J.K. hagi Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase, Teemantlõiked OÜ ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu vastu J.K. nõude tunnustamise nõudes OÜ Vesiroosi Villa (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus summas 117 113,37 eurot
Tsiviilasja hind
3500,00 eurot
Menetlusliik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J.K., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja I: Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahas, Advokaadibüroo Pormeister, asukoht Põhja pst 5-11, Tallinn, e-post: [email protected] Kostja II: Teemantlõiked OÜ, registrikood 11931629, asukoht Doberani kohvik/1, Valgeranna küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post: [email protected] Kostja III: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn, e-ost: [email protected] Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
3.Mõista hagejalt J.K.lt välja menetluskulud kostja II OÜ Teemantlõiked kasuks summas 420 eurot. Mõista hagejalt J.K.lt välja viivis menetluskuludelt (s.o 420
Tsiviilasi nr 2-20-16345 eurot) kostja II OÜ Teemantlõiked kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub tunnustada J.K. nõue OÜ Vesiroosi Villa (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus summas 117 113,37 EUR. Hageja nõue põhineb järgmistel asjaoludel: Pärnu Maakohus kuulutas 06.07.2020 määrusega välja Vesiroosi Villa OÜ pankroti ja määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahase. Kohtumäärus jõustus 22.07.2020. Pankrotimenetluses esitas J.K. esitas nõudeavalduse võlgniku vastu summas 117 113,37 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 97 090,69 eurot ja seisuga 29.02.2020 arvestatud intressist 20 022,68 eurot. Nõude aluseks on 21.04.2020 allkirjastatud kokkulepe kriminaalasjas nr 18930000153, millest nähtub, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 23.10.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse J.K. ja võlgniku vastu summas 117 113,37 eurot. Kokkuleppega on J.K. nõustunud nimetatud summa endalt väljamõistmisega Eesti Vabariigi kasuks. Tegemist on nõudega, mille tasumise eest vastutavad J.K. ja Vesiroosi Villa OÜ solidaarselt (isegi, kui summa on välja mõistetud ainult J.K.lt). Antud juhul tegemist tingimusliku nõudega PankrS § 82 lg 2 järgi, kuna ei ole teada, kas J.K.l üldse tekib võlgniku vastu nõudeavalduses märgitud nõue või mitte. Kostja I, II III esitasid hageja nõudele 09.10.2020 nõuete kaitsmise koosolekul nõutekohase vastuväite. Hageja leiab, et tema nõue põhjendatud ja õiguspärane ning kuulub pankrotimenetluses tunnustamisele.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostjad on ühisel seisukohal et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.1.Kostja I Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahas oma 22.12.2022 vastuses1 leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõude aluseks on 21.04.2020 kokkulepe kriminaalasjas nr 18930000153, mis on sõlmitud 21.04.2020. Kuivõrd nõude aluseks oleva 21.04.2020 kokkuleppega on tõendatud, et J.K., kui Vesiroosi Villa OÜ juhatuse liige, rikkus KMS § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 24, § 27 lg 1 ja lg 2, § 29 lg 1 sätestatud nõudeid, jättis juhatuse liige J.K. oma tahtliku tegevusega Vesiroosi Villa OÜ juhatuse liikmena maksuhaldurile esitamata andmed maksukohustuse varjamise eesmärgil suurele kahjule vastavas summas ning pani toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.K. nõustus temalt Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kasuks avalik-õigusliku nõude maksukorralduse seadus (MKS) § 92 lg 1 p 1 ja § 41 lg 1 alusel välja mõistmisega summas 117 113,37 eurot. Lisaks ka MKS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1 alusel KMS § 38 lg-s 1, koosmõjus § 27 lg-ga 1, sätestatud tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi väljamõistmisega 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täimiseni, kuid mitte rohkem, kui on intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Seega on nõude esitamine pankrotimenetluses vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja poolt omakorda Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) vastu nõude esitamine pankrotimenetluses ja nõude rahuldamise taotlemine Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) pankrotivara arvelt on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I vaidles pankrotihaldurina vastu J.K. nõudele ja vaidleb vastu ka hagile ning palub J.K. hagi nõude tunnustamiseks Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jätta täies ulatuses rahuldamata
Kostja I vastus DTL 46-50
