OÜ Stirnung avaldus Tallinn, Salme tn 21 korteriühistu vastu Tallinn, Salme tn 21 korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks nende Avaldaja: OÜ Stirnung (registrikood 12195351; asukoht Tatari 21b-19, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116; e-post xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige MT (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik: Tallinn, Salme tn 21 korteriühistu (registrikood 80247648; asukoht Salme 21, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 18.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Stirnung avaldus Tallinn, Salme tn 21 korteriühistu vastu 13.11.2021 korteriühistu üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta menetluskulud avaldaja OÜ Stirnung kanda.
3.Välja mõista puudutatud avaldajalt OÜ Stirnung (registrikood 12195351) puudutatud isiku Tallinn, Salme tn 21 korteriühistu (registrikood 80247648) kasuks menetluskulud summas 1 937 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ Stirnung (avaldaja) esitas 12.01.2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Salme tn 21 korteriühistu 13.11.2021 üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks tunnistamiseks.
2.Vaidlusaluse otsuse kohaselt otsustati hüvitada FIE ARle teostatud tööde maksumus kuludokumentide alusel summas 13 368,81 eurot kahes osas: 9 261,21 euro 31.12.2021 ja 4 107,60 eurot 31.12.2022.
3.Salme 21 korterelamus tehti 2020 ja 2021 aastal hoone välisuste ja keldriakende restaureerimist, milleks taotleti Tallinna linnalt ka restaureerimistoetust. Toetus saadi. Samas teatati suvel 2021, et remondifondi hakatakse kasutama fassaaditöödeks ja Tallina linnalt saadud restaureerimistoetus makstakse hoopis ühele korteriomanikule ARle, kes on kulutanud fassaaditöödele 17 931,37 eurot. Fassaaditööde tegemist ei ole korteriühistu üldkoosolek otsustanud ning avaldaja ei ole korteriühistu liikmena selliste kulude tegemisega nõustunud, mistõttu on avaldaja teavitanud ühistut, et tema fassaaditööde eest tasumises ei osale.
4.Avalduse kohaselt on võetud vastu otsus hüvitada ARle kulud, mis on seotud 2019 aastal kahe seina ülevärvimisega. Raha allikas on Tallinna linna restaureerimistoetus, mida ei saadud nende kahe seina ülevärvimiseks, vaid aastatel 2020 ja 2021 teostatud tööde eest, eelkõige keldriakende ja välisuste korrastamise ja restaureerimise eest.
5.Avaldaja hinnangul on hüvitise maksmine õigusvastane, sest otsuses on viidatud KrtS § 37 lgle 1, kuid selle alusel saab hüvitada ainult kaasomandi säilitamiseks vajalikeks toiminguteks tehtud kulutusi ehk vajalikke kulutusi, kuid fassaadi ülevärvimine ei ole hoone säilitamiseks vajalik kulutus. Fassaadi ülevärvimine oli toreduslik kulutus. Puudutatud isiku vastuväited avaldusele
6.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja kulude hüvitamise õiguslikud alused on nii KrtS § 37 kui ka 39 ja 40, sest tegemist oli vajalike või kasulike kuludega, mida saab otsustada häälteenamusega ja ka tagantjärgi.
7.Salme 21 hoone fassaadi ülevärvimine oli vajalik, fassaadi värv vajas taastamist kohe. ARl oli õigus vastavad kulud kaasomanikuna kanda ja seejärel nõuda hüvitamist korteriühistult, mistõttu oli korteriühistul õigus vastu võtta otsust kulude hüvitamise kohta.
8.Tallinna linna restaureerimistoetus makstakse korteriühistule välja tagantjärele pärast kulude kandmist. Pärast laekumist on tegemist korteriühistu rahaliste vahenditega ning ARle ei maksta mitte Tallinna linna restaureerimistoetust, vaid täidetakse ühistu kohustust ühistu rahaliste vahendite arvelt. Kohtuistung 18.05.2022
9.Kohus kuulas 18.05.2022 istungil ära avaldaja ja puudutatud isik ning uuris asjas esitatud tõendeid. Avaldaja täpsustas kohtuistungil, et avalduse eesmärk, et otsused ei kehtiks ning et õiguslik alus hüvitiseks puudub. Avaldaja on seisukohal, et otsus on seadusega vastuolus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus
2-22-522 kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi on hagita asjad ka korteriühistu nõuded korteriomanike vastu majandamiskulude tasumiseks.
