Estatec OÜ ja Osaühingu Rohelohe Lennuakadeemia kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Estatec OÜ, seaduslik esindaja Eiko Keeman Kaebaja II – Osaühing Rohelohe, seaduslik esindaja Eiko Keeman Vastustaja – Eesti Lennuakadeemia, volitatud esindaja Martin Pedosk ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kolmas isik I – OÜ Flaperon ja kolmas isik II – Hepta Group Airborne OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Andrei Svištš ja vandeadvokaat Keidi Kõiv Kaasatud haldusorgan I – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindajad Raina Loom ja Maarja-Liisa Vahi Kaasatud haldusorgan II – Rahandusministeerium, volitatud esindajad Heili Jaamu ja Madina Talu
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 2. novembril 2023
kaebus
Eesti
RESOLUTSIOON
1.Jätta Estatec OÜ ja Osaühingu Rohelohe kaebus rahuldamata.
2.Mõista Estatec OÜ-lt ja Osaühingult Rohelohe solidaarselt Hepta Group Airborne OÜ kasuks välja menetluskulud 8000 (kaheksa tuhat) eurot.
3.Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Tagastada kaebajatele korduvad tõendid – 22. oktoobri 2023. a avalduse lisad nr 17a, 17b, 17c ja 17e (V köide, tl 45-48p ja 49). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1.märtsil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe (kaebajad) esitasid 1. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Eesti Lennuakadeemiat (edaspidi ka vastustaja või ELA) määratlema OÜ-le Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ-le antud ebaseadusliku riigiabi suurus ja ebaseadusliku abi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt palusid kaebajad kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumit (HTM) teenistusliku järelevalve käigus määratlema antud abi summat ja kohustama Eesti Lennuakadeemiat Flaperon OÜ-le ja Hepta Group Airborne OÜ-le antud ebaseaduslikku riigiabi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Kaebusest koos lisadega ilmneb, et eelnevalt on Estatec OÜ pöördunud Eesti Lennuakadeemia poole 13. aprilli 2022. a e-kirjaga ja seejärel Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe 20. aprilli 2022. a e-kirjaga, milles märkisid, et tellitud juriidilise hinnangu kohaselt on ELA väidetavalt andnud Flaperon OÜ-le ja tema kaudu Hepta Group Airbourne OÜ-le riigiabi ning tegi ettepaneku riigiabi küsimuses kohtuda.
2.ELA leidis 12. mai 2022. a vastuses nr 1-8/39-2 (dtl 35-37), et 13. aprilli 2022. a ja 20. aprilli 2022. a e-kirjad tuginevad alusetutel ja tõendamata etteheidetel. ELA märkis vastuses ka, et kuna Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe pöördumine tugineb muuhulgas Instigo Eesti OÜ poolt kohtuasjas nr 2-19-10787 esitatud etteheidetele, millega ELA ei nõustu ja mille osas toimub kohtumenetlus, tuleb pooltel oma õigusi kaitsta kohtumenetluses.
3.Tartu Halduskohus kaasas 2. juuni 2022. a määrusega haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi. Ühtlasi andis kohus sama määrusega vastustajatele (Eesti Lennuakadeemia ning HTM) ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (sh kaebeõiguse olemasolu) kohta seisukohtade esitamiseks. Vastavad seisukohad saabusid kohtusse 2022. a 20. 29. ja 30 juunil.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 1. septembri 2022. a määrusega haldusasja menetluse osaliselt, st. HTM-i kohustamise nõude osas (määruse resolutsiooni p 1). Sama määrusega peatas kohus haldusasja menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2 19-10787 (resolutsiooni p 2). Kohus luges selle määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel HTM-i menetlusse kaasatuks arvamust andva haldusorganina.
5.Tsiviilasjas nr 2-19-10787 lõpplahendi jõustumisel uuendas halduskohus 18. jaanuari 2023. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse. Sama määrusega andis kohus menetlusosalistele võimaluse avaldada asjas menetluse jätkamise osas oma seisukohad. Muu hulgas, kas asja menetlusse tuleks kaasata kolmandate isikutena Hepta Group Airbone OÜ ja OÜ Flaperon. Menetlusosalised esitasid oma vastavad seisukohad ja vastuväited kohtule ajavahemikul 1. veebruar 2023 kuni 15. veebruar 2023.
6.Kohus võttis 17. veebruari 2023. a määrusega kaebuse Eesti Lennuakadeemia kohustamise nõude osas menetlusse. Sama määrusega (resolutsiooni p 5) kaasas kohus menetlusse 2(14)
3-22-1215
kolmandate isikutena OÜ Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ (edaspidi ka Flaperon ja Hepta), kes esitasid kirjalikud seisukohad 17. aprillil 2023 (dtl 1736-1755).
7.Kohus määras 8. augusti 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 2. novembril 2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebajad väidavad kaebuses koos selle täiendustega kokkuvõtvalt järgmist.
8.1.Kaebajad esitasid avaldused, et ELA analüüsiks võimalikku riigiabi andmist, millest ELA keeldus 12. mai 2022. a vastusega nr 1-8/39-2.
8.2.ELA andis Flaperon OÜ-le ja Hepta Group Airborne OÜ-le üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks. ELA aktsepteeris muu hulgas nimetatud äriühingute poolt rakendusuuringu käigus valminud füüsiliste tulemite (kere ja selle disain, jalused, juhtelektroonika karp, starter-generaator, jahutuslahendus jms) enda majandustegevuseks tasuta kasutamist. Eesti Lennuakadeemia võimaldas nimetatud äriühingutel katsetada avaliku raha eest oma lennukilahenduste tehnoloogiat.
8.3.Vastustaja on andnud ebaseaduslikku riigiabi, mis kahjustab ka kaebajate õigusi, kuna kaebajad olid droonidega seotud teenuste pakkujad ja droonilahenduste arendajad sarnaselt abi saanud OÜ-ga Flaperon ja Hepta Group Airbourne OÜ-ga. Tegutsetakse samal kauba- ja teenusturul, mistõttu ollakse omavahel konkurendid sh elektriliinide droonipõhise järelevalve ning selleks kasutatava tarkvaralahenduste osas.
