Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 01.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-10787/101
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 01.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 25 978

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-10787

KOHTUOTSUS

Kohus

Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10787

Tsiviilasi

I I.E. OÜ hagi E.L vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes või alternatiivselt üleantu tagastamise ja viivise nõudes II E.L vastuhagi I.E. OÜ vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

I 783 258,72 eurot II 228 097,50 eurot Hagis I hageja/ hagis II vastukostja: I.E. OÜ (registrikood xxxxxxxx); lepingulised esindajad: vandeadvokaat V.O (e-post: [email protected]) ja vandeadvokaadi abi A:P (epost: [email protected] );

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagis I kostja/ hagis II vastuhageja): E.A (registrikood xxxxxxx ); lepinguline esindaja: vandeadvokaat R.L [email protected] r)

(e-post:

Hagis I kolmandad isikud kostja poolel: S.M (isikukood xxxxxxxxxxx ) ja S.H (isikukood xxxxxxxxxxxx ) lepingulised esindajad: vandeadvokaat R.K ja vandeadvokaat A. S (e-post: [email protected]) Kohtuistungi aeg

25.08.2021. a, 26.08.2021. a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata I.E. OÜ hagi E.L vastu kahju hüvitise summas 651 228,78 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228,78 euro ja viivise nõudes.

2.Rahuldada E.L vastuhagi I.E. OÜ vastu võla ja viivise nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

pädevusega meeskonna. Kostja kohustus hagejale üle andma koos aktiga uurimistulemused sh maketid, st füüsilised lahendused. Muu hulgas kohustus kostja tagama intellektuaalse omandi, sh ärisaladuse kaitse. Kostja avaldas hanke rakendusuuringu jaoks tehnilise teadmuse omandamiseks ja rakendusuuringu teostamiseks ekspertidest koosneva meeskonna otsimiseks. 18.08.2016. a esitas kostja hankele pakkumuse A. OÜ, mille juhatuse liikmed olid S.M ja S.H, kes pakkumuse tulemusena said rakendusuuringu uurimisgrupi liikmeteks. Täpsustatud tööplaani kohaselt pidi arendustöö toimuma 03.04.2016. a kuni 30.09.2017. a. Rakendusuuringu käigus esitas kostja kolm vahearuannet, milles oli ülevaade tehtavast tööst, aga töid aruannetega üle ei antud. Teise vahearuandega oli selge, et meeskond on tegevuskavast maas ning seetõttu pikendati rakendusuuringu tähtaega kuni 31.12.2017. a. Rakendusuuringu käigus saavutati uudne töötav lahendus, mis toimis GAUI platvormil ja lendas. Hageja esindaja ja E.K ning uurimisgrupiliikmed viisid koos 2017. aasta augustis läbi demolennu. 2017. aasta sügisel sai teatavaks, et rakendusuuringu töö/lahendused olid rakendusuuringu töögrupi tegevuse tulemusena sattunud kolmandate isikute, xxxxxxx xxxxxxxx OÜ ja H.G , kätte. Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kirjeldati H.G drooni täpselt samade parameetritega, mis tulemused olid saavutatud rakendusuuringus. Rakendusuuringu töögrupi liikmed, S.M ja S.H, olid ka H.G rakendusuuringu töömeeskonna liikmed ning nende tegevuse tulemusena võeti rakendusuuringuga loodud lahendused, sh ärisaladus kasutusele H.G.A OÜ-s ja H.G.E OÜ-s. Hageja kaebuse alusel algatati 16.01.2018. a kriminaalmenetlus. Kostja ei võtnud meetmeid rakendusuuringu töögrupi liikmete õigusvastase tegevuse peatamiseks ega toetanud hagejat rakendusuuringu töögrupi vastu kaebuse esitamisel. 23.10.2017. a toimus hageja juuresolekul uurimisgrupi töö tulemuste üleandmise katse kostjale. Uurimistöö oli kokku 25 leheküljeline. 13.11.2017. a toimus esimene koosolek, kus kostja pidi rakendusuuringu tulemusi demonstreerima ja hagejale üle andma. Hagejale anti üle täiendatud rakendusuuringu aruanne, seekord 50 lehekülge pikk. 04.01.2018. a toimus teine koosolek rakendusuuringu tulemuste demonstreerimiseks ja üleandmiseks. Koosolekul esitas kostja uue, täiendatud rakendusuuringu aruande Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud inseneriseire jaoks, seekord üle 100 lehekülje pikk. Reaalse lahenduse demonstratsiooni ei toimunud. Hageja keeldus töö vastu võtmisest, sest töö ei vasta hankelepingule. Hageja leiab, et kostja on poolte vahel sõlmitud hankelepingut rikkunud. Hageja on seisukohal, et oma sisult on poolte vahel sõlmitud hankelepingu puhul tegemist käsunduslepinguga ja kostja käsundisaajana on rikkunud VÕS § 620 lg-st 2 tulenevat kohustust käituda käsundiandjale lojaalselt ja käsundist laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Esiteks ei täitnud kostja hankelepingut vastavalt Täpsustatud tööplaanile ja teiseks ei vasta kostja poolt üleantud raport hankelepingu tingimustele ega üldisele rakendusuuringutelt nõutavale tasemele. Lisaks ei ole kostja hagejale üle andnud kõiki rakendusuuringuga leitud lahendusi. Kolmandaks, kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuskohustust. Hageja tellis rakendusuuringu tulemuste hindamiseks ekspertiisi. TÜ Tehnoloogia Instituudi intelligentsete materjalide ja süsteemide labori juhataja, prof A.A ja elektroonika disaini ettevõtte K OÜ juhatuse liige, M.J , andsid 27.11.2018. a ekspertiisiaktis arvamuse, et üleantud töö sisu ei vasta hanke lähteülesandele ja pakkumusele ega lahenda rakendusuuringu eesmärgiks seatud küsimusi, rakendusuuringu raport ning uuringu demonstreeritavate seadmete kogum ei vasta rakendusuuringule ettenähtud hea tava nõuetele. Eksperdid andsid ka arvamuse, et uurimustööst ja lisatud materjalidest nähtuvalt on uuringu käigus valminud erinevaid töötavaid lahendusi, kuid kogu uuringus saavutatut ei ole tellijale üle antud, sest uuringust ja üleandmise aktidest suures mahus akteeritud ja muudes materjalides kajastuv tööde info ei kajastu uuringus. Lisaks tellis hageja rakendusuuringu vastavuse hindamiseks ekspertiisi Tallinna Tehnikaülikooli doktorilt J.SP. ja J-S.P on 24.11.2020.a ekspertarvamuses avaldanud seisukohta, et kostja koostatud rakendusuuringu aruanne ei vasta rakendusuuringult

