Osaühingu Instigo Eesti hagi Eesti Vabariigi vastu kahjuhüvitisena või alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228 euro 78 sendi ja viivise saamiseks ning Eesti Vabariigi vastuhagi Osaühingu Instigo Eesti vastu 192 894 euro 29 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Instigo Eesti apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
1 011 356 eurot 22 senti
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Osaühing Instigo Eesti (registrikood 10650874), esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann Kostja (vastustaja): Eesti Vabariik (Eesti Lennuakadeemia kaudu), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel: Siim Maripuu (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Siim Heering (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš
1(27)
RESOLUTSIOON:
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a otsus muutmata.
Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Osaühingu Instigo Eesti kanda.
Määrata kindlaks Eesti Vabariigi (Eesti Lennuakadeemia kaudu) ning Siim Maripuu ja Siim Heeringu apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Mõista Osaühingult Instigo Eesti Eesti Vabariigi (Eesti Lennuakadeemia kaudu) kasuks välja menetluskulude katteks 8100 eurot (sh käibemaks). Mõista Osaühingult Instigo Eesti Siim Maripuu kasuks välja menetluskulude katteks välja 2906 eurot 25 senti (sh käibemaks). Mõista Osaühingult Instigo Eesti Siim Heeringu kasuks välja menetluskulude katteks välja 2906 eurot 25 senti (sh käiemaks).
Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Instigo Eesti tasuda Eesti Vabariigile, Siim Maripuule ja Siim Heeringule viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Instigo Eesti (hageja) esitas 18. juulil 2019 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Eesti Lennuakadeemia kaudu; kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena või alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228 eurot 78 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 79 931 eurot 64 senti ja edasise täitmisega viivitamisel viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 2(27)
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja koos kostjaga 2016. a alguses välja arendus- ja äriplaani, et taotleda mehitamata lennunduse rakendusuuringu läbiviimiseks insenerseire jaoks toetust Sihtasutuselt Archimedes (Archimedes). Sellest võtsid osa kostja projektijuht E.K. ning Siim Maripuu ja Siim Heering (iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel), kes plaaniti uuringusse kaasata uurimisgrupi liikmetena. Hageja avaldas 23. mail 2016 riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks. E.K. saatis 30. mail 2016 kostja esindajale Karl-Eerik Seegelile elektronkirja koos "Rakendusuuringu tehniline kirjeldus täitmiseks – täiendatud" pealkirjastatud dokumendiga (täiendatud tehniline kirjeldus). Sellega mh täpsustati, et pakutav lahendus peab põhinema GAUI GX-9 platvormil, kasutatakse lasergüroskoopi IMU KVH 1725 ja eraldi Skookumi stabilisatsioonisüsteemi, samuti toodi välja eeldatavad tulemuste kriteeriumid. Kostja esitas 1. juunil 2016 pakkumuse hageja hanketeatele, märkides, et rakendusuuringu programm ja ajakava on hinnangulised ning täpsustatakse lepingu sõlmimisel. Pooled allkirjastasid 21. juulil 2016 hankelepingu rakendusuuringu teostamiseks mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks (rakendusuuring). Hankelepingu p 2.2 järgi oli lepingu objektiks ka E.K.i 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehniline kirjeldus (mida lepingus nimetati täpsustatud tööplaaniks). Kostja kohustus läbi viima rakendusuuringu hankele esitatud arendusplaani tegevuskava ja täpsustatud tööplaani alusel ning andma hagejale üle uurimistulemused, sh füüsilised lahendused ja intellektuaalse omandi õigused. Samuti kohustus kostja mh tagama ärisaladuse kaitse. Kostja hanke tulemusena said S. Maripuu ja S. Heering uurimisgrupi liikmeteks. Kostja ostis OÜ-lt Flaperon, mille juhatuse liikmeteks S. Maripuu ja S. Heering olid, kogu oskusteabe GAUI GX-9 platvormile tehtud arenduse kohta. Arendustöö pidi toimuma 3. aprillist 2016 kuni 30. septembrini 2017. Kostja esitas rakendusuuringu käigus kolm vahearuannet tehtud töödest, kuid töid aruannetega üle ei antud. Teisest vahearuandest selgus, et tegevuskavast ollakse maas. Seetõttu pikendati rakendusuuringu tähtaega kuni 31. detsembrini 2017. Rakendusuuringu käigus saavutati uudne töötav lahendus – GAUI GX-9 platvormi automaatlennuvõime. Hageja esindaja, E.K. ja uurimisgrupiliikmed viisid 2017. a augustis läbi demolennu. Vastavaid lahendusi ei ole hagejale üle antud. 2017. a sügisel selgus, et rakendusuuringu töö/lahendused (sh ärisaladus) olid S. Maripuu ja S. Heeringu tegevuse tulemusena sattunud kolmandate isikute – Hepta Group Airborne OÜ ja Hepta Group Energy OÜ (Hepta Group) valdusesse. Nende drooni kirjeldati meedias täpselt samade parameetritega, millised tulemused olid saavutatud rakendusuuringus. S. Maripuu ja S. Heering olid ka Hepta Grupi rakendusuuringu töömeeskonna liikmed. Hageja oli teadlik, et kolmandad isikud tegutsevad rakendusuuringut teostades üksnes hageja huvides. Hageja kaebuse alusel algatati 16. jaanuaril 2018 kriminaalmenetlus.
23.oktoobril 2017 toimus töö üleandmise katse. E.K.i 30. oktoobri 2017. a ülevaate kohaselt ei vastanud aruanne täpsustatud tööplaanile. 13. novembril 2017 hagejale üle antud täiendatud aruanne oli E.K.i ülevaate järgi samuti puudulik. 4. jaanuaril 2018 esitas 3(27)
kostja rakendusuuringu lõpparuande. Reaalse lahenduse demonstratsiooni ei toimunud. Hageja keeldus töö vastu võtmisest, sest see ei vastanud hankelepingule, täpsustatud tööplaanile ning aruanne teadus- ja arendustöö nõuetele (Technology Rediness Level 6 (TRL 6) tasemele). Tulemused ei olnud kontrollitavad, järgitavad ega korratavad, need esitati valikuliselt ning puudus uuringu metoodika ja mõõtmistulemused. Hagejal ei ole võimalik selle alusel jätkata edasist uurimist ega tootearendust. Kostja on hankelepingut kui käsunduslepingut rikkunud. Kostja ei lähtunud hankelepingu objektiks olevast täpsustatud tööplaanist, lõpparuanne ei vasta hankelepingu tingimustele ega üldisele rakendusuuringutelt nõutavale tasemele ega ole hagejale üle andnud kõiki leitud lahendusi. Samuti on kostja rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuskohustust. Kostja rikkumisi kinnitavad A.A. ja M.J. ning J.P. ekspertarvamused. Kui kohtu arvates ei olnud täpsustatud tööplaan hankelepingu objektiks, oli kostja enne rakendusuuringu täitmist VÕS § 620 lg 1 järgi kohustatud selgeks tegema täpsustatud lähteülesande. Kuna kostja seda ei teinud, on ta rikkunud VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. Hankelepingu kohaselt vastutab kostja tekitatud kahju eest tahtlikul süülisel rikkumisel. Kostja on praegusel juhul oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Ta jättis teadlikult rakendusuuringu tulemuste otsustava osa hagejale üle andmata. Samuti on ta ise väitnud, et ei järginud täpsustatud tööplaani. Kostja ei ole ka vaatamata korduvalt antud võimalustele aruannet viinud vastavusse elementaarse teadustöö tasemega. Lisaks ei võtnud kostja kasutusele meetmeid kolmandate isikute õigusvastase tegevuse peatamiseks ega toetanud hagejat kuriteokaebuse esitamisel. Kostja sai aru või pidi aru saama, et tema tegevus kahjustab hagejat. Seega vastutab kostja tahtliku süülise rikkumise eest, k.a uuringugrupi liikmete rikkumiste eest (VÕS § 104 lg 5 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 ja § 133). Vastupidisel poolte tahte tõlgendamisel tuleb kohaldada VÕS § 106 lg-t 2, mille kohaselt on vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped tühised. Hagejale tekkis kostja rikkumise tõttu mh otsene varaline kahju. Hageja on tasunud kostjale lepingu alusel 651 228 eurot 78 senti, kuid sai vastu väärtusetu soorituse. Hagejal ei ole enam võimalik saada uut toetust. Seega on hagejale tekkinud kahju 651 228 eurot 78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist. Kui kohus ei pea kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks, taganeb hageja alternatiivselt hankelepingust ja nõuab olulise rikkumise tõttu tagasi kogu hankelepingu alusel makstu (651 228 eurot 78 senti) ning viivised summa tasumisega viivitamise eest.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Rakendusuuring ei pidanud vastama täiendatud tehnilisele kirjeldusele (mida hageja nimetab täpsustatud tööplaaniks), sest pooled ei ole selles kokku leppinud. Hankelepingu p-s 2.2 pidasid pooled silmas lepingu täitmise käigus kokku lepitavat võimalikku tööplaani täpsustust. E.K.i 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust ei saa selle punkti tähenduses täpsustatud tööplaaniks pidada. See dokument ei saanud lepingu osaks ning kostja ei pidanud lepingu täitmisel sellest lähtuma. Pooled ei ole seda ka allkirjastanud. Lisaks puudus kostjal alus sellest kirjast eeldada, et hageja soovib muuta või täiendada 4(27)
riigihangete registris avaldatud tehnilist kirjeldust. Samuti olnuks sellest lähtumine riigihangete seaduse järgi keelatud. Rakendusuuring pidi vastama 1. juuni 2016.a pakkumusele ja riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Rakendusuuring nendele tingimustele ka vastab. Samuti vastab rakendusuuring TRL 6 tasemele, teadustavale ja käibehoolsusele. Rakendusuuringu nõuetekohasust kinnitavad Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) teadlaste