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-16345 2.2.Kostja II, Teemantlõiked OÜ oma 17.12.2021 vastuses2 hagile leiab, et sama võlgnevuse osas on esitanud oma nõude juba Eesti Vabariik EMTA kaudu, kelle nõue on pankrotimenetluses ka tunnustatud. Kaks võlausaldajat ei saa tunnustada ühte ja sama nõuet. Kuigi Pankrotiseaduse (edaspidi „PankrS“) § 98 võimaldab võlausaldajal esitada ka tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõude, mis loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, ei ole hageja käesoleval juhul välja toonud, milline on käesolevas asjas see edasilükkava tingimusega tehing. Samuti on pankrotimenetluses kaaskostjal, EMTA-l võlgniku vastu juba nõue tekkinud, sealjuures ei nähtu kostja III ja hageja vahelisest kokkuleppest edasilükkavaid tingimusi, mille alusel saaks hagejal võlgniku vastu nõue tekkida. Järelikult puudub hagejal nii reaalne kui ka tingimuslik nõue PankrS 98 mõttes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt läheb juhul, kui hageja EMTA ees nõuet täidab, täidetud ulatusest pool seaduse alusel hagejale üle, ehk siis on hageja vastavas ulatuses EMTA nõude suhtes õigusjärglane. Seega, kuna EMTA on oma nõude esitanud, ei ole hagejal tasumise korral vaja nõude esitamise tähtaega isegi ennistada, vaid on hageja poolsel tasumisel hageja nõue EMTA poolt juba esitatud ning läheb see vastavas ulatuses hagejale seaduse alusel üle. Kostja II leiab, et isegi juhul kui eeldada, et hagejal tekiks võlgniku vastu tagasinõue, ei saa see tekkida summa 117 113,37 eurot ulatuses. Nimelt tuleneb VÕS § 69 lg 1 ja VÕS § 69 lg 2 koostoimes, et hagejal saaks tekkida tagasinõue pooles tema poolt tasutud osas. Võttes arvesse, et EMTA kogunõue on summas 117 113,37 eurot, ei saaks hagejal mitte kuidagi samas ulatuses võlgniku vastu tagasinõuet tekkida. Kostja II leiab, et hageja hagiavaldus nõude tunnustamiseks tuleb jätta kas läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 2.3.Kostja III: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu oma 21.12.2021 vastuses3 hagi ei tunnista, vaid leiab, et:
2.3.1.J.K. ei kvalifitseeru pankrotivõlgnikuks PankrS § 8 lg 3 mõttes, sest J.K.l puudub kriminaalasjast nr 18930000153 tulenev nõue. Kõnealusest kriminaalasjast tulenev avalik-õiguslik nõue eksisteerib üksnes Maksu- ja Tolliametil. 18.12.2020 seisuga on avalik-õiguslik nõudeavaldus täies ulatuses tasumata, seega pole J.K. tema suhtes jõustunud kohtuotsust täitma asunud.
2.3.2.Kriminaalasjast nr 18930000153 tuleneva nõude (summas 117 113,37 euro) näol on tegu Maksu- ja Tolliameti solidaarse nõudega Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) ja J.K. vastu, mis mõisteti solidaarvõlgnikelt välja 12.05.2020 Pärnu Maakohtu otsusega asjas nr 1- 20-2654 (jõustus 28.05.2020). Kõnealune nõue sisaldub Maksu- ja Tolliameti poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses ning oli nõudeavalduse esitamise seisuga täies ulatuses tasumata. Maksu- ja Tolliameti nõue on tunnustatud 09.10.2020 nõuete kaitsmise koosolekul, kus nõue loeti kaitsmiseta tunnustatuks vastavalt PankrS §-le 153 lg 1 p 1 Maksu- ja Tolliamet on veendumusel, et kriminaalmenetluses toimepandud rikkumisi ei saanud äriühing (kui abstraktne moodustis) iseseisvalt toime panna, vaid teod pandi toime läbi juhatuse liikme tegevuse. Seega isegi juhul, kui J.K. tasuks suurema osa avalikõiguslikust nõudest, ei oleks tema tagasinõue äriühingu vastu VÕS § 137 lg-st 2 tulenevalt õigustatud. Ka juhul, kui J.K. vastava nõude esitaks, on Vesiroosi Villa OÜ-l (pankrotis) võimalus esitada tasaarvestusavaldus tuginedes VÕS § 137 lg-le
2.3.3.Kuigi J.K. väidab, et tema nõude puhul on tegu tingimusliku nõudega PankrS § 82 lg 2 mõttes, ei nõustu Maksu- ja Tolliamet sellise tõlgendusega. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei
Kostja II 17.12.2022 vastus hagile DTL 32-36 Kostja III 21.12.2021 vastus DTL 40- 42
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-16345 ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 82 lg 2 sätestab, et nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, annab hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud. Kuigi J.K. hagis ei ole sõnaselgelt väljendatud tema võimalikku nõudeõiguse tekke aluseid, oletab kostja, et tegu võiks olla olukorraga, kus J.K. solidaarvõlgnikuna täidab ainuisikuliselt (või vähemalt suures osas) jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud avalik-õigusliku nõude, soovides seetõttu teiselt solidaarvõlgnikult (ehk Vesiroosi Villa OÜ-lt, pankrotis) teatavat hüvitist. Arvestades seda, et J.K. pole avalik-õiguslikku nõuet tasuma asunud ning tal puudub realiseeritav registervara, peab Maksu- ja Tolliamet ebatõenäoliseks, et J.K. täidab avalik-õigusliku nõude kas täielikult või suures osas.
