Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

1/3

2-22-108788 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused: Osaühing Aktiva Finants esitas 15.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 411,12 euro saamiseks. Kohus tegi 18.03.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 10.05.2022 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Osaühing`u Aktiva Finants nõude X X`i vastu 411,12 euro saamiseks menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 26.05.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Aktiva Finants OÜ ja X X sõlmisid 18.03.2021 võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kostja 2/3

2-22-108788 kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 334,35 eurot, millest on põhisumma 272,29 eurot, viivis 5,56 eurot, kahjuhüvitis 25 eurot, intress 31,50 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on võla katteks makseid teostanud summas 15,00 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab laekunud summa põhiosa katteks. Kostjal on võlg hageja ees summas 339,35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 61,54 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.04.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065% Viru Maakohus 02.06.2022 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 13.06.2022 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja esindustasu 240 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks 1 tund, seega summas 120 eurot (ilma käibemaksuta TsMS § 174 lg 10 alusel) ning maksekäsu kiirmenetluses esindaja kulud 20 eurot (TsMS § 4842). Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Viru Maakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 1 tund. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 280 eurot (riigilõiv summas 140 eurot ning mõistlikud lepingulise esindaja kulud 140 eurot). /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.