11.Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-13391 selgitanud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, puudutatud isiku vastusega, dokumentaalsete tõenditega, kuulanud istungil ära avaldaja ja puudutatud isiku ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus lahendab esmalt avaldaja nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks (I), seejärel otsuse kehtetuks tunnistamiseks (II) ning viimasena määrab menetluskulude jaotuse ja hüvitatava summa
(III).
(I)
14.Korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse alused on välja toodud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-s 2.
15.KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
16.Avaldaja ei ole tuginenud ning kohus ei ole tuvastanud, et 13.11.2021 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. Seega ei esine KrtS § 29 lg-s 1 toodud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid.
17..TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
18.Avaldaja ei ole konkreetselt esile toonud, millisele tühisuse alusele avaldaja tugineb, vaid on pelgalt märkinud, et tema hinnangul on otsus vastuolus seadusega, sest kulud, mida hüvitatakse, on toreduslikud ja seega ei saa neid KrtS § 37 ega § 39 alusel kaasomanikule hüvitada.
19.Avaldaja ei ole esile toonud ning kohus ei ole tuvastanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse hüvitada korteriomanikule kaasomandi eseme säilitamiseks kantud vajalikud kulud, tagajärjena oleks seaduses sätestatud tühisus.
20.Avaldaja väidab üldsõnaliselt, et vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Vastuolu heade kommetega seisneb avaldaja hinnangul selles, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute vastu. Kohus sellist vastuolu õiguslustunde ja väärtushinnangutega ei tuvasta. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu üldkoosoleku otsusega ega soovi hüvitada fassaadi renoveerimisega seotud kulusid, ei tähenda, et otsus oleks vastuolus heade kommetega.
21.Kohus tuvastab, et otsuse tühisuse aluseid ei esine. Sellest tulenevalt jätab kohus avaldaja nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. (II)
2-22-522
22.KrtS § 29 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuse tuvastamisele TsÜS-i sätteid. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt saab kehtetuks tunnistada otsuse, mis on vastuolus kas seaduse või põhikirjaga.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas Salme tn 21 fassaadi ülevärmisega seotud kulud, olid vajalikud kulud Salme tn 21 kaasomandi säilitamiseks.
24.Avaldaja on esitanud seisukoha, mille kohaselt oli hoone fassaad rahuldavas seisukorras ja hoone säilitamine värvkatte kulumise tõttu ohus ei olnud. Avaldaja käsitluses tõendab eelviidatud väidet ainuüksi asjaolu, et ühistu oli majas tegutsenud üle aastakümne, kuid seni ei peetud fassaadi värvimist ehk remonti vajalikuks.
25.Puudutatud isik on seisukohal, et Salme 21 hoone fassaad oli väga halvas seisukorras ning vajas kohest renoveerimist.
26.Puudutatud isik on esitanud fotod Salme 21 hoone fassaadi kahjustuste kohta (I kd, lk 89-95p) kui Salme 21 fassaadide restaureerimise tegevusekava (I kd, lk 126-134), mis kajastavad fassaadide seisukorda 2019 enne vaidlusaluste restaureerimistööde tegemist. Võrreldes fototabeliga kajastatavat ning restaureerimise tegevuskava punktis 4 kirjeldatud fassaadide seisukorda Tallinna Tehnikaülikooli uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“ lõpparuande lk 38 kirjeldatud hindamise skaala, lk 39 olevate näidisfotode ning lk 40 oleva remondivajaduse hinnanguga (II kd, tl 120122), selgub puudutatud isiku hinnangul järgmine. Salme 21 fassaadide olukord vastas osaliselt tasemele 1 (avariiohtlikkus või väga halvas seisukorras) väga tõsised kahjustused), osaliselt tasemele 2 (halvas seisukorras, mõõdukad kahjustused), vt aruande lk 38. Ehkki Tallinna Tehnikaülikooli uuringus oli algselt nende tasemete restaureerimisvajadust eristatud (taseme 1 puhul „kohe“, taseme 2 puhul „1 kuni 3 aasta jooksul“, vt aruande lk 38), siis töö käigus skaalat muudeti ning lõplikuks renoveerimistööde vajaduse hinnanguks anti nii taseme 1 kui 2 puhul „renoveerimine vajalik kohe“ (II kd, lk 121 p).