22.oktoobri 2019. a ekspertarvamus ning 16. märtsi 2021. a täiendatud arvamus. Ühtlasi kinnitab seda hageja käitumine, kes on 46-s allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kinnitanud tööde teostatust lepingus ette nähtud kvaliteedis ja mahus. Samuti on hageja pärast kostjalt rakendusuuringu lõpparuande saamist Archimedesele 28. veebruaril 2018 esitatud lõpparuandes kinnitanud, et kõik riigihanke tehnilises kirjelduses planeeritud tegevused on kostja poolt teostatud. Seega lähtus hageja ka ise riigihanke tehnilisest kirjeldusest, mitte selle täiendustest. Kui E.K. oleks lepingu täitmise käigus järginud 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust, oleks ta pidanud selle järgimist nõudma ka S. Maripuult ja S. Heeringult. E.K. seda ei teinud. Lisaks ei ole hageja põhistanud oma väiteid selle kohta, et kostja on jätnud hagejale midagi üle andmata. Kõik rakendusuuringu käigus vastavalt hanke tehnilistele tingimustele loodu on hagejale üle antud. Hageja etteheited tootearenduse tegemata jätmise kohta on alusetud, sest kostja ülesandeks oli üksnes rakendusuuringu läbiviimine. Kostja ei vastuta huvide konflikti vältimise, konfidentsiaalsus- ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest. Kostja ei ole rakendusuuringu tulemusi kolmandatele isikutele avaldanud. Seejuures ei olegi hageja kostjale konkreetset tegu ette heitnud, vaid tuginenud üksnes sellele, et hageja väidetav konkurent on jõudnud sarnase lahenduseni, nagu on soovinud jõuda hageja. Lisaks ei ole hageja oma ärisaladust määratlenud ega võtnud kasutusele piisavaid meetmeid oma selle hoidmiseks. Kostja ei saanud ühestki dokumendist eeldada, et rakendusuuringu käigus tekkiv teave on käsitatav hageja ärisaladusena. Hageja ei saa hiljem väita, et vastav teave vastas ärisaladuse tunnustele. Hageja etteheite eelnimetatud kohustuste rikkumise kohta puudutab S. Maripuud ja S. Heeringut, kellega hageja ei ole eraldi konfidentsiaalsuskokkuleppeid sõlminud. Kuna need isikud kaasati uuringusse hageja soovil ja heakskiidul, hageja on ostnud OÜ-lt Flaperon oskusteavet ning teinud nendega rakendusuuringu väliselt koostööd enne kostja uuringusse kaasamist, millest kostja ei teadnud, pidi hageja olema teadlik, et nad on seotud väidetava konkurendiga. Samas ei ole hageja tõendanud, et Hepta Group ei oleks saanud enda lahenduseni jõuda ilma hageja ärisaladust kasutamata. Ainuüksi sarnase lahenduse väljatöötamine ei tõenda hageja ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist. Lisaks on S. Maripuu ja S. Heering kinnitanud, et nad ei ole rakendusuuringu käigus loodut kolmandale isikule avaldanud ega kasuta ühtegi uuringu käigus loodud lahendust. Kuna kostja ise ei ole rakendusuuringuga seonduvat avaldanud, ei ole tema hagemine kohane. Kostja ei vastuta S. Maripuu ja S. Heeringu käitumise eest TsÜS § 132 ja § 133 alusel, kuna ta ei kasutanud neid isikuid pidevalt oma majandustegevuses ning väidetav rikkumine ei seondu kostja põhikohustusega. Isegi kui tuvastataks kostja lepingu rikkumine, ei ole hageja tõendanud temale kahju tekkimist summas 651 228 eurot 78 senti. Kostjale makstud rahast 542 690 eurot 66 senti 5(27)
on hageja saanud Archimedeselt. Enda raha on hageja panustanud 167 404 eurot 25 senti (käibemaksuta). Samuti ei ole hageja tõendanud rakendusuuringu väärtusetust. Seega saaks hageja kahjuks olla 167 404 eurot 25 senti, kuid ka sellisel juhul ei kuuluks see hüvitamisele, kuna kostja pole kahju tekitanud tahtlikult, mis hankelepingu kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks. Lisaks ei ole hageja andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega ega esitanud ühtegi nõudmist väidetud puuduste likvideerimiseks. Kuna kostja ei ole hankelepingut rikkunud, on hageja alternatiivne lepingust taganemise nõue alusetu. Lisaks on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda, kuna ta ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai teada väidetavast lepingu rikkumisest või pidi teada saama, ega andnud kostjale enne taganemist täitmiseks täiendavat tähtaega. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist või lepingu alusel üleantud raha tagastamist ja viivist.
3.Kolmandad isikud vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmandad isikud nõustuvad valdavas osas kostja seisukohtadega. Hageja ei ole tõendanud hankelepingu rikkumist ning talle tekkinud kahju. E.K.i 30. mail 2016 edastatud täiendatud tehniline kirjeldus ei saanud hankelepingu osaks ning pooled ei ole sellest lepingu täitmisel lähtunud. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus poolte tegeliku tahte ja kehtiva õigusega. Hagejale on üle antud nõuetekohane rakendusuuring ning kostja ega kolmandad isikud ei ole rikkunud ärisaladuse hoidmise, konfidentsiaalsus- ega huvide konflikti vältimise kohustust. Kolmandad isikud on mehitamata õhusõidukite (UAV) eksperdid ning tegelevad nende platvormide arendamise ja tootmisega. Nad arendasid välja lendava UAV, millega osutasid OÜ Flaperon kaudu 2015. a-l pilootprojekti raames elektriliinide inspekteerimisteenust Hepta Group Energy OÜ-le, kes omakorda osutas sama teenust Elektrilevi OÜ-le (Elektrilevi). Enne Archimedese rakendusuuringut arendas OÜ Flaperon GAUI GX-9 platvormi automaatlennuvõimeliseks. Pärast seda kavandasid hageja ja temaga seotud isikud osutada OÜ Flaperon poolt juba osutatavat teenust mastaapsemalt. Hageja teadis kolmandate isikute tegevusvaldkonnast ning nende oskusteabe ja nendega seotud ühingu intellektuaalse omandi kaasamine rakendusuuringusse on olnud hageja soov. Seetõttu sõlmis kostja kolmandate isikutega käsunduslepingud uuringu läbiviimiseks ja 16. septembril 2016 OÜ-ga Flaperon lihtlitsentsi lepingu intellektuaalse omandi kasutamiseks. Selleks hetkeks oli OÜ-le Flaperon kuuluv GAUI GX-9 platvorm võimeline teostama stabiilset ja automatiseeritud lendu. Rakendusuuringu vältel asusid hageja ja temaga seotud isikud pidama läbirääkimisi uue koostöö tegemiseks, kasutades OÜ Flaperon GAUI GX-9 platvormi, kuid kolmandad isikud seda ei soovinud. Hageja jätabki eksliku mulje, nagu oleks GAUI GX-9 platvorm arendatud välja rakendusuuringu käigus. Rakendusuuringu keskne ese ei olnud platvormi ega tootearendus, vaid andmetöötlus. Rakendusuuringu eesmärgiks oli analüüsida olemasolevat tarkvara ja sobitada seda parimal viisil, et tagada kõrgem ohutuse tase, parem side jne. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks rakendusuuringu käigus loodud midagi erakordselt uudset, mis on hageja ärisaladus. Intellektuaalse omandina on rakendusuuringu käigus loodud tarkvara, mis on 6(27)
hagejale üle antud ja mida ei ole rakendusuuringuga mitteseotud isikutele avaldatud. Avalik või OÜ-lt Flaperon rakendusuuringu tarbeks ostetud teave ei saa olla hageja ärisaladuseks. Lisaks ei kasuta Hepta Group rakendusuuringu tulemusel valminud tarkvara, sh GAUI GX-9 platvormi ja bensiinimootoriga jõuajamise kombinatsiooni. Hepta Group arendas välja elektrimootoriga X7 platvormil lendava ning hiljem GX-9 platvormil hübriidajamiga kopteri.
4.Kostja esitas 4. novembril 2020 maakohtule vastuhagi, milles palus hagejalt tema kasuks välja mõista põhinõude 192 894 eurot 29 senti ja alates 12. novembrist 2020 viivise 0,05% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Vastuhagi kohaselt on hankelepingu p 4.1 järgi rakendusuuringu läbiviimise maksumuseks 969 426 eurot 024 senti (käibemaksuga). Tegemist on fikseeritud tasuga kostjale käsundi täitmise eest. Tasu maksmine ei sõltu seega tegelikult kantud kuludest. Kostjale on kokku makstud 776 531 eurot 74 senti, millest 651 228 eurot 78 senti maksis hageja ja 125 302 eurot 96 senti hageja partner AS Reach-U. Hagejal on kostjale tasumata 192 894 eurot 29 senti. Kostja nõudis hagejalt selle summa tasumist 9. veebruari 2018. a nõudekirjas, kuid hageja on tasumisest keeldunud. Hagejal aga puudub alus keelduda eelnimetatud summa tasumisest, kuna 4. jaanuaril 2018 üle antud lõpparuanne vastab hankelepingule ja kostja pakkumusele. Hankelepingu kohaselt on hageja kohustatud tasuma esitatud arve viie tööpäeva jooksul ning arvete mittetähtaegse tasumise korral maksma viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostjal puudub alus nõuda täiendavat tasu. Pooled leppisid hankelepingus kokku rakendusuuringu eeldatava (maksimaalse) maksumuse ning tasumise vastavalt kostjale tekkinud kuludele ja kuluaruannetele. Kostja on esitanud üksnes arve. Kuluaruannet ega osutatud teenuste loetelu kostja esitanud ei ole. Kostjale ei ole ka nõutud summas kulu tekkinud, samuti ei ole ta hankelepingut nõuetekohaselt täitnud ning töid planeeritud mahus teostanud. Seega ei ole tasu sissenõutavaks muutunud. Lisaks on hageja maksnud kostjale alusetult kulu (18 709 eurot 68 senti (käibemaksuta)) eest, mille on kostja oma lepingpartnerilt (Infrainsenerid OÜ-lt) tagasi nõudnud, kuna teenust ei osutatud. Infrainsenerid OÜ on vastava summa ka tagastanud. Seega ei ole kostjale vastavas summas kulusid tekkinud.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus jättis hagi 1. novembri 2021. a otsusega rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 192 894 eurot 29 senti,
1.novembri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 34 238 eurot 74 senti ja alates 2. novembrist 2021 viivise tasumata põhivõlalt 0,05% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 40 736 eurot 80 senti, S. Maripuu menetluskulude katteks 9259 eurot 90 senti ja S. Heeringu menetluskulude katteks 9259 eurot 90 senti. Hagejal tuleb temalt kostja ja kolmandate isikute kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 7(27)
Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: ▪
▪ ▪
▪ ▪
▪
▪
▪
▪ ▪ ▪
2016. a alguses koostas hageja koos kostjaga arendus- ja äriplaani, et taotleda Archimedeselt toetust mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringu inseneriseire jaoks; arendus- ja äriplaani koostamisel osalesid mh S. Maripuu, S. Heering ja E.K., kes plaaniti kaasata rakendusuuringu uurimisgruppi; hageja avaldas 23. mail 2016 riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks, pakkumuste esitamise tähtajaks oli 30. mai 2016. Koos hanketeatega avaldati hanke alusdokumendid, sh hanke tehnilised tingimused; hageja avaldas 27. mail 2016 muudetud hanketeate pakkumuste esitamise tähtajaga 1. juuni 2016; E.K. saatis 30. mail 2016 kostja esindajale K.-E. Seegelile elektronkirja, mille manuses oli fail pealkirjaga "Rakendusuuringu tehniline kirjeldus täitmiseks – täiendatud"; kostja esitas 1. juunil 2016 hageja hanketeatele pakkumuse rakendusuuringu teostamiseks maksumusega 807 855 eurot 015 senti (käibemaksuta) ja selle teostamise tingimused, lähtudes hanketeatega avaldatud tehnilistest tingimustest; hageja ja kostja sõlmisid 20. juulil 2016 mehitamata lennunduse rakendusuuringu hankelepingu. Hagejat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige Anti Purre ja kostjat arendusprorektor rektori ülesannetes K.-E. Seegel; hanke tulemusena said S. Maripuu ja S. Heering kostja rakendusuuringu meeskonna liikmeteks. Kostja sõlmis nendega 25. augustil 2016 käsunduslepingud rakendusuuringu teostamiseks; kostja andis 4. jaanuaril 2018 hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande; hageja on tasunud kostjale rakendusuuringu teostamise eest 651 228 eurot 78 senti (käibemaksuga); kostja vastutab hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest üksnes tahtlikul süülisel rikkumisel.