8.4.ELA võib olla riigiabi andjaks konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 kontekstis ja peab riigiabi fakti tuvastamisel KonkS § 42 lg 4 kohaselt ebaseadusliku riigiabi koos intressiga tagasi nõudma.
8.5.Kaebajad selgitavad enda järeldust tagasinõutava riigiabi andmisest kokkuvõttes järgmiselt: - ELA rakendusuuringu juhid andsid ELA meeskonna „tasuta“ kasutusse nende enda ettevõttele Flaperon OÜ kuuluvad kaks kopter-drooni GAUI GX-9, mille peal teostati meeskonna läbiviidavad arendustegevused; - ELA lubas rakendusuuringu meeskonnal teha Flaperon OÜ-le kuuluval seadmel tasustatult ja ELA vahendeid kasutades töid, mis ei olnud rakendusuuringu osad; - ELA andis rakendusuuringu tulemuste (sh valminud kopter-drooni tehniliste lahenduste) kasutamise tasuta üle rakendusuuringu meeskonna juhtide S. Maripuu ja S. Heeringuga seotud äriühingutele Flaperon OÜ (kus nad olid ja on juhatuse liikmed) ja Hepta Group Airborne OÜ (kus nad on asutajad ja osanikud); - Flaperon OÜ ja Hepta Group Airborne OÜ kasutavad seda tehnoloogiat mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks, sellega teenuse osutamiseks ja toetuste taotlemiseks (Euroopa Komsoseagentuuri ärikiirendi toetus, EAS-i starditoetus, jne) ning investoritele suunatud reklaami tegemiseks. Nad ei ole ELA-le tasunud; -ELA lõi GAUI tehnoloogiavalikuga huvidekonflikti hanget 177255 täitvate uurimismeeskonna juhtide ja neile kuuluva ettevõtte Flaperon OÜ vahele; - ELA on riigihankes nr 177255 sõlmitud käsunduslepingute täitmisel akteerinud üle 50% mahus töid, mis pole seotud riigihanke nr 175030 hankelepingu täitmisega (tellis töid, mida polnud vaja); 3(14)
3-22-1215
- Hepta Group Airbourne OÜ on saanud toetusraha ja investeeringuid, kasutades ELA abil arendatud tehnoloogiat, saades seega konkurentsieelise.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
9.1.Kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenev eeldus kohustamiskaebuse esitamiseks on täitmata. Kaebajate 13. aprilli 2022. a ja 20. aprilli 2022. a e-kirjade puhul oli tegemist selgitustaotluste ja märgukirjadega ning kaebajad ei ole esitanud Eesti Lennuakadeemiale taotlust KonkS § 42 lõike 4 ega ühegi muu õigusnormi rakendamiseks. Seega puudub haldusakt, toiming, viivitus või tegevusetus, mis võiks olla kaebuse aluseks.
9.2.Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna kaebajad ei ole kolmandate isikute konkurendid, ning neil puudub halduskohtu kaitset õigustav põhjendatud huvi. Kaebaja I ei ole rakendusuuringut finantseerinud ning äriplaanis osalemine ei oma mingit tähtsust. Kaebajatel endil puudub mistahes õiguskaitset vääriv huvi kaebuse menetlemiseks, vaid nad soovivad halduskohtus uuesti läbi vaielda tsiviilasjas nr 2-19-10787 jõustunud kohtuotsustega lahendatud vaidlust.
9.3.Kaebusest ja selle täiendustest jääb ebaselgeks, mida kaebajad riigiabina käsitavad. Vastustaja pole kolmandatele isikutele mistahes abi, sh riigiabina käsitatavat abi andnud. Vastustaja pole andnud üle ei rakendusuuringu tulemusi ega ka mingeid rakendusuuringu väliseid tulemusi. ELA ei ole rakendusuuringu uuringugrupil lubanud tasustatult ega ELA vahendeid kasutades teha töid, mis polnud rakendusuuringu osad. Seega on rakendusuuringu uuringugrupp neile makstud tasu eest ja ELA vahendeid kasutades viinud läbi üksnes neid tegevusi, mis on otseselt rakendusuuringuga seotud. Ülesannete täitmine uuringugrupi poolt on olnud rakendusuuringu eesmärkidega kooskõlas. Tsiviilasjas nr 2-19-10787 tuvastatu kinnitab kaebuse alusetust. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et ELA andis Instigo Eesti OÜ-le üle kõik rakendusuuringu käigus loodu.
9.4.ELA pole kolmandatele isikutele andnud mehitamata lennuvahendite tehnoloogiat, pole Heptale tasunud raha ega maksnud Flaperonile rakendusuuringu teostamiseks vajaliku knowhow eest. Vastustaja on ostnud Flaperonilt kui mehitamata õhusõidukite platvormide maaletoojalt hinnakirja alusel mehitamata õhusõidukite platvorme, mille abil testiti ja kontrolliti rakendusuuringu käigus loodud tulemusi ja mida sooviti kasutada ka Instigole rakendusuuringu käigus loodud tulemuste demonstreerimiseks. Kaebajad pole suutnud tõendada, mida, millal ja millisel viisil on kolmandatele isikutele väidetavalt üle antud.
9.6.ELA ei ole andnud valikulist abi, millega oleksid kolmandad isikud saanud majandusliku eelise.
9.7.Ebaseadusliku riigiabi tagasinõude aegumistähtaeg oleks praegusel juhul ka juba möödunud. Riigiabi olemasolu tuvastusnõue ja selle tagastamise otsustamise kohustamisnõue on aegunud, sest kohaldamisele kuuluv 4-aastane aegumistähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks igal juhul möödunud. Kaebajate etteheited puudutavad perioodi enne ELA poolt Rakendusuuringu aruande Instigole üleandmist 4. jaanuaril 2018. Kaebus esitati aga 1. juunil 2022. Kaebajate poolt käesolevas haldusasjas esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on pärit valdavas osas Instigolt ning tsiviilasjas nr 2-19-10787 jõustunud kohtuotsustes tuvastatud Instigo teadmine tuleb võrdsustada kaebajate teadmisega. Alles 1. juulil 2021 jõustusid KonkS muudatused, mille tulemusel näeb KonkS § 42 lg 4 ebaseaduslikule riigiabiandjale kohustuse ebeseaduslik riigiabi tagasi nõuda ka ilma välise sekkumiseta ning KonkS § 42 lg 8 jõustumisega kehtestatud ebeseadusliku riigiabi 4(14)
3-22-1215
tagasinõudeõiguse 10-aastane aegumistähtaeg kehtib KonkS § 87 lg 9 kohaselt üksnes pärast 1. juulit 2021 antud riigiabi suhtes.
