata jätmisel tekiks äriühingule oluline kahju. Hageja ei ole esile toonud, et tema poolt kostja II aktsionäride üldkoosolekule esitatavad otsused oleksid ühingu eksistentsile olulised. Tavapäraselt kuuluvad küsimused aktsionäri vastu rahalise nõude esitamiseks juhatuse või nõukogu pädevusse ja ilma olulise põhjuseta ei ole üldreeglina ühel aktsionäril võimalik sekkuda juhatuse tegevusse.
35.Kostja II esitas ringkonnakohtule taotluse 01.06.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotlusest nähtuvalt palub ta täpsustada protokolli. Hageja vaidles kostja II taotlusele vastu.
36.Ringkonnakohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja II taotluses toodud täpsustused ei ole vajalikud asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt. TsMS § 53 lg 4 teise lause järgi tuleb taotlus lisada kohtuistungi protokollile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis TsMS § 177 lg 2 järgi määrab ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asja menetlust lõpetava lahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.