Poolte vahel sõlmitud hankeleping on kvalifitseeritav VÕS käsunduslepinguna, mille esemeks on rakendusuuringu läbiviimine.
§
mõttes
Poolte vahel on vaidlus ennekõike selle üle, kas E.K.i 30. mail 2016 kostjale saadetud täiendatud tehniline kirjeldus on hankelepingu osa ja kas kostja pidi sellest lepingu täitmisel juhinduma. Kohus leidis, et pooled leppisid kokku sõlmida hankeleping koos hanketeatega avaldatud tehnilistel ja kostja pakkumuses märgitud tingimustel. Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud täiendatud tehniline kirjeldus sai lepingu osaks, mida tuli kostjal järgida. Oluline on, et tegemist on hankelepinguga, mille sõlmimiseks korraldas hageja riigihanke ning mida rahastati struktuuritoetustest. Hankelepingu sõlmimise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS2007) § 69 lg 1 järgi peavad lepingu olulised tingimused riigihankega korraldatud lepingu sõlmimiseks olema hankes avaldatud, et kõik pakkujad saaksid sellest lähtuda. Hankelepingut ei saa hiljem hankes avaldamata oluliste tingimustega muuta. E.K.i edastatud dokumendis on rakendusuuringu ülesandeid võrreldes hanke tehniliste tingimustega olulises osas täiendatud. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks nõustunud sõlmima lepingu täiendatud tingimustel ning täiendatud tehnilist kirjeldust järgiti. Hageja väitel kasutas kostja küll täiendatud tehnilistes 8(27)
tingimustes märgitud GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoop-IMU ja eraldi kontrolleriga stabilisatsioonisüsteemi, kuid see ei tõenda kostja aktsepti täiendatud tehnilisi tingimusi täita. Hanke tingimustes ei olnud täpsustatud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi, samuti polnud nende seadmete kasutamine välistatud. Seega ei olnud kostja kohustatud täiendatud tehnilisi tingimusi järgima ning ta ei ole lepingut nende järgimata jätmisel rikkunud. Samuti ei saa kostjale kui käsundisaajale ette heita hoolsuskohustuse rikkumisena seda, et ta ei selgitanud välja käsundiandja täpsemaid juhised. Juhised käsundi täitmiseks annab käsundiandja (VÕS § 621 lg 1). Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas rakendusuuring vastab hankes avaldatud tehnilistele tingimustele ja rakendusuuringult nõutavale TRL 6 tasemele. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus hankelepingu tingimusi või hoolsuskohustust nende täitmisel. Kohus nõustus kostja ja kolmandate isikutega, et A.A. ja M.J. eksperthinnang ei ole rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks asjakohane, kuna eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud sellest, et lähteülesanded olid märgitud täiendatud tehnilistes kirjeldustes. Nende ekspertide poolt istungil tunnistajana antud ütlused ei olnud usaldusväärsed. J.P. ja TTK ekspertarvamused rakendusuuringu tulemuste kohta on vastandlikud, kuid TTK ekspertarvamused on usutavamad ja lükkavad ümber J.P. hinnangud. TTK ekspertarvamused tõendavad, et rakendusuuring vastab hankelepingus ning pakkumuses märgitud tehnilistele tingimustele. TTK eksperdid on tuvastanud lõpparuandes küll mõningaid puudusi tulemuste kirjeldamise osas, kuid see on uuringu kogumahust väike osa. TTK ekspertarvamused tõendavad ka seda, et lõpparuanne vastab TRL 6 tasemele ning uuringu tulemused võimaldavad jätkata tootearendust. Lisaks kinnitab rakendusuuringu hankelepingu tingimustele vastavust hageja Archimesele esitatud lõpparuanne, mille kohaselt on planeeritud tegevused teostatud. Hageja on küll selles välja toonud, et kõiki uurimistulemusi ei ole üle antud ning teave on sattunud kolmandate isikute valdusesse, kuid need ei puuduta rakendusuuringu hankelepingu tingimustele vastavust. Hageja tugines rakendusuuringu pakkumuse tehnilistele tingimustele mittevastavusele alles 4. novembri 2020. a menetlusdokumendis ning tõi konkreetsemad puudused esile
24.novembri 2020. a menetlusdokumendis. Sisuliselt on hageja hagi alust pärast hagi esitamist muutnud, lähtudes kostja vastuväidetest. Seega ei pidanud hageja hagi esitamise ajal rikkumiseks seda, et rakendusuuring ei vasta pakkumuse tingimustele. Lisaks ei ole hageja tõendanud kostja tahtlust kohustusi rikkuda või motiivi hagejale kahju tekitada. Hageja ei ole põhistanud ega konkreetselt välja toonud, millised rakendusuuringu tulemused jäid hagejale üle andmata. Mingi füüsilise lahenduse üleandmata jätmist ei saa kostjale ette heita, kuna hankelepingu esemeks oli rakendusuuringu teostamine. Kostja pidi hagejale üle andma aruande uuringu käigu ja tulemuste kohta. Hankelepingu esemeks ei olnud tootearendus. Seda on hageja ise kinnitanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on andnud hagejale 4. jaanuaril 2018 üle lõpparuande koos failide ja videotega. Hageja heidab kostjale ette ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. Kohus leidis, et hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks S. Maripuu ja S. Heeringu uuringusse kaasamisega rikkunud huvide konflikti vältimise kohustust. Nad olid seotud mehitamata lennukilahendustega tegelevate 9(27)
ühingutega, millest pidi hageja hankelepingu sõlmimise ajal teadlik olema. Samuti osalesid nad enne lepingu sõlmimist hageja arendus- ja äriplaani koostamisel, pakkumusele olid lisatud ka nende CV-d. Samuti ei ole hageja põhistanud ega tõendanud seda, et kostja või kolmandad isikud oleksid rikkunud ärisaladuse hoidmise kui konfidentsiaalsuskohustust. Kohus nõustus hagejaga, et kostja võib vastutada TsÜS § 132 lg 2 alusel lepingulise kohustuse täitmisel kasutatud kolmandate isikute tegevuse eest ning selle eelduseks on kolmandate isikute poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Pooled on hankelepingu p-s 6.3 kõnealuses kohustuses kokku leppinud, kuid ei ole ärisaladuse mõistet täpsustanud. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) art 39 lg 2 ja Riigikohtu praktika järgi saaks hageja ärisaladusena käsitleda rakendusuuringu käigus leitud lahendusi (teavet), mis ei olnud üldteada või kergesti kättesaadav. Hageja on küll tõendanud, et Hepta Groupiga seotud kolmandad isikud on avalikult esitlenud GAUI GX9-le sarnasel platvormil arendatud drooni, kuid ei ole tõendanud seda, et Hepta Group oleks drooni arendamiseks kasutanud hankelepingu täitmise käigus loodud ja hageja ärisaladusena käsitletavat unikaalset lahendust või teavet. Eksperimentideks kasutatud GAUI GX-9 tüüpi droon oli arendatud juba enne rakendusuuringut automaatlennuvõimeliseks. Hepta Group osutas Elektrilevile teenust teist tüüpi droonidega kui GAUI GX-9. Kuna hankelepingu esemeks ei olnud GAUI GX-9 platvormil töötava lahenduse väljaarendamine, ei saanud vastav oskusteave olla hageja ärisaladuseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud, ei ole kahju hüvitamise nõude esmane eeldus täidetud (VÕS § 115 lg 1). Isegi kui rikkumine oleks tuvastatav, ei ole hageja tõendanud otsese varalise kahju tekkimist (lõpparuande väärtusetust, selle alusel teadus- või tootearenduse jätkamise võimatust ja kohustust maksta Archimedeselt saadud toetus tagasi) ega põhjendanud, kuidas tasutud käibemaks saab olla kahju. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2). Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja alternatiivse nõude kostja vastu 651 228 euro 78 sendi tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel, kuna hankelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja avaldas 4. jaanuaril 2018, et rakendusuuringu tulemus ei ole nõuetekohane. Hageja oli seega samal päeval taganemise aluseks olevast lepingurikkumistest teadlik. Taganemisavalduse esitas hageja alles 18. juuli 2019. a hagis, s.o rohkem kui poolteist aastat hiljem. Lepingu kohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega ei ole hageja kostjale üldse andnud. Hageja ei ole seega esitanud hankelepingust taganemise avaldust VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides ning on kaotanud õiguse lepingust taganeda. Samuti ei ole hageja tõendanud, et esineks VÕS § 116 lg-s 1 sätestatud lepingust taganemise materiaalne eeldus – kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse oluline rikkumine. Kostja vastuhagis esitatud põhinõue on kvalifitseeritav VÕS § 108 lg 1 järgi lepingu täitmise nõudena, mille eeldusteks on hageja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine ja selle sissenõutavaks muutumine. Kohus leidis, et eelnimetatud eeldused on täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et hankelepingus lepiti kokku rakendusuuringu eeldatav maksumus, hankelepingu mahtu oleks võrreldes kostja pakkumusega vähendatud ning 10(27)
kostjale tasumine pidi toimuma kulupõhiselt. Hankelepingu p 5.2.3 järgi pidi hageja tasuma vastavalt kostja esitatud arvetele 5 tööpäeva jooksul. Kuna kostja on tõendanud, et ta täitis hankelepingut kohaselt, andis hagejale üle lõpparuande 4. jaanuaril 2018 ning on hagejale esitanud arve 4. novembril 2020, on kostjal õigus nõuda hagejalt rakendusuuringu eest tasumata 192 894 eurot 29 senti. Hageja vastuväited Infrainsenerid OÜ-lt kulu tagasinõudmise kohta ei ole vastuhagi osas asjakohased. Põhjendatud on ka kostja viivisenõue. Kohus jättis menetluskulud hageja hagi rahuldamata jätmise ja kostja vastuhagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja palub 1. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei pidanud täpsustatud tööplaani järgima.