10.Kolmandad isikud leiavad kokkuvõtvalt järgmist.
10.1.Kaebajatel puudub käesolevas asjas kaebeõigus – puudub kaitstav subjektiivne õigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 mõttes.
10.2.Kaebajad ei ole kaebuse esitamise hetke seisuga kolmandate isikute konkurendid, mis võimaldaks EÜ asutamislepingu art 88 lg-st 3 tulenevalt kaebeõigust. Rahandusministeerium on oma 12. aprilli 2023. a vastuse punktis 2.1 põhjendatult viidanud, et kaebajate viimaste aastate majandustegevusest, s.o kaebuse esitamise hetkeks kuni tänase päevani, ei nähtu mistahes tegevusi drooniarendusega seonduvalt. Kaebajad ei ole kolmandate isikute konkurendid riigiabi reguleerivate õigusaktide mõttes.
10.3.Kolmandad isikud ei ole ELA-lt riigiabi saanud ning kaebajad ei ole vastavat väidet riigiabi saamisest sisustada ega tõendada suutnud. Riigiabi saamise kriteeriumid ei ole täidetud: puudub riigi vahenditest või riigile omistatav hüve; ELA ei ole andnud valikulist abi, mille abil oleks kolmandad isikud saanud majandusliku eelise; rakendusuuringu teostamiseks eraldatud rahalised vahendid vastavad grupierandile ning tegemist oleks seega lubatava abiga;
10.4.Kohtuvaidluste tulemusel on selgunud järgmised asjaolud. Kaebajal I puudus Flapeornile kuulunud kopter-tüüpi drooni osas mistahes nõudeõigus (Tartu Maakohtu 08.06.2018. a otsus asjas 2-17-16605). Kaebajate esindaja registreeris Instigo Eesti OÜ (edaspidi ka Instigo) nimele tööstusdisainilahenduse, milleks vajalikke õigusi ei olnud ei temal ega Instigol (Harju Maakohtu 26.05.2022 otsus asjas 2-21-2485; Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2023 lahend asjas 2-21-2485). Kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-1910787 jäi rahuldamata Instigo Eesti OÜ hagi Eesti Lennuakadeemia vastu, milles Instigo nõudis sisuliselt kogu rakendusuuringu alusel ELA-le välja makstud raha tagastamist (Tartu Maakohtu 01.11.2021 otsus asjas 2-19-10787; Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2022 otsus asjas 2-19-10787).
10.5.Hepta ega Flaperon ei ole oma majandustegevuses kasutanud ega saanud kasutada rakendusuuringu esemeks olnud tulemeid. Asjaolu, et Flaperoni või Hepta Group Airborne kopterdrooni kasutati ELA rakendusuuringu raames, ei anna alust järeldada, et ELA on kolmandatele isikutele andnud riigiabi.
10.6.Lisaks tehingulise nõudeõiguse aegumisele on igal juhul möödunud ka riigiabiõiguslik tagasinõudeõigus, mis enne 01.07.2021 jõustunud Konkurentsiseaduse redaktsiooni järgi oli 4 aastat. Rakendusuuringu tulemused anti ELA poolt Instigole üle 04.01.2018, mistõttu oli kaebuse esitamise hetkeks, s.o. 01.06.2022 4-aastane kaebetähtaeg möödunud.
10.7.Kaebusest ja kaebaja ülejäänud tegevusest menetluses ilmneb pahatahtlikkus. Kaebajad ei osalenud asjakohastel riigihangetel ega ole taotlenud struktuuritoetust või sõlminud ELAga mistahes kujul lepinguid, mille tulemusena, pidanuks väidetava „eelise“ või kaebustes selgelt kirjeldamata väidetava riigiabi saama hoopiski kaebajad. Kaebaja etteheited riigihanke tingimustele on hilinenud – võimalus nende kui eelhaldusakti vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kaebajate esindaja ise on olnud hangete tehniliste tingimuste koostamise juures.
11.Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina esitab järgmised seisukohad.
5(14)
3-22-1215
11.1.Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebajad ei saa nõuda haldusorganilt sooritusi, milleks seadus neile õigust ei anna. Ka kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Kuna kaebajad ei olnud kaebuse esitamise ajal kolmandate isikute konkurentideks, puudub neil käesolevas kohtuasjas kaebeõigus konkurentsisuhte alusel. Kaebajad ei ole kaebuse esitamisele eelnenud kahel aastal tegelenud drooniarendusega elektriliinide järelevalveks ega muud laadi drooniarendusega ning ei tee seda jätkuvalt käesoleva ajani. Estatec OÜ viimase kahe (01.03.2020 kuni 01.04.2021 ning 01.04.21 kuni 31.12.2021) majandusaasta aruande järgi tegeleb ettevõte uue ärivaldkonna arendamisega. Valdkonna sisu ei ole täpsustatud, kuid arvestades osaühingu endist tegevusala – drooniarendust–, peab uus valdkond olema sellest erinev. OÜ Rohelohe ei ole äriregistri andmetel 2021. aasta majandusaasta aruannet esitanud. 2020. aastal tegeles kaebaja II ärinõustamise ning telekommunikatsiooniseadmete jaemüügiga. Kõige hilisem dokument, mis näitab OÜ Rohelohe puutumust drooniarendusega, on ISO 9001 juhtimissüsteemi sertifikaat kehtivusajaga 21.03.2017 kuni 21.03.2020. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik: a) abi saaja otsene konkurent b) kaudne konkurent, kes õiguslikult tõendab piisavalt, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit.
