SIA „KG Latvija“ hagi Idakeskus OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
41 485,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SIA „KG Latvija“, registrikood 40103775495, asukoht Šķūņu iela 2 Peltes Sigulda vald Sigulda maakond Läti, esindaja Tauno Tark, vandeadvokaat Kostja: Idakeskus OÜ, registrikood 11414383, asukoht Pikk tn 32 Ambla alevik Järva vald Järva maakond, esindaja Rene Varul, vandeadvokaat
Asja läbivaatamine
18.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Idakeskus OÜ-lt SIA „KG Latvija“ kasuks Idakeskus OÜ ja SIA KG „Latvija“ vahel 03.03.2020 sõlmitud müügilepingust tulenev põhivõlg 32 472 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 3085,60 eurot.
3.Välja mõista Idakeskus OÜ-lt SIA „KG Latvija“ kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivis põhinõudelt (32 472 eurot) alates 11.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas.
Menetluskulud jätta täies ulatuses Idakeskus OÜ kanda.
2.Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
11.05.2021 esitas SIA „KG Latvija“ Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi Idakeskus OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas KG Latvija esindaja 26.02.2020 ja Idakeskuse esindaja 03.03.2020 pooltevahelise müügilepingu nr 25022020, millega hageja kohustus müüma kostjale kaupa ning kostja kohustus kauba eest tasuma. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ning tarnis kostjale kokkulepitud kauba. Kostja võttis kauba vastu. Hageja esitas kostjale 02.04.2020 arve nr KG2002783 maksetähtajaga 01.11.2020 summas 32 472 eurot, kuid kostja on jätnud oma rahalise kohustuse täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 32 472 eurot, viivised 02.11.2020 kuni 10.05.2021 summas 3085,6 eurot (0,05% päevas) ja alates 11.05.2021 viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt (32 472 eurot) kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
25.06.2021 esialgses vastuses hagile ja 29.07.2021 täiendavas vastuses hagile vaidleb kostja hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale. Hagile lisatud CMR-saatelehelt ei ole arusaadav, kellele on kaup üle antud ja kas saajaks on kostja esindaja. Saatelehel on allkirja meenutav kujutis, kuid ei ole fikseeritud isikut, kes on saatelehe allkirjastanud. Kostjal ei ole säilinud andmeid, et hageja oleks talle kauba kätte toimetanud. Hagile lisatud müügilepingu kohaselt kauba valik, hind, kogus ja spetsifikatsioon määratakse kindlaks igal üksikjuhul lepingu lisadega. Müügilepingus on fikseeritud, et mõlemad pooled aktsepteerivad ja allkirjastavad kauba nimetuse, koguse, hinna ning tarnetingimused ja -koha, mis on toodud välja selle lepingu lisades. Hagile ei ole lisatud lepingu lisa, milles oleks määratud kindlaks konkreetse kauba kogust ja eelkõige hinda. Seega on kostjale arusaamatu, mille alusel on kujunenud arvel näidatud kauba hind ja kuidas on pooled selles kokku leppinud.
Tsiviilasi nr 2-21-7460
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud istungil ära menetlusosalised ja tunnistaja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 03.03.2020 sõlmitud müügilepingust. Asjaolu, et kostja on sõlminud hagejaga eelmärgitud lepingu on tõendatud mõlema poole allkirjastatud lepinguga nr 25022020.
3.Transporditeenust osutanud ettevõtte arvega hagejale ja hageja poolt arve tasumisega on tõendatud, et hageja viis lõpule müügilepinguga võetud kohustuse, st tarnis kostjale kokkulepitud kauba.
4.Kostja jättis täitmata oma lepingujärgse kohustuse tasuda hagejale tellitud kauba eest arve alusel summas 32 472 eurot. Kostja põhjendab oma kohustuse täitmata jätmist asjaoluga, et ta ei ole kaupa kätte saanud.
5.Esmalt annab kohus hinnangu kostja vastuväitele, et kauba kättetoimetamine hageja poolt kostjale ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul on kauba kättetoimetamine tõendatud tunnistaja XX 18.05.2022 istungil antud ütlustega ning hageja esitatud dokumentaalse tõendiga transpordiettevõtte satelliitnavigatsioonisüsteemi GPS väljavõttega, mis kajastab kauba transportimise marsruudi detaile. Nimetatud väljavõttelt kajastub aadress x x x x x. Aadressil x tn x x x xasub kinnisasi, mis kuulub Idakeskus OÜ-le. Kaardilt on näha, et sõites mööda Aasa tänavat ja peatudes selle keskel jääb vasakule poole teed kinnistu aadressiga x tn x ning paremale poole teed kinnistu aadressiga x tn x. Kuivõrd GPS süsteem näitab aadressi, kus sõiduk peatub, leiab kohus, et nimetatuga on tõendatud kauba kättetoimetamine kostjale.
6.Järgnevalt annab kohus hinnagu kostja vastuväitele, et kauba hinna kujunemine ja selle kokkuleppimine poolte poolt ei ole selge kuna müügilepingule ei ole lisatud lepingu lisa, millest nähtuks tellitud kauba kogus ja hind. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud pooltevahelise kirjavahetusega tõendatud, et kostjale oli selge, mis kaupa, mis hinna eest ning mis koguses ta tellib. Vastasel juhul, kui pooled ei oleks jõudnud tingimuste osas kokkuleppele või kui kostjale ei oleks olnud tingimuste kujunemine arusaadav, ei oleks kostja lepingut allkirjastanud. Samuti kajastub kostjale esitatud arvel poolte poolt e-kirjavahetuse teel kokkulepitud hind. Seega asub kohus seisukohale, et kostjale olid lepingu sõlmimise tingimused arusaadavad ning kostja sõlmis hagejaga lepingu poolte poolt kokkulepitud tingimuste alusel. Kostja ei ole ka kohtule kuidagi tõendanud, et hageja oleks tingimusi ühepoolselt muutnud ja kostjale on arusaamatu uute tingimuste kujunemine. Vastupidi, hageja on lähtunud poolte poolt kokkulepitust ning kostja on see, kes oma kohustusi ei täitnud.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on viivitanud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma temalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud viivise arvestamise käiku ning esitanud ka viivise arvestuse. Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivise suurust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue summas 3085,60 eurot ja selle arvestus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
8.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutumata viivist alates 11.05.2021 kuni põhinõude (32 472 eurot) täitmiseni 0,05% päevas põhivõlgnevuse summalt. TsMS § 367 annab hagejale õiguse sellist nõuet esitada. Kostja ei ole hageja eelmärgitud nõudele vastuväiteid esitanud. Eeltoodut arvestades on hageja eelmärgitud nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja hagi. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlg 32 472 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3085,60 eurot ning sissenõutavaks muutumata viivis alates 11.05.2021 kuni põhinõude (32 472 eurot) täitmiseni 0,05% päevas põhivõlgnevuse summalt.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.