Kohus kohaldas ekslikult ja üllatuslikult RHS2007 §-i 69. Hageja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Mittehankijast toetuse saaja ei ole kohustatud järgima riigihangete seaduses hankijale sätestatut. Seega ei ole poolte privaatautonoomia lepingu sisustamisel täpsustatud tööplaaniga piiratud. Läbirääkimiste pidamine ja ettepanekute tegemine oli pakkumiste kohandamiseks võimalik. Lepingu tekst loodigi läbirääkimiste käigus ja tulemusena. Lisaks ei sätesta RHS2007 § 69 hankelepingu muutmise absoluutset keeldu. Keelatud on hankelepingu oluline muutmine. Praegusel juhul ei ole hankelepingut hiljem ega oluliselt muudetud. Kohus on jätnud poolte tahte täpsustatud tööplaani järgimise osas välja selgitamata. Ainus teadaolev täpsustatud tööplaan on E.K.i poolt kostjale 30. mail 2016 edastatud. Kuna E.K. oli kostja projektijuht ja dokumendihaldur, pidi kostja olema sellest täpsustatud tööplaanist teadlik (TsÜS § 133). Lisaks viitas kostja oma pakkumuses samuti lähteülesande täpsustamisele. Pärast seda allkirjastatud hankelepingu järgi on täpsustatud tööplaan p 2.2 järgi lepingu objektiks. Kostja on lepingu allkirjastamisega nõustunud täpsustatud tööplaani järgima. Kui kostja väitel ta ei järginud ega pidanud järgima E.K.i saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust, tuleb tal tõendada, millist täpsustatud tööplaani ta järgis. Tegelikkuses kostja täpsustatud tööplaanist lähtus (v.a tehtu üleandmisel). Seda tõendavad E.K.i tunnistajana antud ütlused ning see, et kostja korraldas riigihanke rakendusuuringu teostajate leidmiseks, märkides, et uuringu teostamisel tuleb järgida täpsustatud tööplaani. Kui kohus leiab, et täpsustatud tööplaan ei olnud lepingu objektiks, oli kostjal selle järgimise kohustus VÕS § 620 lg 1 järgi. Maakohus on VÕS § 621 lg-t 1 tõlgendanud ebaõigesti. Juhiste väljaselgitamise kohustus ja riisiko lasub käsundisaajal. Kuna täpsustatud tööplaan oli hankelepingu objektiks, siis hoolas käsundisaaja (kostja) oleks pidanud enne lepingu täitmist lähteülesande täpsustuse välja selgitama.
7.2.Hagejale üleantu ei vasta hankedokumentides avaldatud tehnilistele tingimustele (algsele lähteülesandele, kostja pakkumusele) ega teadustöö elementaarsetele nõuetele. Seejuures ei ole hageja hagi alust pärast hagi esitamist muutnud. Hageja on algusest peale
11(27)
eeltoodud rikkumisele tuginenud ning korduvalt märkinud, et üleantu on nõuetekohaselt dokumenteerimata. Lisaks ei ole kohus kordagi arutanud hagi aluse muutmise küsimust. Kostja kohustuste rikkumist tõendavad A.A. ja M.J. ning J.P. ekspertarvamused, mille kohaselt ei ole üleantu kontrollitav ega korratav, selle alusel ei ole võimalik jätkata edasist uurimistööd ega tootearendust. Eelnimetatud arvamused, ekspertide ning E.K.i ütlused kinnitavad kostja kohustuste rikkumisena ka seda, et kogu tehtud tööd ei ole hagejale üle antud. Samas on kohus põhjendamatult ja üllatuslikult jätnud nende arvamuste ja ütlustega arvestamata. Kohtu põhjendus arvamuste ebausaldusväärsusest on otsitud. A.A. ja M.J. arvamus ei kontrolli üksnes üleantu vastavust täpsustatud tööplaanile, vaid on antud ka üleantu vastavuse kohta kostja pakkumusele ja teadustöö elementaarsetele nõuetele (sõltumata täpsustatud tööplaanist). Lisaks ei ole kohus hagejat teavitatud tõendite ebausaldusväärse põhjustest ega andnud hagejale võimalust esitada selle kohta vastuväited. Ka kostja käitumine on olnud vastuoluline – suhetes hageja väidab, et kõik on dokumenteeritud ja üle antud nõuetekohaselt, kuid oma lepingupartnerile (Osaühingule Rohelohe) teatas, et rakendusuuringut ei ole nõuetekohaselt dokumenteerinud. Kohus on vääralt lähtunud TTK arvamusest, mis üleantu teadustöö elementaarsetele nõuetele vastavuse küsimusele ei vasta ning on ebausaldusväärne, kuna selles on pisendatud lähteülesannet, viidatud videotele, mis pärinevad rakendusuuringu eelsest ajast. Ühtlasi ei ole arvamuse andnud isikutel vajalikke teadmisi ega kogemusi vaidlusaluses valdkonnas. Seega ei saa see arvamus ümber lükata J.P. ekspertarvamust. Hageja ei ole Archimedesele esitatud lõpparuandes kinnitanud, et üleantu vastab lepingutingimustele. Seejuures ei ole kohus eristanud lõpparuande ja vahearuande tekste. Kohus on jätnud tähelepanuta vaidluse põhisisu – töid teostati, kuid tegelikult tehtu jäeti dokumenteerimata ja hagejale üle andmata.
7.3.Kohus on ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise hindamisel jätnud tähelepanuta, et hagejal ei ole võimalik eelnevalt defineerida ärisaladust, kuna uuringu tulem ja tekkiv oskusteave ei ole enne rakendusuuringu algust teada. Vastav teave tekib alles rakendusuuringu käigus, mis tuleb dokumenteerida ja nõuetekohaselt üle anda.
7.4.Hageja on tõendanud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumist. Selles ei saa vaidlust ka olla, sest kolmandad isikud ei eita, et nad tegutsesid rakendusuuringu teostamisega samal ajal konkureeriva äriühingu huvides. Kostja vastutab TsÜS § 132 alusel oma meeskonna liikmete tahtliku kohustuste rikkumise eest. Hageja ei oleks nõustunud neid isikuid uuringusse kaasama, kui oleks teadnud, et nad jätkavad samaaegselt drooni arendustegevusega konkureeriva ühingu huvides. Seega on ekslik kohtu järeldus, nagu oleks hageja aktsepteerinud kolmandate isikute huvide konfliktis tegutsemist.
7.5.Kohus leidis ekslikult, et hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andnud. Hageja pikendas lepingu tähtaega kolme kuu võrra kostja tegevuskavast mahajäämuse tõttu, korduvalt teavitas kostjat töös esinevatest puudustest ning andis talle täitmiseks täiendavad tähtajad (30. oktoobril 2017, 2017. a detsembris ja
9.jaanuaril 2018). Hageja teatas alles 2018. a märtsis, et lepingut ei ole kohaselt täidetud ja loeb üleandmise kostja poolt lõpetatuks.
12(27)
7.6.Kostja on hankelepingut tahtlikult rikkunud. Ta on teadlikult ja eesmärgipäraselt jätnud uurimistulemused dokumenteerimata ja üle andmata, sh pärast korduvaid hageja nõudeid ja puudustest teavitusi. Kostja eitas täpsustatud tööplaani järgimise kohustust ning eiras hageja teateid uurimisgrupi liikmete huvide konfliktis tegutsemise kohta. Lisaks vastutab kostja kolmandate isikute tahtliku tegevuse eest TsÜS § 132 alusel. Kui kohus ei tuvasta kostja tahtlust, on vastutuse piiramise kokkulepe VÕS § 106 alusel tühine.
7.7.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud lepingulise soorituse väärtusetust. Kuna tehtu ei vasta teadustöö nõuetele, on üleantu kasutu. See ei võimalda jätkata edasist teadusuuringut või tootearendust. Seega on tõendatud hagejale tekkinud kahju ning põhjuslik seos lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hagejale on tekkinud kahju vähemalt rakendusuuringu eest tasutud summas.
7.8.Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja alternatiivse lepingust taganemise nõude formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja on andnud kostjale korduvalt võimaluse lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Lisaks on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul, arvestades keerulist vaidlust ning ekspertarvamuse tellimise ja koostamise ajakulu. Taganemise õigust lõpetava tähtaja küsimust ei ole kohus aga pooltega arutanudki. Sellele tuginemine oleks ka hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6), arvestades kostja poolse lepingu rikkumise tõsidust mitmel erineval alusel ja tagajärgi hagejale.
7.9.Kohus on kostja vastuhagi ebaõigesti rahuldanud. Kohus ei ole vastuhagiga seonduvaid küsimusi pooltega arutanud ega otsuses põhjendanud, miks ta hageja vastuhagile esitatud vastuväidete ja nende kohta esitatud tõenditega ei nõustu. Hageja kahju on suurenenud veelgi temalt kasutuskõlbmatu töö eest välja mõistetud 192 894 eurot 29 senti tõttu. Vastuhagi rahuldamine on ebaõige ka seetõttu, et kostja tasunõude eeldused ei ole täidetud (VÕS § 108 lg 1). Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud reaalne kulu. Poolte vahel oli kulupõhine maksekokkulepe, mida tõendab nii lepingu tekst kui ka pooltevaheline praktika – kogu tasumine toimus kulupõhiselt. Lisaks vähenes hankelepingu maht, kuna kostja ei teostanud kõiki planeeritud uurimisülesandeid. Seejuures oli kostjale teada, et hageja finantseerib rakendusuuringu läbiviimist koos partneritega. Kostja ei ole aga tõendanud, mille alusel ta nõuab tasu üksnes hagejalt. Kostja tasunõue on ka vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Kostja pahatahtlikkust ilmestab see, et on esitanud hageja vastu tasunõude osas, mille ta on ise oma lepingupartnerilt tagasi nõudnud. Seda ei ole kostja ka eitanud.