11.2.Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, kuidas väidetav abi konkreetselt mõjutas nende seisundit. Kaebajate väited samal kauba- ja teenuseturul tegutsemise kohta on paljasõnalised. Riigihanke aruande kohaselt laekus 16 pakkumust. Seega on tõendatud teenuse ostmine turuhinnaga. Isegi kui toimus mingite lisatööde tegemine, mis ei olnud loetletud riigihanke tehnilises kirjelduses, ei tähenda see iseenesest riigiabi reeglite rikkumist. Riigiabi esineks juhul, kui ettevõte oleks saanud sellega seoses eelise. Kaebusest ei selgu milles seisneb väidetavate lisatööde tegemisega saadud eelis ning puuduvad tõendid majandusliku eelise kohta. Kui käsundisaaja tegigi lepingus nõutust rohkem, siis pigem kaotas ta rahaliselt.
11.3.Ebaseadusliku riigiabi tagastamise nõue, isegi kui abi oleks osutatud, on aegunud.
12.Haridus- ja Teadusministeerium kaasatud haldusorganina esitab järgmised seisukohad. Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna nende subjektiivseid õigusi pole rikutud. Tõendamist on leidnud, et Instigo Eesti OÜ-l puudub nõudeõigus ELA vastu kahju hüvitamise nõudes ning seega ei ole võimalik määratleda ELA tegevust riigiabi andmisena (jõustunud kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-19-10787). Tulenevalt riigiabi andmise definitsioonist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg-le 1 ja konkurentsiseadusele, tsiviilasjas nr 2-19-10787 tehtud otsusest ja kohtute põhjendustest ei ole tegemist riigiabiga, kuna kinnitust on leidnud, et tegemist on korrektse hankemenetluse käigus teostatud tööga, mis ei andnud majanduslikku eelist. Seega ei ole võimalik käsitleda Eesti Lennuakadeemia tegevust riigiabi andmisena.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kaebajad on esitanud kohustamisnõude Eesti Lennuakadeemia kohustamiseks määratleda OÜ-le Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ- le (käesoleva kohtuasja kolmandad isikud) antud ebaseadusliku riigiabi suurus ja nõuda see koos intressidega osaühingutelt tagasi. Kaebajad taotlevad kohtuotsuse täitmiseks kahe kuu pikkuse tähtaja määramist (HKMS § 168 lg 1). 6(14)
3-22-1215
Väidetav riigiabi seisneb kaebuse kohaselt kokkuvõtvalt järgnevas: ELA andis kolmandatele isikutele üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks; ELA aktsepteeris muu hulgas nimetatud äriühingute poolt rakendusuuringu käigus valminud füüsiliste tulemite (kere ja selle disain, jalused, juhtelektroonika karp, starter-generaator, jahutuslahendus jms) enda majandustegevuseks tasuta kasutamist; ELA võimaldas nimetatud äriühingutel katsetada avaliku raha eest oma lennukilahenduste tehnoloogiat.
14.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajate 13. aprilli 2022. a ja 20. aprilli 2022. a e-kirjade puhul oli tegemist pelgalt selgitustaotluste ja märgukirjadega ning KonkS § 42 lg 4 või ühegi muu õigusnormi rakendamiseks riigiabi tagasinõudmiseks puudub haldusakt, toiming, viivitus või tegevusetus, mis võiks olla kaebajate kohustamisnõude aluseks. ELA vastas 12. mai 2022. a vastusega nr 1-8/39-2 (dtl 35-37) Estatec OÜ 13. aprilli 2022. a ekirjale ning Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe 20. aprilli 2022. a e kirjale. ELA vastusest nähtuvalt märkis Estatec OÜ esimeses e-kirjas, et tema poolt tellitud juriidilise hinnangu kohaselt on ELA andnud Flaperon OÜ-le ja tema kaudu Hepta Group Airbourne OÜ-le riigiabi. Kirjas paluti ELA-l võtta seisukoht, kas ta nõustub riigiabi koosseisu esinemisega. Estatec OÜ leidis kirjas, et ELA võib olla riigiabi andjaks KonkS § 42 kontekstis ja kui riigiabi fakt tuvastatakse, on tal abi tagasinõudmise kohustus. Kaebajad täiendasid 20. aprilli 2022. a e-kirjas eelnimetatud avaldust. Kohtu hinnangul sisaldus kaebajate pöördumises ELA poole taotlus ning vastustaja 12. mai 2022. a vastus on mõistetav kaebajate taotluste rahuldamisest keeldumisena. Vastustaja, olles praeguse vaidluse kontekstis haldusorgani rollis, pidanuks vastustaja kahtluse korral haldusmenetlusele üldiselt omaseid põhimõtteid ja HMS regulatsiooni (HMS § 15, § 36) arvestades pöörduja eesmärgi ja tahte välja selgitama
15.Kohus on pidanud põhjendatuks kaebuse asja sisuliseks arutamiseks menetlusse võtta. kuna kaebajad on Eesti Lennuakadeemiale esitatud e-kirjades viidanud võimalikule riigiabi andmisele ning selle tagasinõudmise kohustusele ning Eesti Lennuakadeemia on 12. mai 2022. a vastuses nr 1-8/39-2 leidnud, et etteheited on alusetud, samuti arvestades seda, et menetlusosalised on käesolevas asjas esitanud kohtule põhjalikke ning omavahel vastanduvaid seisukohti kaebajatel kaebeõiguse olemasolu kohta. Kohus ei nõustunud asja menetlusse võttes vastustaja seisukohaga, et käesolevas asjas on kaebajate kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtluseta. Nagu ka vastustaja ise on oma 30. juuni 2022. a vastuse p-s 29 märkinud, tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt nt Riigikohtu 8. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, st et kohtul ei ole kohustust kaebust sellel alusel kergekäeliselt tagastada. Küll on aga kohtul võimalik jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata.
