Elisa Teleteenused AS hagi O. Š. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
601,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn), esindaja Anni Kennedy (e-post: [email protected]) Kostja: O. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista O. Š.lt Elisa Teleteenused AS kasuks hageja ja kostja vahel 17.12.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr. L-1040822 alusel osutatud teenuste eest väljastatud arvete nr A-33544283, A-33756655, A-33962462, A-34167934, NA116621, NA-116622, NA-116623, A-34374082 ja A-34580195 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 562,62 eurot (millest 337,54 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 200,08 eurot põhivõlalt arvestatud ja kohtuotsuse 30.06.2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista O. Š.lt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 337,54 eurot) lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas alates 01.07.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Määrata Elisa Teleteenused AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 325,00 eurot (125,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).
6.Mõista O. Š.lt Elisa Teleteenused AS kasuks välja menetluskulude katteks 325,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on O. Š. kohustatud tasuma Elisa Teleteenused AS-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-21-140068
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale O. Š.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 10.05.2022 määrusega võttis menetlusse Elisa Teleteenused AS hagi O. Š. vastu põhivõlgnevuse 337,54 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 23.05.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 08.06.2022 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 22.06.2022 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140068 hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 17.12.2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr. L-1040822, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. AS Elisa Teleteenused on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: Arve nr Summa Maksetähtpäev A-33544283 32,91 31.12.2018 A-33756655 27,97 31.01.2019 A-33962462 32,97 28.02.2019 A-34167934 18,97 31.03.2019 NA-116621 10,00 26.04.2019 NA-116622 99,00 26.04.2019 NA-116623 99,00 26.04.2019 A-34374082 8,97 30.04.2019 A-34580195 7,75 31.05.2019 Kokku 337,54
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 337,54 eurot, sissenõudmiskulud 25,00 eurot ja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni 16.02.2022 summas 177,46 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 17.02.2022 kuni põhinõude summas 337,54 eurot täitmiseni määras 0,05% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 367, § 1132 lg 2.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulud 432,00 eurot (koos käibemaksuga, 3 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. AS Starman (praeguse nimega Elisa Teleteenused AS) ja kostja vahel sõlmitud sideteenuste osutamise lepingust tulenev õigussuhe on kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 järgi (koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-ga 3). ESS § 96 lg 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140068 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest müüjale tasu vastavalt lepingule. Poolte vahel on sõlmitud ka seadmete rendileping, selles osas on tegemist üürilepinguga VÕS § 271 tähenduses: üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksa üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lepingu allkirjastamisega kostja kinnitas seadme(te) kättesaamist ja võttis endale kohustuse maksta selle eest tasu vastavuses hageja hinnakirja ja üldtingimustega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 337,54 eurot.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on saatnud kostjale kolm tasulist kirja ning palub esimese kirja eest sissenõudmiskulu summas 15 eurot ning kahe järgneva kirja saatmise eest 5 eurot kirja kohta. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja on arvestanud viivist Elisa Teleteenused AS üldtingimuste p 10.1 järgi, mille kohaselt on õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise summa 177,46 eurot. Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 16.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 177,46 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
10.Hageja taotleb lisaks viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 337,54 euro täieliku tasumiseni alates 17.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab menetluse ajal kohtuotsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140068 Perioodil 17.02.2022 kuni 30.06.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 337,54 eurolt viivis määras 0,05% päevas täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 22,62 eurot. Seega kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise summa on 200,08 eurot, kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 125,00 eurot ja õigusabikulud 432,00 eurot.
13.1.Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
13.2.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja lepingulise esindaja on kulutanud õigusabi osutamisele 3 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 432,00 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid: 1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 0,5 tundi; Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ning avalduse esitamine on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses ning ei ole õiguslikku alust hüvitada hagimenetluses hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid 20 eurost suuremas summas. 2) Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule – 2 tundi. Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140068 ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine, vähemalt osaliselt pidi hageja tegema seda enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt tähendab varem väljatöötatud tekstile kostja isikuandmete, lepingu(te) ja arve(te) numbri(t)e ning võlgnevuse arvaandmete lisamist. Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 180,00 eurot (ilma käibemaksuta).
14.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 325,00 eurot (125,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
16.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.