2.3.4.Kokkuvõtvalt leiab kostja III, et juhul kui käesolevas menetluesl leiab J.K. nõue (summas 117 113,37 eurot) tunnustamist, tekib käimasolevas pankrotimenetluses, olukord, kus sama nõue on esitatud ja tunnustatud kahekordselt, st Maksu- ja Tolliameti nõudena kui ka samaaegselt J.K. nõudena.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tulenevalt Pankrotiseaduse kehtiva redaktsiooni § 193 lg 5 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Seega kohalduvad käesoleva vaidluse lahendamisel hetkel kehtiva pankrotiseaduse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao sätted. Tulenevalt kehtiva redaktsiooniga PankrS § 96 kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Tulenevalt PankrS § 98 Võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
5.PankrS§ 106 lg 1 (nõuete tunnustamise koosoleku ja hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) näeb ette, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja on hagi esitanud tähtaegselt, kostjateks on selles asjas nõudele vastuväited esitanud võlausaldajad.
6.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjas tähtsust omavates asjaoludes: 6.1.Pärnu Maakohus kuulutas 06.07.2020 määrusega välja Vesiroosi Villa OÜ pankroti ja 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-16345 määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahase. Kohtumäärus jõustus 22.07.2020. 6.2.Pankrotimenetluses esitas J.K. esitas nõudeavalduse võlgniku vastu summas 117 113,37 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 97 090,69 eurot ja seisuga 29.02.2020 arvestatud intressist 20 022,68 eurot. 6.3.Võlausaldajate 09.10.2020 üldkoosolek ei tunnustanud hageja nõuet kostjate vastuväidete tõttu tervikuna st. 117 113,37 ulatuses.
6.4.Hageja ja kostja III on 21.04.2020 allkirjastatud kokkulepe kriminaalasjas nr 18930000153, millest nähtub, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 23.10.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse J.K. ja võlgniku vastu summas 117 113,37 eurot. Kokkuleppega on J.K. nõustunud nimetatud summa endalt väljamõistmisega Eesti Vabariigi kasuks.
7.Hageja leiab, et tegemist on nõudega, mille tasumise eest vastutavad J.K. ja Vesiroosi Villa OÜ solidaarselt (isegi, kui summa on välja mõistetud ainult J.K.lt). Kohus nõustub käsitlusega, mille kohaselt tuleb eeldada, et tegemist on tingimusliku nõudega PankrS § 82 lg 2 järgi, kuna ei ole teada, kas J.K.l üldse tekib võlgniku vastu nõudeavalduses märgitud nõue või mitte.
8.Kohus tuvastas, et kriminaalasjast nr 18930000153 tuleneva nõude (summas 117 113,37 eurot) näol on tegu Kostja III e. Maksu- ja Tolliameti solidaarse ja pankrotimenetluses tunnustatud nõudega Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) ja J.K. vastu, mis mõisteti solidaarvõlgnikelt välja 12.05.2020 Pärnu Maakohtu otsusega asjas nr 1- 20-2654 (jõustus 28.05.2020). Kõnealune nõue oli nõudeavalduse esitamise seisuga täies ulatuses tasumata. Maksu- ja Tolliameti nõue on tunnustatud 09.10.2020 nõuete kaitsmise koosolekul, kus nõue loeti kaitsmiseta tunnustatuks vastavalt PankrS §-le 153 lg 1 p 1. Samal koosolekul jäeti hageja nõue tunnustamata, ning hageja vaidlustas otsuse käesolevas menetluses esitatud hagiga.