16.Haldusasjas on vaidlus võrsunud järgmistest erinevatest riigihangetest ajendatud sündmustest. Instigo Eesti OÜ avaldas 23. mail 2016 riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks (riigihange nr 175030). ELA esitas 1. juunil 2016 pakkumuse hageja hanketeatele, märkides, et rakendusuuringu programm ja ajakava on hinnangulised ning täpsustatakse lepingu sõlmimisel. Pooled allkirjastasid 21. juulil 2016 hankelepingu rakendusuuringu teostamiseks mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks 7(14)
3-22-1215
(rakendusuuring). Instigo Eesti OÜ (projekti partnerite esindajana), kelle seaduslikuks esindajaks oli sarnaselt praeguste kaebajatega E. Keemann, tellis viidatud hanke raames 21. juulil 2016 sõlmitud hankelepingu alusel ELA-lt rakendusuuringu, mille raames loodi tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks. ELA sõlmis sama rakendusuuringu teenuse tellimiseks riigihankes nr 177255 25.08.2016 käsunduslepingud rakendusuuringu meeskonna juhtidega (Siim Maripuu ja Siim Heering). ELA sõlmis 16. septembril 2016 Riigihankes nr 177258 mehitamata lennunduse rakendusuuringu õiguste hankelepingu Flaperon OÜ-ga.
17.Kaebajad on enda järeldust ebaseadusliku riigiabi andmisest selgitanud kokkuvõttes asjaoludega, mida on kajastatud käesoleva kohtuotsuse p-s 8.5.
18.Menetlusosalised on esmalt erineval arvamusel kaebajate kaebeõiguse olemasolus nn konkurendikaebuse esitamiseks.
18.1.Kaebajad ei väida, et vastustaja oleks nende subjektiivseid õigusi rikkunud neid ennast mingist konkreetsest hüvest ilma jättes, vaid kaebajate väitel seisneb ebaseaduslik riigiabi hüvede andmises kolmandatele isikutele. Vaidlus kaebeõiguse olemasolu üle taandub eelkõige küsimusele, kas kaebajad on kolmandate isikute (kellele vastustaja on väidetavalt ebaseaduslikult riigiabi andnud) suhtes konkureerivad ettevõtjad, kes suudavad piisavalt tõendada, et väidetav abi mõjutas konkreetselt nende seisundit. Euroopa Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt1 (edaspidi: kohtute teatis), millele osundavad ka kaebajad, punkti 24 kohaselt peab kohus menetluse algatamisel kaitsma põhjendatud huvi omavaid isikuid, mitte iga isikut. Kaebajad viitavad endal kaebeõiguse olemasolu väites Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 108 lõikele 3, mis käsitleb tegevust Euroopa Liidu siseturuga kokkusobimatu abi korral. Euroopa Liidu õigus ja kohtupraktika on tunnustanud küll nn konkurendikaebusi, kuid seejuures ei pea kohtulikku kaitset saama kõik isikud, vaid üksnes need, kellel on selleks põhjendatud (kaitstav) huvi. Nõukogu määruses (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (menetlusmäärus) art 1 p h järgi võib „huvitatud pool” olla ka mistahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja ning konkureerivad ettevõtjad. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik kas abi saaja otsene konkurent või kaudne konkurent, kes õiguslikult piisavalt tõendab, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit (vt nt Üldkohtu otsus kohtuasjas T-777/19 komisjon vs. Capa, p 71-72; Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-83/09 P komisjon vs. Kronoply ja Kronotex p 64-66; Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-319/07 P, komisjon vs 3F p 33).
18.2.Kaebajad on arvamusel, et nemad koos praeguse haldusasja kolmandate isikutega on olnud samal kaubaturul tegutsevad ettevõtjad. Ülal viidatud normide ja kohtupraktika järgi on otsesteks konkurentideks peetud neid ettevõtteid, kes tegutsevad samas geograafilises piirkonnas, kelle tarbijad kattuvad otseselt ning kelle tooted/teenused on otseselt võrreldavad.
18.3.Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina on asjakohaselt välja toonud, et äriregistris avaldatud majandusaastaaruannete kohaselt tegutsesid kaebajad ning Flaperon OÜ ja Hepta Group Airborne OÜ erinevatel tegevusaladel. Aruannete kohaselt Estatec OÜ 2016., 2019. ja 2020. aastal aktiivselt ei tegutsenud ning tema tegevusalaks oli masinate rent. Rohelohe OÜ tegeles perioodil 2016-2020 äri- ning juhtimisnõustamisega. Aruannete järgi ei kattu võrreldavate ettevõtete tegevus EMTAK koodide ega tegevuse kirjelduse osas (vt ka ülevaade ettevõtjate tegevusalade kohta; kaasatud haldusorgani 29. juuni 2022. a vastuse lisa ; dtl 539-540).
18.4.Kaebajate esindaja selgitas kohtuistungil (01:54:36), et Rohelohe OÜ ei tegelenudki drooniarendusega, kuid seda tegi Estatec OÜ. Kaebajate esindaja on kohtuistungil selgitanud, et tema ise lennundusvaldkonda ei tunne, vaid tal on projektijuhtimise kompetents (istungil alates 00:27:4)). Samuti on kaebajate esindaja selgitanud järgmist: tema ettevõtted tellisid droonivaldkonna arendusi, Flaperoni juhatuse liikmed Maripuu ja Heering on töötanud tema ettevõtete heaks arendustööde tegemisel; kaebajate esindaja saab tugineda töötajate kompetentsile – S. Maripuu oli aastatel 2013-2015 Rohelohe töötaja, tegeles drooni arendamisega; viimane drooniarendus oli 2018 (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2015. a rahuldatud projekt; II kd, tl 97-99), (istungil alates 00:38:20). Vaidlust ei ole selles, et rakendusuuring algas juunis 2016 ja selle tulemused anti üle jaanuaris 2018. Seega saab nõustuda vastustajaga, et kolmanda isiku esindaja (S. Maripuu) töötamine Rohelohe OÜ-s 2015. a ei toeta kaebaja lähenemist, et tegutseti samal kaubaturul. Samuti ei ole tõendamist leidnud samal kaubaturul tegutsemine Estatec OÜ ja Flaperoni võrdluses – ilmneb, et kaebaja II tehing osta Flaperonilt 2017. a droon, ei jõudnud lõpuni (kaebaja ei tasunud ostu eest) (istungil alates 00:54:16). Kaebajate esindaja selgitustest kohtuistungil järeldub täiendavalt, et kaebajate tegevus vaidlusalusel ajavahemikul ei seondunud drooniarendusega.