nõutud tasemele TRL 6 ega teadustöö üldistele nõuetele, samuti hankelepingus ja hankedokumentides avaldatud rakendusuuringu tehnilistele kirjeldustele ning uuringu raport on hageja jaoks kasutu, sest see ei võimalda jätkata edasist teadustööd või tootearendust. Hageja väitel on tal kostja rikkumise tõttu tekkinud kahju nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu näol. Hageja on jäänud ilma lepinguga oodatud vastusooritusest. Hageja on tasunud kostjale lepingu alusel 651 228,78 eurot, kuid vastusooritusena sai hageja kostjapoolse lepingu rikkumise tulemusena väärtusetu soorituse. Lisaks jäi hagejal saamata kasu, mis ta tõenäoliselt lepingu kohase täitmise korral oleks saanud. Hageja äriplaan oli koostatud konservatiivselt ja selle prognoosi kohaselt oli oodatav käive viie aasta jooksul 3,8 miljonit eurot aastas ja kasum seejuures 764 000 eurot aastas. Samuti kaotas hageja võimaluse edasiseks kasu saamiseks, sest kostja tegevuse tulemusena on rakendusuuringu tulemused, mis pidi olema konfidentsiaalne info ja osaliselt ärisaladus, jõudnud kolmandate isikute kätte. Seega on kostja rikkumisega seoses hagejal tekkinud otsene varaline kahju vähemalt 651 228,78 eurot ja saamata jäänud tulu aastas 764 000 eurot. Hageja piirdub kostjalt kahju nõudmisega summas 651 228,78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist kahjuhüvitiselt. Kui kohus ei pea kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks, siis hageja alternatiivselt taganeb kostjaga sõlmitud hankelepingust ja nõuab olulise rikkumise tõttu tagasi kogu hankelepingu alusel makstu, s.o 651 228,78 eurot ning lisaks viivist summa tasumisega viivitamise eest. Hageja kostja ja kostja poolele kaasatud kolmandate isikute vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustu kostja ja kolmandate isikute vastuväitega selle kohta, et E.Ki poolt 30.05.2016. a kostjale edastatud Täpsustatud tööplaan ei olnud hankelepingu osa ja kostja ei pidanud rakendusuuringi läbiviimisel sellest lähtuma. Esiteks on poolte vahel sõlmitud hankelepingus endas (p 2.2) on kirjas, et lepingu objektiks on lisaks kostja pakkumisele rakendusuuringu teostamiseks täpsustatud tööplaan. Ka sisaldas kostja pakkumus märkust, et programm on hinnanguline ja seda tuleb täpsustada. Sellise pakkumusega on piisavalt selge, et on saavutatud kokkulepe programmi täpsustamises. Kostja ei ole tõendanud, et oleks koostatud mingi täpsustatud rakendusuuringu läbiviimise tööplaan lisaks E.Ki poolt 30.05.2016. a saadetule. Nimetatud tööplaani on kostja kätte saanud. Kostja kasutas E.Ki lepingu täitmise projektijuhina, sõlmides selleks temaga lepingu küll pärast hankelepingu sõlmimist, kuid E.K tegutses kostja projektijuhina juba varem. E.K oli täpsustatud tööplaanist teadlik. Kostja projektijuhi teadmine on omistatav ka kostjale. Kostja enda tegevus kinnitab, et Täpsustatud tööplaan oli koostatud projekti elluviijate S.M ja S.Hu poolt ja et seda tegelikkuses ka järgiti. Hageja leiab, et isegi, kui lugeda, et Täpsustatud tööplaan ei ole hankelepingu osa, siis kostjal endal käsundisaajana oli kohustus täpsustatud tööplaan välja selgitada. Kui kostja seda ei teinud, siis on see temapoolne hoolsuskohustuse rikkumine. Hageja ei nõustu ka kostja ja kolmandate isikute vastuväidetega kostja poolt lepingu rikkumisele. Hageja on seisukohal, et tema esitatud ekspertide arvamused tõendavad, et kostja koostatud rakendusuuringu aruanne ei vasta hankelepingu ja Täpsustatud tööplaani tingimustele .J.S-P arvamus tõendab, et uuringu raport ei vasta hankelepingu tingimustele ega hankedokumentides avaldatud rakendusuuringu tehnilistele ka juhul, kui jätta Täpsustatud tööplaan kõrvale. Hageja leiab, et kostja esitatud Tallinna Tehnikakõrgkooli arvamus ei lükka ümber hageja ekspertide arvamustes toodud lõppjäreldust rakendusuuringu nõuetele mittevastavuse kohta. Hageja toob välja, et Tallinna Tehnikakõrgkooli arvamus ei käsitle üldse uurimisraporti kui teadustöö taseme küsimust, st ei vasta küsimusele kas üleantu on kontrollitav, korratav ning üleantu pinnalt on võimalik tellijal jätkata edasist uurimistööd või tootearendust. Lisaks esinevad arvamuses fundamentaalsed vead ja moonutused, mistõttu ei ole hageja hinnangul see arvamus tõendina usaldusväärne. Hageja leiab, et kostja ei soovinudki Täpsustatud tööplaani täita ja sellele vastavalt tulemusi üle anda. Kostjale on korduvalt antud võimalus teha uurimisraport vastavaks elementaarsele teadustöö tasemele, mida saaks kasutada. Kostja ei ole