9.VÕS § 65 sätestab solidaarvõlgniku mõiste. Selle sätte lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 69 lg 1 tulenevalt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg-st 2 tulenevalt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Käesoleval juhul ei ole J.K. avalik-õiguslikku nõuet täitma asunud. Maksu- ja Tolliamet asus nõuet J.K. suhtes sundtäitma juulis 2020, arestides pangakonto. Toimingu tagajärjel pole toimunud ühtegi laekumist. Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt ei kuulu J.K.le ka registervara, mille arvelt nõuet sundtäita. J.K. võlasaldot on võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehe kaudu1. VÕS § 137 lg 2 tulenevalt jaguneb VÕS § 137 lg-s 1 nimetatud isikute vastutus omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Maksu- ja Tolliamet on veendumusel, et kriminaalmenetluses toimepandud rikkumisi ei saanud äriühing (kui abstraktne moodustis) iseseisvalt toime panna, vaid teod pandi toime läbi juhatuse liikme tegevuse. Seega isegi juhul, kui J.K. tasuks suurema osa avalik- õiguslikust nõudest, ei oleks tema tagasinõue äriühingu vastu VÕS § 137 lg-st 2 tulenevalt õigustatud.
10.Kehtiva PankrS § 96 kohaselt kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-16345 on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Kuna hageja solidaarvõlgnikuks on pankrotistunud OÜ Vesiroosi villa, siis juhul kui hageja asub nõuete solidaarkohustusena tasuma, väheneb kostja III nõue tema poolt tasutud osas nõue proportsionaalselt. Väheneva nõude osas tekib kostjal nõudeõigus üksnes tinglikult, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi „TsÜS“) § 102 lg-st 1 on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. TsÜS § 102 lg 2 kohaselt on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kohus tuvastas, et kuni kostja I pankroti väljakuulutamiseni hagejal nõudeõigust tekkinud ei ole, seega ei ole pankroti väljakuuluutamiseni edasilükkavat tingimust saabunud. J.K. puhul on teada, et ta ei ole kokkulepet täitnud, vaid nõue on täies ulatuses tasumata seisuga18.12.2020. Seega, kuivõrd hageja ei ole avalik-õiguslikku nõuet enne pankrotimenetlust tasuma asunud, ei ole hagejal regressinõude esitamise õigust tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Hageja ei ole täiendavalt kohtule esitanud ühtki tõendit oma nõude olemasolu kinnitamiseks. Seega ei ole hagejal kostja I suhtes pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks muutunud nõuet tekkinud. Kohus on seisukohal, et hageja viidatud kriminaalasjast tulenev avalik-õiguslik nõue eksisteerib pankrotimenetlusese üksnes Maksuja Tolliametil.
11.Kohus nõustub kostja I käsitlusega pahausksest hagist. Tulenevalt TsÜS §-st 138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Võlaõigusseaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on olnud Kostja I (Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis)) juhatuse liikmeks. Sealjuures on kostja III (EMTA) avalik-õiguslik nõue kostja I pankrotimenetluses hageja J.K. enda poolt tekitatid kahju hüvitamise nõue. Kostja I toob välja, et tema pankrotistumise põhjuseks oli hageja seadusevastane käitumine, mis tuvastati kriminaalmenetluses, kus kostja I-le määrati maksukohustus summas, mida kostja I ei suutnud tasuda. Seda tõendavad käesolevas menetluses nii kostja I pankrotimäärus kui ka kostja I tõendid: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud 21.07.2020 nõudeavaldusega Vesiroosi Villa OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses;4 Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsus kriminaalasjas5 nr 1-20265, millega kohus kinnitas 21.04.2020 kokkuleppe ja tunnistas J.K. süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi ja J.K.lt mõisteti välja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu kasuks 117 113,37 eurot ja intress ning hageja enda tõendid: 21.04.2020 kokkuleppe kriminaalmenetluses6;
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J.K.l puudub pankrotimenetluses kriminaalasjast nr 18930000153 tulenev nõue ning J.K. hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hakka täiendavalt analüüsima võimaliku regressinõude rahuldamise või välistamisega seonduvaid argumente, kuna kohus on seisukohal, et hageja J.K.l puudub käesoleval juhul nõue pankrotistunud kostja I vastu. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
13.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud tervikuna
Tsiviilasi nr 2-20-16345 hageja kanda. Kohus määrab tulenevalt 174 lg 1 kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14.Kostja II on 03.06.2022 esitanud omapoolse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib kostja, et kohus mõistaks J.K.'lt välja menetluskulud summas 420 eurot 3 töötunni eest, tunnihinnaga 120 eurot tund (koos käibemaksuga) ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Teemantlõiked OÜ kasuks. Ülejäänud kostjad ei ole menetluskulude nimekirju esitanud ning kohus eeldab seetõttu, et kostja I-l, keda esindab pankrotihaldur ning kostja IIIl keda esindab töötaja, menetluskulud puuduvad. Hageja ei ole menetluskuludele omapoolseid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab hagejalt J.K.lt kostja I OÜ Teemantlõiked kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot 3 töötunni eest, tunnihinnaga 120 eurot tund (koos käibemaksuga) ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Teemantlõiked OÜ kasuks. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.