18.5.Eelnevat arvesse võttes ei ole kaebajad kohtu hinnangul kolmandate isikute otsesed ega ka kaudsed konkurendid. Kaebajad ei ole enda vastavat väidet ka suutnud tõendada (HKMS § 59 lg 1 ls 1). Samuti ei ole kaebajad suutnud ära näidata ega tõendada ka seda, kuidas on kolmandate isikute tegevus või nende suhted mõjutanud kaebajate majandustegevust. Kaebajate esindaja möönis kohtuistungil, et kui kolmandad isikud tegelesid drooniarendusega, on kaebajad tegelenud andmekorjega (istungil 00:46:28, 00:48:50). Konkurentsisituatsioonile ei viita pelgalt valmisolek konkureerida toetusele või pakkumust teha ega võime läbirääkimisteks (kaebaja väited kohtuistungil alates 00:10:47).
19.Kuna kohtumenetluses ei ole kinnitust leidnud kaebajate kaebeõigus ei nende subjektiivsete õiguste rikkumise ega ka nn konkurendikaebuse esitamiseks, ei ole juba seetõttu alust kaebuse rahuldamiseks. Järeldust kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisest kinnitab ka seisukoht, et kolmandatele isikutele ei ole osutatud riigiabi, mille tagastamist oleks kaebajatel alust selle ebaseaduslikkuse tõttu nõuda. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtu hinnangul selline kohustus vastustajal praegusel juhul puudus.
20.Kaebaja on erineval ajal esitatud menetlusdokumentides olnud ebajärjekindel selles, mida pidada praeguse vaidluse kontekstis riigiabiks, kuid kohtu hinnangul saab teha kokkuvõtte, et kaebaja arvates on etteheidetavad vastustaja järgmised tegevused: 1) vastustaja on andnud uuringutulemusena saadu Flaperonile, kes on uuringutulemust kasutanud enda kopteril oma 9(14)
3-22-1215
ettevõtluses; 2) üle on antud ka uuringuvälised tulemused; vastu on võetud töid, mida pole tellitutud ning 3) vastuvõetu ei vastanud hankelepingule.
21.Menetlusosalised (sh kaebajad ise) on osundanud riigiabi määratlemisel asjakohastele nn Altmarki kriteeriumitele, mille kohaselt peavad olema kumulatiivselt täidetud järgmised eeldused: abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega; saadud abi on riiklikku päritolu; abi saaja saab eelise; meede on valikulikune; selle andmisel eksisteerib vähemalt oht konkurentsi moonutamiseks ning mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele (Euroopa Kohtu kohtuasi nr C-280/00). Vastustaja ja kolmandad isikud on arvamusel, et vastustaja ei ole kolmandatele isikutele andnud üle ei rakendusuuringu tulemusi või rakendusuuringu väliseid tulemusi ega võimaldanud muid hüvesid. Ka kaasatud haldusorganid leiavad, et tagasinõutavat riigiabi pole antud. Kaebaja ei ole oma väidetega ega esitatud tõenditega neid seisukohti kohtu hinnangul kummutanud. Analüüsimata kõiki eeltoodud kriteeriume üksikult on kohus veendunud, et käesoleval juhul pole tõendatud, et kolmandad isikud oleksid saanud riiklikku päritolu vahendeid, millega nad saanuks kaebajatega võrreldes mingi eelise majandustegevuses.
22.Tsiviilasjas nr 2-19-10787 toimunud kohtuvaidluse (mis tingis ka käesolevas haldusasjas menetluse peatamise) tulemusena on selgunud, et kõnealune uuring vastas rakendusuuringu nõutavale tasemele nagu see oli hankelepingus nõutud (vt Tartu Maakohtu otsuse p 6.2.1.2, lk 33; Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 13.2.3).
23.Jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-10787 on Tartu Maakohus leidnud, et ELA-le ei saa ette heita mingi füüsilise lahenduse üleandmata jätmist, sest hankelepingu esemeks ei olnud tootearendus. Hankelepingu esemeks oli rakendusuuringu teostamine, mistõttu pidi ELA tellijale üle andma uuringu käigu ja tulemuste aruande (viidatud otsuse p 6.2.1.3). Asja materjalidest selgub ning kolmandad isikud on ka halduskohtu istungil põhjalikult selgitanud (istungil alates 03:03:54, dtl 2202), et rakendusuuring oli suunatud andmeanalüüsile. Rakendusuuringu raames loodi spetsiaalne tarkvara, mis oli konkreetse mootori juhtimissüsteemi-põhine, ning andis võimaluse jälgida konkreetse seadistuse erinevaid parameetreid. Tsiviilasja nr 2-19-10787 lõppjärelduste kohaselt pole hankelepingu pooleks olnud Osaühing Instigo Eestika suutnud tõendada, et mingid uurimistulemused või lahendused jäid ELA-le üle andmata (ringkonnakohtu viidatud otsuse p 13.2.4).