8.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.1.Rakendusuuring ei pidanud vastama E.K.i poolt 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Asjaolu, kas hageja oli riigihangete seaduse tähenduses hankija ja kohustatud riigihanke läbiviimiseks, ei oma tähtsust, sest sel ajal kehtinud RHS2007 16 lg 9 järgi, kui hankija alustab hankemenetlust ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Hageja poolt kasutatud lihthanget reguleeriva RHS2007 § 182 lg 8 kohaselt oli RHS2007 § 69 lg-te 2–6 järgimine hagejale kohustuslik. Hageja ka ei eita RHS2007 §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimise kohustuslikkust. Seejuures ei saanud maakohtu tuginemine RHK2007 §-le 69 olla üllatuslik, 13(27)
kuna kostja ja kolmandad isikud tuginesid sellele sättele. Kui hageja soovinuks tehnilist kirjeldust muuta või täiendada, pidanuks ta seda tegema riigihangete registri kaudu. Lisaks poleks hageja saanud kostja pakkumust edukaks tunnistada, kui see pidanuks vastama E.K.i saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele, sest need olid olulises vastuolus. Mingeid apellatsioonkaebuses väidetud läbirääkimisi kostja pakkumuse üle ka ei peetud. Hageja esitatud ekspertarvamuses on asjatundjad samuti mõistnud hankelepingu p 2.2 selliselt, et täpsustatud tööplaanis pidid pooled leppima kokku hankelepingu sõlmimise järgselt. Lisaks ei olnud kostjat teavitatud, et E.K. tegutseb kirja saatmise ajal hageja esindajana või tema huvides. E.K. oli enne hankelepingu allkirjastamist kostja nõustaja ning alates 10. oktoobrist 2016 meeskonna liige. Hageja juhtis kostja tähelepanu kõnealusele kirjale alles 4. jaanuaril 2018 rakendusuuringu tulemuste üleandmisel. Pooled ei ole uuringu teostamisel täiendatud tehnilisest kirjeldusest lähtunud, mida kinnitavad hageja Archimedesele esitatud aruanded, hageja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ja kolmandate isikute poolt kohtus vande all antud seletused. E.K.i tunnistajana antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus dokumentaalsete tõendite ja kolmandate isikute ütlustega. A.A. ja M.J. arvamus ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna selles on analüüsitud rakendusuuringu vastavust üksnes täiendatud tehnilisele kirjeldusele, millele uuring ei pidanudki vastama. Nende ekspertide arvamuse ja ütluste kõrvalejätmine ei saanud olla hagejale üllatuslik, kuna kostja juhtis eelnimetatud probleemile tähelepanu juba 24. oktoobril 2019. Seepeale esitaski hageja 24. novembril 2020 J.P. arvamuse. Hageja heidab apellatsioonkaebuses kohtule alusetult ette VÕS § 621 lg 1 ebaõiget kohaldamist ja VÕS § 620 kohaldamata jätmist. Kui hageja soovinuks kostja pakkumuses märgitud tegevusi ja ülesandeid muuta või täiendada, pidanuks hageja tegema kostjale vastavasisulise ettepaneku. Samas poleks kostja pakkumuses toodud eelarve ja meeskonna suurusega E.K.i 30. mail 2016 saadetud ülesannete täitmine olnud võimalik.
8.2.Rakendusuuring vastab riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele ja TRL 6 tasemele. Seda tõendavad TTK ekspertarvamused. Apellatsioonkaebuse etteheide video rakendusuuringu eelsele kuupäevale ei mõjuta aruande 6 peatüki nõuetekohasust, kuna see on lisatud demonstreerimaks sarnase piloodivaba maandumissüsteemiga varustatud multirootorkopteri maandumist fikseeritud alusele. Alusetu on ka etteheide lähteülesande esitamisest TTK poolt. Lisaks on kostja hagejale kõik rakendusuuringus välja töötatud lahendused üle andnud. Hageja etteheite järgi ei teostanud kostja rakendusuuringu käigus tootearendust, mida kostja aga ei tohtinudki teha. Riigiabi ja omafinantseeringu määrad on rakendusuuringu ja tootearenduse puhul erinevad. Kui hageja eesmärgiks oli tootearendus, on tegemist soodustuskelmusega. Lisaks väitis hageja alles 24. novembril 2020, et rakendusuuring ei vasta riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele, esitades selle tõendamiseks J.P. arvamuse. Samas on J.P. on oma arvamuses eksinud – selles on analüüsitud üksnes aruande teksti ja sedagi puudulikult, kuid üldse ei ole analüüsinud videosid ega tarkavara. Samuti pole J.P. tutvunud rakendusuuringu käigus loodud demonstraatoritega. 14(27)
8.3.Hageja etteheited ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ning konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise kohta ei puuduta kostjat, vaid kolmandaid isikud. Nad on hageja etteheited ümber lükanud.
8.4.Kostja vastutuse eelduseks on vaid tahtlik lepingu rikkumine. Hageja ei ole seda tõendanud. Lisaks on täitmata muud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja ei ole tõendanud otsese varalise kahju suurust ega andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega. Enne rakendusuuringu tulemuste hagejale üleandmist antud tähtajad ei oma tähtsust. Rakendusuuringu nõuetekohasuse hindamisel omab tähtsust üksnes lõpptulemuse nõuetekohasus 4. jaanuaril 2018. Hageja esitas 9. jaanuaril 2018 küll kriitika, kuid sellest pöördumisest ei saa tuletada puuduste likvideerimiseks täiendava tähtaja andmist.
8.5.Hageja alternatiivnõudeks olev üleantu tagastamise nõue on alusetu. Kostja ei ole lepingut rikkunud, hageja ei ole kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega andnud ning hageja taganes lepingust ebamõistlikult pika aja jooksul pärast lõpparuande üleandmist.
8.6.Kohus on vastuhagi põhjendatult rahuldanud. Seejuures ei soovinud hageja maakohtu istungitel vastuhagi arutada, väites, et on vastuväited kirjalikult esitanud. Samas on hageja väited tasu kulupõhise maksmise kohta ebaõiged. Lähtuda tuleb hankelepingu p-des 4.1–4.2 kokkulepitud tingimustest, mis vastab VÕS § 628 lg-s 1 esimeses alternatiivis sätestatule. Seega tuli kostjale maksta tasu igakuiselt esitatavate arvete alusel. Arvestades, et kostja pidi täitma lepingut kuni 31. detsembrini 2017, oli hageja teadlik, et selle perioodi lõpuks peab ta tasuma lepingu p-s 4.1 märgitud summast tasumata osa. Asjaolu, et arved esitati pärast kuluaruannete esitamist, ei oma tähtsust ega välista kostja nõuet. Kuigi lepingus viidatakse ka hageja partneritele, oli kostja lepingupartneriks hageja, kellelt on kostjal lepingu järgi õigus tasu maksmist nõuda. Lisaks on kostja lõpetanud töö kokkulepitud ajal ja mahus. Infrainsenerid OÜ maksis kostjale summa tagasi seetõttu, et kostja oli Infrainsenerid OÜ-ga sõlmitud lepingust taganenud temapoolse rikkumise tõttu.
9.Kolmandate isikute arvates tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud paluvad kolmandad isikud jätta hageja kanda. Hageja on rakendusuuringu tulemuse ja kvaliteedi suhtes rahulolematu, kuna tal puudub vajalik oskusteave uuringu tulemustega edasitöötamiseks. Samuti ei saavutanud hageja kolmandate isikutega kokkulepet uue koostöö tegemiseks. Kuna menetluses on tõendatud ja põhistatud, et GAUI GX-9 platvormi automaatlennuvõime saavutati enne rakendusuuringut, on hageja keskendunud rakendusuuringu nõuete mittevastavusele. Hageja on püüdnud muuta menetluse kestel ka hagi alust. Kohus analüüsis seejuures põhjalikult hankelepingu sõlmimisel poolte ühise tahte kujunemist ning on põhjendatult leidnud, et hankelepingu osaks oli tehniline kirjeldus ja rakendusuuring on olnud nõuetele vastav, samuti seda, et kostja ei ole rikkunud muid nõudeid (ärisaladuse hoidmise, konfidentsiaalsus- ega huvide konflikti vältimise kohustust).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
15(27)
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses menetlusnormide selliseid rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
12.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on eksinud kostja isiku tähistamisel. Eesti Lennuakadeemia ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2015. a määrusega nr 4 kehtestatud Eesti Lennuakadeemia põhimäärusest nähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Seega puudub Eesti Lennuakadeemial ka iseseisev tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime (TsMS §d 201 ja 202). Eelmärgitu ei mõjuta siiski maakohtu otsuse sisu. Sarnaselt on kostja isiku tähistamisel eksinud ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel.
13.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja peamiselt kordab kaebuses juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, sh õiguslikke väiteid. Maakohus on enamikku neist väidetest otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks väidetele veelkord vastata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
13.1.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas rakendusuuring pidi vastama E.K.i poolt 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele (I kd, tl-d 81–86 ja 87). Maakohus jõudis selle vaidlusküsimuse osas järeldusele, et hageja ei ole tõendanud (TsMS § 230 lg 1), et pooled oleksid sõlminud lepingu E.K.i 30. mai 2016. a ekirjaga saadetud täiendatud tehnilises kirjelduses toodud tingimustel, vastavad tingimused ei olnud kostjale lepingu täitmisel seega siduvad ning hageja etteheited nende järgimata jätmise kohta lepingu täitmisel ei ole põhjendatud.
13.1.1.Hageja leiab sellega seonduvalt, et teda ei saa pidada hankelepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke läbiviimisel hankijaks riigihangete seaduse tähenduses, riigihangete korraldamise reeglitele tuginemine maakohtu poolt oli väär ning poolte privaatautonoomia lepingu sõlmimisel ei olnud piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul hankelepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS2007 § 69 asjas kohaldub. Isegi kui hagejal ei olnud kohustust viia rakendusuuringu teostaja leidmiseks läbi riigihanget, siis hankemenetluse korraldamisel (vabatahtlikult) oli ta RHS2007 § 16 lg 9 järgi ikkagi kohustatud järgima vastavat samas seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Hankijal võib sellisel juhul olla küll võimalus teha hanketeates reservatsioon, et mingis osas jäetakse hankemenetluse kord järgimata. Praegusel juhul selliseid reservatsioone RHS2007 § 69 sätete osas hanketeatest (I kd, tld 78–80) ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse lk-l 12 ekslikult refereerinud kehtiva riigihangete seaduse 69 lg 1 teksti. Samas ei mõjuta see otsuse sisu, kuna järgnevalt on kohus siiski sisuliselt analüüsinud 2016. a-l kehtinud riigihangete seaduse sätteid, sh asjakohast kohtupraktikat. Lisaks ei ole riigihanke korraldamise reeglite laienemisel hageja korradatud hankele asja lahendamise seisukohalt määravat õiguslikku tähtsust. Ka maakohus ei omistanud RHS2007 §-le 69 keskset tähtsust. Maakohtu peamine järeldus oli see, et hageja ei ole tõendanud poolte VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 kohast kokkulepet selle kohta, et kostja pidi hankelepingu 16(27)
täitmisel juhinduma E.K.i poolt 30. mail 2016 kostjale saadetud täiendatud tehnilisest kirjeldusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate järelduste ja põhjendustega otsuse p-s 6.2.1.1. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt RHS2007 § 69 kohaldamist küll menetlusosalistega eraldi arutanud, kuid apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et see iseenesest võinuks viia kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lisaks on kostja RHS2007 §-le 69 hagile esitatud vastuväidetes tuginenud, mistõttu ei saanud sätte rakendamine olla hagejale, keda esindasid ka maakohtu menetluses vandeadvokaadid, üllatuslik.