Kostja, E.L, hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue tema vastu lepingu rikkumisega seoses väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks või alternatiivselt lepingu alusel üleantud raha tagastamiseks ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kahju hüvitamise nõude puhul toob kostja välja, et poolte vahel sõlmitud hankeleping näeb ette kostjale kahju hüvitamise kohustuse üksnes lepingu tahtliku rikkumise korral. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut üldse rikkunud, rääkimata selle tahtlikust rikkumisest. Esiteks väidab hageja, et kostja poolt teostatud rakendusuuring ei vasta hageja tuginetud täpsustatud tööplaanile. Kostja on seisukohal, et hageja tuginetud täpsustatud tööplaanis ei ole pooled kunagi kokku leppinud. Hageja peab täpsustatud tööplaaniks rakendusuuringu projektijuhi E.Ki 30.05.2016. a saadetud täiendatud tegevuskava. Kostja leiab, et nimetatud dokumenti ei saa pidada lepingu osaks ning kostja ei pidanud lepingu täitmisel sellest lähtuma. Hankelepingu punktis 2.2. nimetatud täpsustatud tööplaani all pidasid pooled silmas lepingu täitmise käigus kokku lepitavat võimalikku tööplaani täpsustust, kuid lepingu täitmise käigus pooled täpsustatud tööplaanis kokku ei leppinud. Kostja lähtus hageja 01.06.2016. a pakkumuses sisaldunud tegevuskavast, mis vastab riigihanke tehnilisele kirjeldusele ja poolte 25.02.2016. a allkirjastatud arendusplaanile. Kostja toob välja, et pärast kostjalt rakendusuuringu lõpparuande saamist on hageja SA-le A 28.02.2018.a esitatud lõpparuandes kinnitanud, et kõik riigihanke tehnilises kirjelduses planeeritud tegevused on kostja poolt teostatud ning kõik planeeritud valdkonnad said uurimistööga kaetud. Kostja arvates kinnitab eeltoodu, et ka hageja ise lähtus lepingu täitmisel riigihanke tehnilisest kirjeldusest mitte täiendatud tehnilisest kirjeldusest. Lisaks on ka SA A vahearuandele antud eksperthinnangus tuvastanud, et lepingu täitmise käigus on lähtutud just riigihanke tehnilisest kirjeldusest. Ka rakendusuuringu tegelikud läbiviijad S.M ja S.H kinnitasid kohtus vande all, et uuringut läbi viies lähtusid nad riigihanke tehnilisest kirjeldusest mitte täiendatud tehnilisest kirjeldusest. S.M ja S.H kinnitasid kohtuistungil veel ka seda, et mitte keegi ei ole neil palunud lepingu täitmise käigus lähtuda täiendatud tehnilisest