27.Avaldaja on 18.05.2022 istungil esitanud vastuväite, et Salme 21 fassaadi restaureerimise muinsuskaitselise järelevalve aruandest tuleneb, et laudise seisukord osutus üllatavalt heaks, mistõttu ei olnud värvimise tööd ega kaasnevad kulud vajalikud. Kohus asub seisukohale, et avaldaja viidatud väide, milline on tõepoolest toodud järelevalve aruande lk-l 7 (II kd, lk 81 pöördel) on avaldaja poolt kontekstist välja võetud. Vastav lause on toodud ühe foto kirjelduses, ning täislausena on „kuna laudise seisukord osutus üllatavalt heaks, oli vaja minimaalselt plommida.“ Samas tuleneb viidatud järelevalve aruande lk-l 3 kajastatud fassaadide seisukorra kirjeldusest (II kd, lk 79 p), et fassaadilaudise puit on üldiselt heas seisukorras, laudise värv oli kulunud, kohati täiesti koorunud ja jätnud puidu kaitseta. Sama aruande lk-l 5 (II kd, lk 80 pöördel) on märgitud, et 1980 aastast pärineva värvikihi seisukord oli väga halb.
28.Kohus, tutvunud tõenditega, nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et fassaadi värvikiht oli seisukorras, mis vajas renoveerimist. Muuhulgas on tõendatud, et värvikihi kulumise tõttu oli fassaadilaudis jäänud kaitseta. Seega, kui fassaadi ei oleks värvitud, oleks seni üllatavalt heas seisus püsinud fassaadilaudise seisukord sattunud samuti ohtu ning võinud saada kahjustada.
29.TsÜS § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kohus tuvastab, et Salme tn 21 hoone fassaadi ülevärvimine oli vajalik hoone säilitamiseks ja fassaadilaudise täiliku või osalise hävimise eest kaitsmiseks. Seega olid fassaadi ülevärvimisega seotud kulud vajalikud kulud TsÜS § 63 p 1 tähenduses.
30.Pooled ei vaidle selle üle, kas AR on kulusid kandnud või kas kulud, mille hüvitamine ARle vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsusega otsustati, olid kantud. Avaldusele on lisatud kulude kandmist tõendavad dokumendid, sh fassaadi renoveerimistööde töövõtulepingud,
2-22-522 hinnapakkumised, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kohus kontrollis vastavaid kuludokumente ning jõudis järeldusele, et põhjust seada kulude põhjendust kahtluse alla ei esine.
31.Kohus tuvastab, et AR, kes on üks Salme tn 21 korteriomanikest, on kandnud vajalikke kulusid Salme 21 hoone säilitamiseks kokku summas 17 931,37 eurot.
32.Kohus hindab järgmisena, kas korteriühistu üldkoosoleku 13.11.2021 otsus hüvitada ARle kantud kulud osaliselt summas 13 368,81 eurot, on kehtiv. KrtS § 37 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
33.Seega olid AR poolt kantud kulud kooskõlas KrtS § 37 lg-ga 1. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et juhul kui korteriühistu ei oleks ARle kulusid vabatahtlikult hüvitanud, oleks AR saanud kulude hüvitamist nõuda. Kohus selgitab, et KrtS § 37 lg 1 alusel kulutuste hüvitamisele ei pea eelnema eraldi nõuet või suhete pingestumist korteriomaniku ja korteriühistu vahel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
34.Korteriühistu üldkoosolekul KrtS § 37 lg 1 aluselt kulude hüvitamise otsuse vastuvõtmine ja kulude hüvitamine neid kandnud korteriomanikule on kooskõlas hea usu põhimõtte ja mõistlikkusega.