13.1.2.Põhjendamatu on hageja etteheide, nagu ei oleks maakohus selgitanud välja poolte tahet täiendatud tehnilise kirjelduse järgmisel ning jätnuks vastavad järeldused otsuses olulises osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 2 ja § 442 lg 8). Maakohus on tõlgendanud lepingut kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga ning oma järeldusi otsuses piisavalt põhjendanud, vastates mh ka hageja väidetele (mida hageja apellatsioonkaebuses valdavalt kordab). Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2) ega lähtunud ebaõigest tõendamiskoormisest. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tähendaks hankelepingu p-s 2.2 märgitud "täpsustatud tööplaan" E.K.i 30. mai 2016. a e-kirjaga saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395, p 16 koos selles osutatud praktikaga). Hankelepingus (I kd, tl-d 121–123) puudub viide E.K.i 30. mai 2016. a e-kirjale ning hageja ei ole tõendanud väidet, et hankelepingu p-s 2.2 märgitud "täpsustatud tööplaani" all pidasid pooled silmas E.K.i kõnealuse e-kirjaga saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust. Hageja poolt p-le 2.2 antud tõlgendus oleks ka vastuolus lepingu p-ga 5.1.1, mille kohaselt kohustus kostja viima läbi hankelepingu punktis 2.2 nimetatud rakendusuuringu hankele esitatud arendusplaani tegevuskava alusel. Pooled ei vaidle, et kostja pakkumuses esitatud arendusplaani tegevuskava vastas riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele, kuid ei vastanud E.K.i saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Maakohtu tuvastatu järgi ei ole poolte vahel ka vaidlust ka selles, et hanketingimusi ei muudetud ning E.K.i 30. mai 2016. a e-kirjaga kostjale saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust haneke alusdokumendina ei avaldatud. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Kostja väitel peeti hankelepingu p-s 2.2 "täpsustatud tööplaani" all silmas hankelepingu järgselt kokku lepitavat võimalikku tööplaani täpsustust (mis jäi siiski kokku leppimata). 17(27)
Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kui hankelepingu sõlmimise ajaks olnuks pooled hankelepingu p-s 2.2 viidatud täpsustatud tööplaani juba kokku leppinud, siis sisaldunuks lepingus eelduslikult ka viide vastava kokkulepe kuupäevale. Kokkuleppe kuupäeva puudumisest võib järeldada, et taolist kokkulepet lepingu sõlmimise ajal veel ei eksisteerinud.
13.1.3.Hageja väidab, et E.K.i teadmine täpsustatud tööplaanist on TsÜS § 133 lg-te 1 ja 2 alusel kostjale omistatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellel väitel hankelepingu tõlgendamise seisukohalt tähtsust. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et tugineb nõuete esitamisel hankelepingu allkirjastatud tekstile ega väida, et lepingut oleks hiljem muudetud. 30. mai 2016. a e-kirja saatmise aja ega hankelepingu sõlmimise aja seisuga ei saa E.K.i pidada hageja ega kostja esindajaks ega omistada kostjale E.K.i teadmisi TsÜS § 133 lg 1 või lg 2 alusel. Kostja projektijuhina asus E.K. tööle hiljem, s.o 2016. a oktoobris. Viimatinimetatut kinnitavad mh E.K.i vande all antud seletused (VI kd, tl 172).
13.1.4.Sellest, et kostja rakendusuuringutes täiendatud tehnilist kirjeldust teatud aspektides faktiliselt järgis (nt kasutas GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoopi-IMU ja eraldi kontrolleriga stabilisatsioonisüsteemi), ei saa järeldada, et kõnealused tingimused olid kostjale hankelepingu täitmisel siduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täiendatud hanke tingimustes ei olnud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi määratletud ega välistatud selliste seadmete kasutamist, mis on märgitud täiendatud tehnilistes tingimustes.
13.1.5.Hageja heidab maakohtule ette VÕS § 621 lg 1 ebaõiget tõlgendamist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheide põhjendamatu. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning järgima VÕS § 621 lg 1 esimese lause kohaselt käsundiandja juhiseid. Hageja märgib iseenesest õigesti, et olukorras, mil juhiste osas valitseb ebaselgus, peab hoolas käsundisaaja enne käsundi täitmist välja selgitama täpsed juhised. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, nagu olnuks käsundiandja (st hageja) juhised praegusel juhul ebaselged. Hankelepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt pidi kostja teostama rakendusuuringu 1. juuni 2016. a pakkumusest lähtudes (pakkumus oli kooskõlas riigihangete registris avaldatud tehnilise kirjeldusega). Kostja pakkumuses olid põhjalikult loetletud kõik rakendusuuringu teostamise käigus kostja poolt teostatavad tegevused ja täidetavad ülesanded. Kostja pidi neid lepingust tulenevaid juhiseid käsundi täitmisel järgima (VÕS § 621 lg-d 1–3). Juhul kui hageja oleks soovinud hankelepingust tulenevaid juhiseid muuta või täiendada, pidanuks hageja ise kostjat sellest esmalt teavitama. E.K.i 30. mai 2016. a e-kirja ja sellega saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust ei saanud kostja mõistlikult pidada hageja juhiseks või tahteavalduseks. E.K.i ei ole alust pidada hageja esindajaks, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus.
13.2.Pooled on vaielnud menetluses ka selle üle, kas rakendusuuring (uuringu tulemuste kohta koostatud lõpparuanne) vastas riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele ning teadustöö tavapärastele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle ka apellatsioonimenetluses.
13.2.1.Hageja leiab, et maakohus jättis lubamatult ja üllatuslikult kõrvale hageja poolt esitatud kirjalikud asjatundjate arvamused ning asjatundjate A.A., M.J. ja J.P. poolt 18(27)
tunnistajatena antud ütlused. TsMS § 238 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib jätta menetluses vastu võetud või kogutud tõendi asja lahendamisel sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel arvestamata. TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Maakohtu otsuse põhjendustest (lk-d 21–22) nähtub, et maakohus jättis A.A. ja M.J. koostatud kirjaliku arvamuse (IV kd, tl-d 41–44) arvestamata põhjusel, et A.A. ja M.J. lähtusid arvamuse andmisel sellest, et hankelepingu lähteülesanded tulenesid täiendatud tehnilisest kirjeldusest (mis aga ei ole aga saanud hankelepingu osaks) ning seetõttu ei saa arvamus rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust tõendada. A.A. ja M.J. poolt kohtuistungil tunnistajatena kirjalikus arvamuses käsitlemata küsimuste kohta antud ütlusi (VI kd, tl 178 pöördel – tl 182 pöördel) ei pidanud kohus usaldusväärseks, tunnistajad põhjendasid oma istungil antud arvamusi üksnes üldsõnaliselt (kuid eeldatavalt vajab rakendusuuringu lepingutingimustele vastavuse ja ka teadustöö tasemele vastavuse hindamine põhjalikku analüüsi, sh tehtud töö võrdlemist antud lähteülesande ja selles püstitatud eesmärkidega). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ning tunnistajana antud ütluste täies ulatuses arvestamata jätmine (TsMS § 238 lg 5 esimese ja teise lause alusel) põhjendatud. Kuigi A.A. ja M.J. kirjalik arvamus lähtub eelkõige täiendatud tehnilisest kirjeldusest (mis kostjale lepingu täitmisel siduv ei olnud) ning keskendub seetõttu suures osas uuringutes kasutatud seadmetele (mitte arendatud tarkvarale), on arvamuses analüüsitud ka seda, kas uuringu tulemuste vormistus (lõpparuanne) vastab hea teadustava nõuetele ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kirjalikust arvamusest tuletatavad seisukohad ning A.A. ja M.J. ütlused lõpparuande vastavuse kohta teadustöö tavapärastele nõuetele on väga üldsõnalised. Selliselt ei anna need kokkuvõttes midagi sisulist juurde J.P. arvamusele (VI kd, tl-d 54– 56). Lõpparuande sisu vastavust TRL 6 tasemele ei ole A.A. ja M.J. oma kirjalikus arvamuses üldse analüüsinud. Kokkuvõttes ei saanud A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ega tunnistajana antud ütluste põhjendamatu arvestamata jätmine muuta ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu lõppjäreldusi uurimuse (lõpparuande) vastavusest hankelepingule. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hagejal jäi maakohtu minetuse tõttu mõni tõend või tõendite kogumise taotlus esitamata. Ringkonnakohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja taotles maakohtult A.A. ja M.J. ülekuulamist nende koostatud kirjaliku arvamuse esitatud seisuhtade selgitamiseks (V kd, tl 141). Kohus rahuldas selle taotluse (VI kd, tl-d 133– 137) ning hagejal oli võimalik nimetatud isikuid istungil küsitleda. Hageja ei ole apellatioonkaebuses taotlenud A.A. ja M.J. (täiendavat) ülekuulamist ega ekpertiisi korraldamist (TsMS § 633 lg 6). Hagimenetluse võistlevat olemust arvestades ei olnud maakohtul kohustust küsida A.A.lt ja M.J.lt ise täiendavaid küsimusi ütluste usaldusväärsuse kahtluse kõrvaldamiseks ning maakohtu otsuses esitatud põhjendusi arvestades ei oleks sellised küsimused tõenäoliselt 19(27)
vastavaid kahlusi kohtu jaoks kõrvaldanud. A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ning ütluste kui tõendite kõrvale jätmine ei saanud olla iseenesest hagejale üllatuslik, sest nii kostja kui ka kostja poolel kaasatud kolmandad isikud on hageja nende tõendite asjakohasuse menetluses läbivalt kahtluse alla seadnud.
13.2.2.J.P. kirjalikku arvamust ega kohtule antud ütlusi (VI kd, tl 182 pöördel–tl 184) ei ole maakohus tõendina kõrvale jätnud. Maakohus on hinnanud neid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 kogumis ning vastastikuses seoses teiste asjakohaste tõenditega, eelkõige TTK 22. oktoobri 2019. a arvamuse (IV kd, tl-d 133–139) ning 16. märtsi 2021.a täiendatud arvamusega (VI kd, tl-d 114–121) ning Archimedesele 28. veebruaril 2018 esitatud lõpparuandega (IV kd, tl-d 76–100). Kohus on jõudnud kokkuvõttes põhjendatud järeldusele, et J.P. arvamus ning TTK arvamused rakendusuuringute tulemuste kohta on vastandlikud. Sellises olukorras peab kohus kujundama seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus on otsuses (lk-del 31–33) nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta peab TTK arvamusi usutavamaks ning omistab nendele suurema tõendusliku kaalu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
13.2.3.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu ei vastaks TTK arvamused küsimusele, kas üleantu vastab teadustöö elementaarsetele nõuetele. TTK arvamused vastavad mh küsimusele, milline oli hankes nõutud ja kostja juhtimisel läbi viidud uuringu tehnoloogia valdmidusaste (TRL). Rakendusuuringu vastavus nõutavale (TRL 6) tasemele on vaidluse eset arvestades asjakohane küsimus. See on peamine (kui mitte ainus) rakendusuuringu teostustaseme vastavuse kriteerium, milles pooled hankelepingus (ps 6.7) kokku leppisid. Kuna TRL 6 seab uuringu teostusele kõrged nõudmised, täidab sellele valmidusastmele vastav uuringu lõpparuanne eelduslikult ka teadustöö elementaarseid nõudeid ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Tegelikult on sisustanud uuringu tavapäraseid nõudeid selliselt ka hageja ise, esitades kohtule mh J.P. arvamuse, mis samuti käsitleb lõpparuande vastavust TRL 6 nõuetele (sarnaselt TTK arvamustega). Alles apellatsioonkaebuses on hageja asunud väitma, justkui oleks TRL ja teadustöö elementaarsetele nõuetele vastavus kaks eri asja.