24.Vastustaja väitel ei ole talle teada, et Flaperon oleks teinud samaaegselt paralleelset uuringut ning ei käesoleva vaidluse käigus esitatud tõenditest ega kohtu poolt tsiviilasjas nr 219-10787 tuvastatust ei saa järeldada, et kõnealuse rakendusuuringu käigus loodud intellektuaalset omandit oleks uuringuväliselt kasutatud või üle antud. Vaidlust pole selles, et rakendusuuringu meeskonnas osalenud kolmandate isikute esindajad jätkasid pärast uuringu lõppemist sarnastes valdkondades, kuid millegagi pole tõendatud, et nende majandustegevus tugines edaspidi kõnealuse rakendusuuringu käigus omandatul. Mõistagi, ei saa eitada, et rakendusuuringu käigus omandasid sellega seotud spetsialistid uut valdkondlikku teadmist ja kogemust, kuid seda ei ole võimalik käsitada kaitstava intellektuaalse omandina, mida olnuks võimalik saada riigiabi vormis. Kohus peab vajalikuks märkida seoses kaebajate väidetega mittevajalikest tegevustest rakendusuuringu käigus, et asja materjalidest tervikuna nähtuvalt on Instigo hanke tellijana, kelle esindajaks oli samuti E. Keeman nagu ka praeguse haldusasja kaebajate puhul, tehingud 10(14)
3-22-1215
(ostud, kaastöötajate värbamine) ise heaks kiitnud ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei olnud (vt ka vastustaja esindaja ütlused kohtuistungil alates 02:37:20, dtl 2201).
25.Kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega, ei saa praeguses vaidluses olla enam asjakohased, sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete tulemuste vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et kaebajad oleksid vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel esitanud ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse dokumentide või hankelepingute täitmisega seoses. Praeguse vaidluse pooled ei ole eelnimetatud hankelepingute poolteks ning praeguse vaidluse raames ei lahendata ka küsimust sellest, kas hankeleping täideti nõuetekohaselt. Vastav sisuline vaidlus hankelepingu kohase täitmise üle kuulub pädevuselt lahendamisele maakohtus (TsMS §-d 1 ja 9) ning kui puudub tsiviilasjas tehtud kohtulahend, mis vastupidist tõendaks, lähtub halduskohus eeldusest, et hankeleping täideti nõuetekohaselt.
26.Erinevalt kaebajatest on vastustaja, kolmandad isikud ja kaasatud haldusorganid seisukohal, et isegi juhul kui on alust järelduseks, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, oleks kaebajate nõue vähemalt osaliselt aegunud. Kuigi kaebajatel on õigus, et KonkS § 42 lgst 8 tulenevalt on riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, kohaldub see säte üksnes pärast 1. juulit 2021 antud riigiabi juhtumitele (KonkS § 87 lg 9). Menetluses viidatud Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-349/17 tuleneb, et riigiabi tagasinõudmise asjades, milles ei ole Euroopa Komisjon otsust teinud, tuleb lähtuda nii aegumistähtaegade kui intressi määramisel riigisisestest õigusnormidest. Kaebajate hinnangul tuleks lähtuda ELA poolt sõlmitud käsunduslepingutest tulenevate nõuete aegumise regulatsioonist. Riigihangete registri andmetel lõppesid lepingud S. Maripuuga ja S. Heeringuga vastavalt septembris ja veebruaris 20172. Tsiviilseadustiku üldosa § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude kolmeaastasest aegumistähtajast ning puuduvad asjaolud, mis tingiksid TsÜS § 146 lg-st 4 tuleneva 10-aastase aegumistähtaja (pole tuvastatud vastustaja kohustuste tahtlikku rikkumist). Arvestades kaebajate pöördumist riigiabi tagasinõudmise küsimuses ELA poole ja seejärel kohtusse 2022. aastal, on eelnimetatud kolmeaastane tähtaeg ilmselgelt möödunud ja kaebuse rahuldamine oleks iseenesest võimatu ka nõuete aegumise tõttu.
27.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja kulude nimekirja 7. novembril 2023) ning kolmandad isikud 3. novembril ja 6. novembril 2023 (dtl 2147-2168). Kaebajad esitasid 8. novembril 2023 enda vastuväited menetluskulude väljamõistmise taotlustele (dtl 2182-2186),
29.Vastustaja taotleb kulude hüvitamist 13 338 euro ulatuses, mis sisaldab käibemaksu. Menetluskulude nimekirja järgi on õigusabi osutatud 61,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 2170-2179).
29.1.Kaebajad on menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitades rõhutanud, et ELA koosseisu kuulub jurist, kes on osalenud ka kohtumenetluses, ning et vaidlus ei väljunud haldusorgani põhitegevuse raamidest.
29.2.ELA põhimääruse3 § 4 kohaselt on akadeemia üheks eesmärgiks viia läbi lennundusalaseid ja lennundust toetavaid rakendusuuringuid ning akadeemia ülesanne on vastavalt § 5 p-le 4 ka arendada rakendusuuringute läbiviimiseks ning arendustegevuseks vajalikku infrastruktuuri ja vara. Seega nõustub kohus kaebajaga, et vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamest. Vaidluse tinginud asjaolud on tihedalt seotud ELA poolt läbiviidud rakendusuuringu ning selle tegemiseks ELA poolt sõlmitud lepinguliste suhetega. Vastustajat on käesoleva kohtuvaidluse alguses esindanudki ELA koosseisuline jurist, kes on esitanud asjakohaselt ja asjatundlikult dokumente, mille kohta kohtu ainus etteheide seisnes nende liigses mahukuses. Sama jurist osales ELA teise esindajana ka käesoleva haldusasja arutamisel kohtuistungil. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et oma põhiülesannete täitmise raamidesse jääva tegevuse õiguspärasuse kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita, isegi kui sellega seostuvad keerukamad õigusküsimused (Riigikohtu 15. jaanuari 2024. a otsus asjas nr 3-21-150, p 37 ja seal viidatud praktika). Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka praeguses asjas.
29.3.Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt jääb seega rahuldamata.
30.Kolmandad isikud taotlevad menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt solidaarselt Hepta Group Airborne OÜ kasuks summas, mis ei sisalda käibemaksu, st 18 226,70 eurot. Taotlustele lisatud arvetelt ja spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusabi on osutatud kokku 108,46 tunni ulatuses ning õigusabi tunnihinnaks on 175 eurot (millele lisandub käibemaks).