35.Avaldaja on esitanud vastuväite, et 13.11.2021 vastu võetud otsuses toodud hüvitavate kulude summa 13 368,81 eurot kattub Tallinna linna restaureerimistoetusega, milline on korteriühistule välja makstud muude tööde, mitte aga fassaadi restaureerimise eest, mistõttu ei saa selle toetuse arvelt hüvitada kulutusi ARle.
36.Puudutatud isik on esitanud seisukoha, mille kohaselt on tegemist ühistu rahaliste vahenditega, mitte ei maksta välja toetust ARle. Samuti selgitas puudutatud isik, et selleks, et restaureerimistoetust saada, tuli ühistul eelnevalt omavahenditest või laenu arvelt kulud kanda ning toetuse näol hüvitati ühistule varasemalt kantud kulud.
37.Kohus nõustub puudutatud isikuga, et vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsusest ei tulene, et ARle makstakse välja Tallinna restaureerimistoetus. See, milliste rahaliste vahendite arvelt ühistu oma kohustusi täidab, ei oma käesolevas ühistu organi otsuse kehtivuse vaidluses õiguslikku tähendust.
38.Avaldaja on esitanud tõlgenduse KrtS § 37 lg-le 1, mille kohaselt on säte rakendatav olukorras, kus reageerida tuleb viivitamatult või siis kui teised kaasomanikud ei ole nõus hoone säilitamiseks ilmselgelt vajalikke kulutusi tegema. Avaldaja tõlgendus on liialt kitsendav, kuivõrd seadus ei sätesta, et ühe omaniku poolt vajalike kulude kandmise eeldus oleks teise korteriomanike mittenõustumine selliste kulude kandmisega.
39.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Salme 21 korteriühistu 13.11.2021 üldkoosoleku otsus nr 2 on kooskõlas KrtS § 37 lg-ga 1. Seega ei ole otsus vastuolus seadusega.
40.Kuivõrd kohus tuvastas, et ARle kulude hüvitamise õiguslik alus on KrtS § 37 lg 1, ei hinda kohus puudutatud isiku alternatiivse õigusliku käsitlusega (KrtS § 39) seotud väiteid.
41.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt võib korteriühistu üldkoosoleku otsuse tunnistada kehtetuks ka vastuolu tõttu põhikirjaga. Avaldaja ei ole esile toonud ning kohus ei ole tuvastanud mistahes vastuolu korteriühistu põhikirjaga.
42.Seonduvalt avaldaja vastuväidetega, mille kohaselt tema ei soovi kantud kulutusi (läbi korteriühistu) hüvitada ning tema vara üürihind ei sõltu sellest, kas majasein on pruun või roheline, märgib kohus järgmist. Ühiselu reeglite kohaselt, mis vaieldamatult kohalduvad korteriühistus hoone ühisele majandamisele, peavad korteriomanikud järgima hea usu põhimõtet ja arvestama
2-22-522 üksteise õigustatud huve (KrtS § 12 lg 2). Ühtlasi toimub korteriühistus valdavalt otsuste vastuvõtmine häälteenamuse põhimõttel ning selliselt vastu võetud otsused on korteriühistu liikmele siduvad ka juhul, kui ta nendega ei nõustu.
43.Kohus tuvastab, et Tallinn, Salme 21 korteriühistu üldkoosoleku 13.11.2021 otsus nr 2, millega otsustati hüvitada FIE ARle teostatud tööde maksumus kuludokumentide alusel summas 13 368,81 eurot kahes osas: 9261.21 eurot 31. detsembriks 2021 ja 4107.60 eurot 31. detsembriks 2022 on kehtiv. Aluseid otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Sellest tulenevalt jätab kohus avaldaja nõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
(III)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
45.TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
46.Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
48.Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks kulutused õigusabile summas 1 937 eurot (s.o 12,25 tundi tööd tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks). Puudutatud isik kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses tsiviilasja 2-22-522 kohtumenetlusega ning puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
49.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
50.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
51.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023. a määrusega nr 2-22522.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.