13.2.4.Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, nagu oleks maakohus teinud Archimedesele
28.veebruaril 2018 esitatud lõpparuandest ebaõiged järeldused. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et viidatud aruandes on hageja kinnitanud kõigi aja- ja tegevuskavades planeeritud rakendusuuringu tegevuste teostamist. Hageja ei ole kirjeldanud Archimedesele selliseid probleeme, millest võiks järeldada, et rakendusuuringu teostuse tase hankelepingule ei vasta. Sarnaselt kohtumenetluses väidetule on hageja Archimedesele esitatud aruannetes välja toonud, et kõiki projekti uurimistulemusi ei antud tellijale üle ning uurimisinfo on sattunud kolmandate isikute kätte (kes on alustanud selle kommertsialiseerimisega). Samas ei ole hageja menetluses esitanud kontrollitavaid väiteid selle kohta, millised uurimistulemused on jäänud kostja poolt hagejale üle andmata. Seda ei osanud hageja esindaja täpsustada ka ringkonnakohtu istungil (VIII kd, tl 11 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu ei saaks hagejale ette heita, et viimane ei ole täpselt välja toonud, millised olid need lahendused, mis on jäetud üle andmata. TsMS § 5 lg 1 järgi lähtutakse hagi lahendamisel poolte esitatust ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool üldjuhul oma väiteid (vaidlusaluses osas) tõendama. Kuna lepingu p-s 6.9 on ette nähtud kostja vastutus ainult 20(27)
tahtlikult tekitatud kahju eest (VÕS § 104 lg 5), peaks hagi lahendamisel leidma tuvastamist, et kostja on mingeid uuringu tulemusi või lahendusi hageja eest varjanud (sooviga hagejale kahju tekitada). See eeldab hageja piisavalt määratletud väiteid selle kohta, millised lahendused on jäänud üle andmata. Maakohus on ka õigesti märkinud, et kohus ei saa hakata tõendite põhjal tuvastama selliseid asjaolusid, mida hageja ise ei ole hagi alusena välja toonud. Hageja heidab maakohtule ette, et viimane käsitles otsuses ka Archimedesele esitatud lõpparuandes kajastatud varasemate vahearuannete tekste. Apellatsioonkaebuse põhjendustest jääb samas arusaamatuks, kuidas võis see mõjutada maakohtu poolt kõnealusele tõendile antud hinnangut.
13.2.5.Hageja hinnangul vähendab TTK arvamuse usaldusväärsust asjaolu, et arvamus tugineb demovideole, mis pärineb 2015. aastast, seega rakendusuuringu eelsest ajast. Ringkonnakohtu arvates see asjaolu TTK arvamuse kui tõendi väärtust oluliselt ei vähenda. Hageja ei ole sellele väidetavale vastuolule asja sisulise arutamise käigus maakohtu menetluses ka tuginenud. hageja on sellele esmakordselt tähelepanu juhtinud kohtukõne teeside p-s 1.69.2 (VII kd, tl-d 52–53). TsMS § 436 lg-tes 3 ja 4 sätestatut arvestades ei saanud kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole pooltega menetluses arutatud. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et hageja viidatud video kuupäevaga 17. septmeber 2015 lisati lõpparuandele demonstreerimaks sarnase piloodivaba maandumissüsteemiga varustatud multirootorkopteri maandumist fikseeritud alusele (nt ilmastikukindel kapsel, laadimisjaam, statsionaarne maandumisplatvorm vms).
13.2.6.Põhjendatud ei ole hageja väide, nagu oleks TTK arvamuses pisendatud rakendusuuringu lähteülesannet. Asjaolust, et TTK arvamuses on lähteülesandes sisalduvaid nõudeid arvamuse parema jälgitavuse huvides kokkuvõtlikult esitatud, ei saa järeldada, et nendest nõuetest täies ulatuses ei lähtutud. Arvamuse tekstis on loetletud, milliseid dokumente on analüüsitud, lisaks on samad dokumendid esitatud koos arvamusega samas TTK arvamuse koostajate poolt allkirjastatud digikonteineris.
13.2.7.Hageja arvates seab TTK arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla ka see, et Haridus- ja Teadusministeeriumi üks allasutus on kontrollinud teise allasutuse tehtut. See tekitab hageja hinnangul küsitavusi esitatu erapooletuses ja usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ministeeriumi haldusalas tegutsevad rakenduskõrgkoolid on oma õppe- ja teadustegevuses piisaval määral iseisvad, et välistada käesolevas asjas mõistlikud kahtlused TTK arvamuse kallutatuses. Ringkonnakohus märgib võrdlusena, et kohtuekspertiise tegev Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) on Justiitsministeeriumi hallatav riigiastusus. See asjaolu iseenesest ei ole aga senises kohtupraktikas seadnud kahtluse alla EKEI ekspertide poolt antud arvamusi asjades, kus üheks menetlusosaliseks on riik.
13.2.8.Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole pidanud TTK arvamuse andnud isikute tunnistajana ülekuulamist vajalikuks ega pakkunud kohtule ja vastaspoolele võimalust TTK arvamuse andnud isikutele küsimuste esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kui hageja leidis, et TTK arvamustes esines palju küsitavusi ja tõsiseid vigu, olnuks hagejal endal võimalik taotleda kirjaliku arvamuse andnud isikute tunnistajana ülekuulamist. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 21(27)
vastavaid taotlusi esitanud (ning kostja nendele vastu vaielnud). Ringkonnakohtu arvates ei saa aprioorselt väita, et kirjaliku arvamuse andnud asjatundjate ülekuulamine kohtuistungil annab arvamusele alati suurema tõendusliku kaalu.
13.2.9.Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse p-dest 3.17 jj nähtuvalt on hageja menetluses algusest peale tuginenud ka sellele, et rakendusuuringu lõpparuanne ei vasta kostja pakkumisele ega rakendusuuringutelt üldiselt nõutavale tasemele. Seega on ekslik maakohtu otsuses märgitu, nagu oleks hageja pärast hagiavalduse esitamist hagi alust muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluse käigus neid väiteid üksnes TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes täiendanud ja täpsustanud. Samas ei saanud see eksimus mõjutada maakohtu lõppjäreldusi, kuna kohus hindas otsuses lõppartuande vastavust ka kostja pakkumisele ja rakendusuuringutelt üldiselt nõutavale tasemele.
13.3.Pooled on vaielnud menetluses ka selle üle, kas kostja poolt uuringu läbiviimisse kaasatud S. Heering ja S. Maripuu on rikkunud ärisaladuse hoidmise ja huvide konflikti vältimise kohustusi ning konfidentsiaalsuskohustust. Maakohtu hinnangul ei leidnud need rikkumised tõendamist. Apellatsioonkaebuse väited puudutavad eelkõige S. Heeringu ja S. Maripuu huvide konfliktis tegutsemist.
13.3.1.Kaebusest võib järeldada, et hageja peab selleks S. Heeringu ja S. Maripuu seotust Hepta Groupi kuuluvate ühingutega. S. Heeringu ja S. Maripuu seotus Hepta Groupiga ei ole olnud asjas vaidluse all ning tõenditest ringkonnakohtu arvates iseenesest ei nähtu, et hageja oleks olnud hankelepingu sõlmimise ajal teadlik S. Heeringu ja S. Maripuu seotusest Hepta Groupiga. Vastupidist ei ole ka maakohus tuvastanud. Samas ei ole hageja välja toonud ega selgitanud, kuidas on S. Heeringu ja S. Maripuu seotus Hepta Groupi ühingutega (kui võimalik rikkumine) põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) hagetava kahjuga. Ringkonnakohus märgib samuti, et kuigi kostja põhimõtteliselt vastutab hankelepingu täitmist puudutavalt TsÜS § 132 lg 2 alusel S. Heeringu ja S. Maripuu käitumise ning nendest iskutest tulenevate asjaolude eest, on nimetatud sättest tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09. p 11), nagu ka kostja on õigesti märkinud. Kostja ei vastuta TsÜS § 132 lg 2 alusel selle eest, kui S. Heering ja S. Maripuu on hankelepingu täitmise väliselt asunud osalema võimalikes konkureerivates projektides, kasutanud lubamatult hankelepingu täitmise käigus loodud intellektuaalomandit vms. Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et S. Maripuu ja S. Heeringu vande all antud seletused koos nende esitatud dokumentaalsete tõenditega, lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et Hepta Group äriühingud on esitlenud või kasutusele võtnud mingit rakendusuuringu käigus loodud unikaalset lahendust või saadud teavet, mida saaks käsitleda hageja ärisaladusena.
13.3.2.Sarnaselt kostja ja maakohtuga leiab ringkonnakohus, et hageja väidete õigsust eeldades võivad Hepta Groupi äriühingud olla asunud osutama hagejale ebaausat konkurentsi, värvates hageja väidetava ärisaladusega kokku puutunud isikud, kuid sellega seonduvate nõuete osas ei ole põhjendatud kostja hagemine (kohasteks kostjateks võivad selles osas olla Hepta Groupi kuuluvad ühingud). 22(27)
13.4.Hankelepingu p 6.9 kohaselt vastutab kostja hageja ees kahju hüvitamise eest üksnes lepingu tahtlikul süülisel rikkumisel. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja lepingurikkumised ei ole asjas tõendamist leidnud, rääkimata tahtlikest rikkumistest. Hageja tugineb hankelepingu p 6.9 osas mh VÕS § 106 lg-le 2, mille kohaselt on tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankelepingu p-s 6.9 sisalduv vastutuse piiramise kokkulepe tühine, mh ei ole see tühine VÕS § 106 lg 2 alusel. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et teadusuuringute puhul on sellised vastutuse piiramise kokkulepped tavapärased (VIII kd, tl 11 pöördel). Leping on sõlmitud mõlema poole jaoks nende majandustegevuses ning lepingus ei ole vastutust piiratud ainult teatud liiki rikkumiste puhuks. Hankelepingu punkti 6.9 ei ole alust ka selliselt tõlgendada (VÕS § 29). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et tegu oleks kostja tüüptingimustel (VÕS § 35 lg 1) sõlmitud lepinguga. Ka hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et leping (lepingudokument) valmis poolte koostöös, lepingu teksti vahetati omavahel, punkte sõnastati ümber jne. Seetõttu ei kohaldu VÕS §-dest 42 ja 44 tulenevad võimalikud tühisuse alused, sh VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tühisuse alused. Iseenesest võib vastutuse piiramise kokkuleppele tuginemine olla võlgniku jaoks ka hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 ja TsÜS 138) välistatud, kuid selle üle saaks otsustada seoses konkreetse rikkumisega (praegusel juhul ei ole lepingurikkumised tuvastamist leidnud).