30.1.Käesoleva haldusasja lahendamisse kaasatud OÜ Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ on kolmandad isikud vastustaja poolel. Kolmandate isikute esindajad selgitavad 3. novembri 2023. a menetlusdokumendis (dtl 2148-2149), et kolmandad isikud kasutasid samu esindajaid ning Hepta Group Airborne OÜ on kandnud neist mõlema menetluskulusid. Seega on kõik asjaga seotud arved esitatud Hepta Group Airborne OÜ-le. Kolmandad isikud on esitatud taotluse ja arvete (dtl 2147-2168) kohaselt kandnud menetluskulusid kokku 18 226,70 euro ulatuses ning taotlevad kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt solidaarselt Hepta Group Airborne OÜ kasuks summas, mis ei sisalda käibemaksu. HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosaliste esindaja kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kolmandad isikud on kinnitanud, et kõik kulud on kandnud Hepta Group Airbone OÜ.
30.2.Kaebajad on vastuväidetes kolmandate isikute õigusabikulude väljamõistmise taotlusele märkinud kokkuvõtvalt järgmist: - õigusabikulud kokku 108,46 tunni ulatuses ei ole põhjendatud ning on üle paisutatud; - kaebajad ei nõustu ajakuluga erinevatele toimingutele (näited vastuväite p-s 2.5, dtl 2184); - kolmandate isikute menetluskulud on suuremad kui vastustaja menetluskulud. Samas on kaebajad menetluse jooksul saanud oma esindamisega iseseisvalt hakkama; - Hepta Group Airborne OÜ-d esindav vandeadvokaat A. Svištš oli kolmandate isikute esindaja ka kahes tsiviilasjas, milles tuvastatu kandus edasi käesolevasse haldusasja ning
https://www.riigiteataja.ee/akt/107012015004
12(14)
3-22-1215
kattus tsiviilasjade ja käesoleva haldusasja sisu. Lisas 2 nimetatud tegevusi teinud advokaat Tarmo Peterson ei ole kolmandate isikute lepinguline esindaja (tema kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud); - vandeadvokaat Keidi Kõivu osalemine istungil ja kahe advokaadi topelt ettevalmistus kohtuistungil ei olnud vajalik; - kolmandate isikute 17. aprilli 2023. a seisukohas on käsitletud teemasid, millel puudub seos käesoleva haldusasjaga; - põhjendamatuks tuleb lugeda bürookulu; suhtluse ja telefonikõnede ajakulu ei ole kontrollitav; menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust ning kaebajad paluvad hinnata kõiki toiminguid ja nende ajakulu ning vähendada kolmandate isikute menetluskulusid kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1.
30.3.Taotlustele lisatud arvetelt ja spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusabi on osutatud kokku 108,46 tunni ulatuses. Valdavalt on teenuse tunnihinnaks märgitud 175 eurot (millele lisandub käibemaks) ning 6,01 tunni osas on teenus tunnihinnaga 35 eurot ja 0,5 tunni osas tunnihinnaga 100 eurot. Madalama tunnihinnaga teenuste puhul on ilmne, et tegemist on abistava iseloomuga ülesannetega, mida kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks. Kuigi kaebaja osundab oma vastuväites asjakohaselt kohtupraktikale, mis ei pea põhjendatuks bürookulude väljamõistmist (vt ka Riigikohtu 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1310, p 37.2), ei ilmne praeguses asjas esitatud dokumentidest, et kolmandad isikud oleks eraldi välja toonud üldised bürookulud.
30.4.Kohus nõustub kaebajatega, et Tarmo Peterson osalemine praeguses vaidluses kolmandate isikute esindajana ei ole tõendatud ning vastavad kulud ei olnud ka kaebajale ettenähtavad, mistõttu ei pea kohus neid väljamõistetavaks (1,8 tundi tunnihinnaga 205 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 442,8 eurot).
30.5.Kohus nõustub osaliselt kaebajatega ka selles, et kahe vandeadvokaadist esindaja osalemine kohtumenetluses ei ole põhjendatud. Kuigi esindajad on selgitanud omavahelist tööjaotust, ei pea kohus kahe advokaadi osalemist paralleelselt tervikuna põhjendatuks. Kohus nõustub osaliselt kaebajatega ka selles, et spetsifikatsioonides nimetatud nõupidamistele ja klientidega suhtlemisele kulunud aega pole võimalik tõendipõhiselt hinnata. Kuna kohtule polegi võimalik esitada kahe advokaadi ülesannete täitmise kohta täpsemaid selgitusi, peab kohus otstarbekaks võtta advokaatide tegevuse põhjendatuse osas hinnanguline seisukoht. Selle hinnangu puhul saab osaliselt arvesse võtta asjaolu, et käesoleva vaidluse sisu on võrsunud sarnasest algpõhjusest varasemate tsiviilvaidlustega, kus on osalenud samad esindajad ning sündmuste faktoloogiaga tutvumine ei saanud olla tervikuna sama ajamahukas kui nende esmakordsel uurimisel. Samas on siiski tegemist õiguslikult täiesti erinevate vaidlustega.
30.6.Kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise otsustamisel tuleb arvestada ka kaebajate endi tegevust praeguses kohtumenetluses – kaebajad on enda algset kaebust korduvalt täiendanud ja täpsustanud ning lisanud tõendeid ja seisukohti, sh eirates selleks kohtu antud tähtaegu (20. veebruari ja 13. märtsi 2023. a avaldused). Asjaolu, et kaebajate seaduslik esindaja on ise kaebajaid esindanud (nagu vastuväidetes rõhutatud) ei tähenda, et teiste menetlusosaliste kulud poleks põhjendatud, vaid pigem on kaebajate esindaja tegevus (kaebuse aluste laiendamine) isegi osaliselt tinginud neile täiendavaid kulutusi.
31.Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks kolmandate isikute menetluskulusid 8000 euro ulatuses, mis tuleb kaebajatelt solidaarselt Hepta Group Airbone OÜ kasuks välja mõista. 13(14)
3-22-1215
32.Kaebajatele tuleb tagastada korduvalt esitatud tõendid – 22. oktoobri 2023. a avalduse lisad nr 17a, 17b, 17c ja 17e (V köide, tl 45-48p ja 49), mis sisalduvad juba kohtuasja toimiku III köites (tl 94-96p ja 98): allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe Kohtunik Kohtuotsus muudetud 28.08.2025 a Tartu Ringkonnakohtu lahendiga
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.