13.5.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad kahju hävitamise teiste eelduste täidetust (sh kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist) ja kahju suurust. Need väited ei annaks eelmärgitut arvestades alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning hagi täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Iseenesest puudus ka maakohtul sisuline vajadus nende küsimuste analüüsimiseks.
13.6.Hageja alternatiivse nõude – lepingu alusel üleantu tagastamine – on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ka selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks. Hageja ei ole teinud taganemisavaldust VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku aja jooksul pärast väidetavatest lepingurikkumistest teadasaamist. Lisaks ei ole kostja lepingurikkumised ka tõendamist leidnud.
13.7.Seonduvalt kostja vastuhagi rahuldamisega leiab hageja apellatsioonkaebuses, et kostja tasunõude eeldused (VÕS § 108 lg 1) ei ole täidetud. Hageja hinnangul on maakohus kostja tasunõude sissenõutavuse eelduste tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme (sh põhjendamiskohustust), mis on viinud kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Tasunõue ei ole hageja arvates sissenõutavaks muutunud, sest esiteks ei ole kostjale reaalset kulu tekkinud ning teiseks ei ole kostja nõuetekohaselt lepingut täitnud.
13.7.1.Hageja leiab jätkuvalt, et hankelepingus on kokku lepitud rakendusuuringu eeldatav maksumus ning tasumine kulupõhiselt vastavalt kostjale reaalselt tekkinud, akteeritud kuludele (millele lisandub 10 % kostja üldkulu). Sellist järeldust toetab hageja hinnangul nii lepingu tekst (lepingu p-d 4.1–4.3 ja 5.1.2) kui ka pooltevaheline praktika 23(27)
(VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja sellised tõlgendused põhjendatud. Lepingu p 4.1 järgi on p-s 2.2 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise maksumus käibemaksuta 807 855 eurot 2 senti vastavalt hankele esitatud eelarvele. Punkti 4.2 kohaselt on akteerimise ja arvete esitamise sagedus üks kord kuus ning vastavalt p-le 4.3 kohustus hageja kostja esitatud akti aktsepteerima või koos kirjalike põhjendustega tagasi lükkama viie päeva jooksul arvates akti esitamisest. Juhul, kui hageja ja projekti partnereid nimetatud tähtaja jooksul kostja poolt esitatud akti koos kirjalike põhjendustega tagasi ei lükka, loetakse akt sama lepingupunkti järgi aktsepteerituks. Hankelepingu p 5.1.2 nägi ette kostja kohustused pidada lepingu p-s 2 nimetatud lepingu objekti kohta kuluarvestust ning esitada hagejale igakuiselt aruandeid ja akte teostatud tööde ning p-s 4.1 nimetatud eelarve kasutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hankelepingu p-des 4.1 ja 4.2 kokku lepitu vastab sisuliselt VÕS § 628 lg 1 esimeses alternatiivis sätestatule ehk kostjale tuli maksta tasu igakuiselt esitatavate arvete alusel. Lepingu p-d 4.1 ja 4.2 reguleerivad tasu küsimust ammendavalt. Lepingu p 5.1.2 tasu maksmist ei reguleeri. Lepingu p-s 5.1.2 sätestatu on kooskõlas VÕS § 624 lg-ga 2, mille kohaselt peab käsundisaaja (praegusel juhul kostja) käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Lepingu p-st 5.1.2 ega asjaolust, et praktikas (hageja peab siin silmas vaidlusaluse lepingu täitmist) kostja kulude kohta aruandeid hagejale ka esitas, ei tulene hageja väidetud tingimust, et hagejal tekkis kohustus tasuda lepingust tulenevat tasu üksnes juhul, kui kostja oli esitanud kuluaruande. Hagejal on lepingu p-de 4.1 ja 4.2 alusel kohustus tasuda kostjale täiendavalt 192 894 eurot 29 senti.
13.7.2.Kuna hankelepingu p-s 4.1 oli kokku lepitud kindlas suuruses tasu maksmises, siis ei ole tasunõude eelduseks kulude kantus ega kulude kokkuhoid. Seetõttu ei sõltu tasunõue ka sellest, kas kostja on Infrainsenerid OÜ-lt kantud kulud tagasi nõudnud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kulutuste tegemine ja nende võimalik tagasinõudmine oli kostja riisiko.
13.7.3.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et maakohus on jätnud andmata hinnangu kostja 11. detsembri 2017. a e-kirjale (VI kd, tl 72). Samas ei saa sellest tõendist teha hageja soovitud järeldust. Sellest, et kostja on avaldanud arvamust võimaluse kohta teha tasaarvestamata ettemaksu osa kohta kreeditarve, ei järeldu kokkulepet kulupõhise tasuarvestuse kohta. Seega ei rikkunud maakohus kõnealuses osas menetlusnormi oluliselt. Tasutud ettemaksu osa on kostja vastuhagi esitamisel arvesse võtnud (hageja ei ole ka väitnud vastupidist).
13.7.4.Samuti on kostja vastuhagis arvestanud Reach-U AS-i poolt (keda pooled peavad hankelepingu p-s 5.2 ja 5.2.1 nimetatud hageja partneriks) kostjale tasutud 125 302 euro 96 sendiga. Samas kohustab hankeleping üksnes selle pooli, st hagejat ja kostjat (VÕS § 8 lg 2). Seetõttu on tasu maksmise kohustus hankelepingu alusel kostja ees üksnes hagejal. See, millises ulatuses võib olla hagejal oma partneritega omavahel kokku leppinud kostja ees oleva tasumiskohustuse jagamine, ei võta kostjalt nõudeõigust hageja suhtes.
13.7.5.Hankelepingu nõuetekohast täitmata jätmist puudutavaid hageja väiteid on ringkonnakohus juba eespool käsitlenud. 24(27)
14.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ega kulude kindlaksmääratud rahalist suurust. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. TsMS § 167 lg 1 alusel kannab hageja ka iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud.
15.Kuna maakohus on oma otsuses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga käesolevas otsuses kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
15.1.Kostja poolt 24. ja 27. mail 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 8100 eurot (7776 + 324) (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja teinud apellatsiooniastmes toiminguid 37,5 tunni ulatuses järgmiselt: apellatsioonkaebuse analüüs (8 t); kaebusele vastamine (20 t); kolmandate isikute poolt apellatsioonkaebusele esitatud seisukohaga tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastamine (4 t); ringkonnakohtu istungiks ettevalmistus, sh menetluskulude nimekirja koostamine (4 t); ringkonnakohtu istungil osalemine (1,5 t). Kostja esindaja tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks) Kostja kinnitab, et kuna talle käesolevas menetluses osutatud õigusabi ei ole seotud kostja maksustatava käibega, siis ei saa ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Sellest tulenevalt palub kostja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
15.2.Kolmandate isikute poolt 24. mail 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandad isikud kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 5526 eurot 6 senti (lisanduvad ringkonnakohtu istungil osalemisega seonduvad kulud). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja teinud apellatsiooniastmes järgmisi toiminguid: maakohtu otsusega tutvumine, analüüs, tagasiside kliendile (1 t 9 min); tutvumine apellatsioonkaebusega (1 tund); riigihangete regulatsiooni ja kohalduvate üldpõhimõtete täiendav analüüs (49 min); apellatsioonkaebuse analüüs, maakohtu otsuse analüüs apellatsioonis esitatud etteheidete osas, ettevalmistused kolmandate isikute vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele (7 tundi); vastuse koostamine (9 t 42 min); seisukoha koostamine apellatsioonkaebuse osas, telefoninõupidamised kliendiga (3 t 18 min); kostja vastusega tutvumine (33 min); kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga, selgitused (9 min); ettevalmistus kohtuistungiks (4 t 45 min); menetluskulude nimekirja koostamine (18 min). Lisaks avaldas kolmandate isikute esindaja 24. mail 2022 toimunud kohtuistungil, et palub arvestada istungil osalemise eest tasu vastavalt istungi tegelikule kestusele. Viidatud kohtuistung kestis 1 t 32 min. Seega on esindaja teinud apellatsiooniastmes toiminguid kokku 31 tunni 15 minuti ulatuses. Kolmandate isikute esindaja tunnitasu on 155 eurot (lisandub käibemaks) Kolmandad isikud märgivad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu paluvad nad menetluskulude hüvitamist
25(27)
koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitavad kolmandad isikud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
15.3.Hageja esindaja ei soovinud 24. mai 2022. a kohtuistungil vastaspoole kulude osas seisukohta avaldada.
15.4.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et nii kostja kui ka kolmandate isikute esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindajad oleks kulutanud aega põhjendamatult. Käesolev asi on keskmisest mahukam. Vaidluse keerukus seisneb eelkõige menetluses esitatud menetlusdokumentide ja tõendite, sh asjatundja arvamuste, mahus ning vaidlusküsimuste tehnilises keerukuses. Ka apellatsioonkaebus on keskmisest oluliselt mahukam, mis on tinginud ka kostja ja kolmandate isikute esindajate suure ajakulu kaebusele vastuse ja seisukoha esitamisel. Samuti on esindajate tunnitasud 180 eurot (käibemaksuta) ja 155 eurot (käibemaksuta) ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud, arvestades mh hagihinda ja asja keerukust. Esindajate tunnitasud ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.5.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsiooniastmes kantud hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks koos käibemaksuga 8100 eurot (37,5 × 180 × 1,2) ja kolmandate isikute apellatsiooniastmes hüvitatavate kulude suuruseks koos käibemaksuga 5812 eurot 50 senti (31,25 × 155 × 1,2) ning mõistab nimetatud summad hagejalt teiste menetlusosaliste kasuks välja. Kolmandad isikud osalesid apellatsioonimenetluses sama lepingulise esindaja kaudu. Kolmandad isikud on osalenud menetluses võrdses ulatuses ning ei ole välja toonud, et nad vastutaksid oma lepingulise esindaja kulude eest ebavõrdsetes osades või ühiselt või solidaarselt. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus seetõttu, et kolmandate isikute menetluskulud jaotuvad nende vahel võrdselt ja suhtes menetluskulude hüvitamiseks kohustatud hagejaga on nad osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes. Seega mõistab ringkonnakohus kolmandate isikute menetluskulud hagejalt välja kummagi kasuks võrdsetes osades, s.o 2906 eurot 25 senti.
15.6.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja ja kolmandate isikute taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26(27)
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
27(27)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.