kirjeldusest. Ainukene, kes väidab, et lepingu täitmisel lähtuti täiendatud tehnilisest kirjelJdusest, on E.K, kelle vastavasisulised tunnistaja ütlused on aga vastuolus kõigi ülejäänud tõenditega ega ole usutavad. Teiseks väidab hageja, et kostja poolt teostatud rakendusuuring ei vasta ka kostja pakkumusele ega selliste uuringute tavalisele tasemele, teadustavale ega käibehoolsusele ning kõiki rakendusuuringu tulemusi ei antud hagejale üle. Kostja on seisukohal, et hageja kõik etteheited on alusetud. Kostja on esitanud tõendina Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlaste eksperthinnangu, mis kinnitab rakendusuuringu nõuetekohasust. Hageja on ka ise lepingu täitmise käigus allkirjastatud 46-s üleandmise-vastuvõtmise aktis ning ka SA-le A esitatud lõpparuandes kinnitanud rakendusuuringu teostatust lepingus ette nähtud kvaliteedis ja mahus. Kostja leiab, et kõik muud tõendid lükkavad ümber hageja esitatud J.S-P 24.11.2020. a hinnangu rakendusuuringu aruande mittevastavuse kohta. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud A.A ja M.J 27.11.2018. a arvamus rakendusuuringu aruande mittevastavuse kohta ei ole asjakohane, kuna selles arvamuses on hinnatud vastavust üksnes täiendatud tehnilisele kirjeldusele mitte riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Kostja leiab, et lisaks rakendusuuringu lõpparuande mittevastavusele ei ole hageja põhistanud oma väiteid selle kohta, et kostja on jätnud hagejale midagi üle andmata. Kõik, mis rakendusuuringu käigus vastavalt hanke tehnilistele tingimustele loodi, on hagejale üle antud. Hageja etteheited tootearenduse tegemata jätmisele on alusetud, sest kostja ülesandeks oli rakendusuuringu läbiviimine, mitte tootearendus. Kolmandaks väidab hageja, et kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ning konfidentsiaalsuskohustust. Kõik need etteheited puudutavad rakendusuuringu läbiviimisel osalenud kahte kostja lepingupartnerit S.Md ja S.Hut, kes olid rakendusuuringu läbiviijateks valitud hageja enda poolt. Hagejal tekkisid kõnealuste isikutega rakendusuuringu välised erimeelsused. Hagejat häirib, et kostja ei soostunud liituma hageja õiguslike rünnakutega nende isikute vastu. Seetõttu asus hageja esitama etteheiteid ka kostja suunal, kuigi kõik need etteheited on alusetud ja tõendamata. Kostja lähtus rakendusuuringu teostamisel 01.06.2016. a pakkumuses esitatud tegevuskavast, mille alusel omakorda koostati riigihangete registris avaldatud tehniline kirjeldus. Kostja andis pakkumuses sisaldunud lähteülesandele vastava uuringuaruande hagejale üle 04.01.2018. a. Hageja tugineb ekslikult sellele, et rakendusuuringu eesmärgiks oli mehitamata õhusõiduki arendamine, mille tulemusel tuli hagejale anda üle mehitamata õhusõiduki platvorm. Midagi sellist ei näinud aga rakendusuuringu lähteülesanne (isegi E.Ki 30.05.2016 sisalduv versioon) ette. Rakendusuuringu eesmärgiks ei olnud GAUI GX9 platvormile ehitatud droonkopteri arendus. Rakendusuuringu eesmärgiks oli luua lahendused, mis kõik on uuringu aruandes kirjeldatud ning uuringu aruande ja failide kaudu hagejale üle antud. Kostja leiab, et isegi, kui oleks tuvastatav tema poolt lepingu rikkumine, siis ei ole hageja tõendanud temal kahju tekkimist summas 651 228,78 eurot. Kostjale makstud rahast 542 690,66 eurot on saanud hageja riigiabina SA-lt A. Enda raha on hageja panustanud rakendusuuringusse ilma käibemaksuta kokku 167 404,25 eurot. Seega saaks teoreetiliselt olla hageja kahjuks üksnes 167 404,25 eurot. Ka sellisel juhul aga ei kuuluks see kahjusumma hüvitamisele, kuna kostja pole kahju tekitanud tahtlikult, mis hankelepingu kohaselt on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks. Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et nõude eeldusena ei ole hageja andnud kordagi kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega. Kostja toob välja, et 04.01.2018. a toimus rakendusuuringu tulemuste hagejale üleandmine. 09.01.2018. a esitas hageja omapoolse kriitika, millele kostja vastas 15.01.2018.a. Pärast seda hageja enam ei vastanud kostja põhjendustele ja vastuväidetele hageja esitatud kriitika suhtes. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjale ühtegi nõudmist hageja väidetud puuduste likvideerimiseks. Kostja leiab, et kuna ta ei ole hankelepingut rikkunud, siis on ka hageja alternatiivselt

3.Kostja poolele kaasatud kolmandate isikute seisukoht ja vastuväited Kostja poolele kaasatud kolmandada isikud, S.M ja S.H, on seisukohal, etI.E. OÜ hagi E.L vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmandad isikud nõustuvad kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud nõude eeldusenahankelepingu rikkumist. Kolmandad isikud leiavad, et hagejale on hankelepingu järgi üle antudnõuetekohane rakendusuuring ning kostja ega kolmandad isikud ei ole rikkunud ärisaladusehoidmise, konfidentsiaalsuskohustust ega huvide konflikti vältimise kohustust. Kolmandad isikudon mehitamata õhusõidukite arendamise entusiastid ja eksperdid. Nad tegelevad mehitamataõhusõidukite (UAV) platvormide arendamise ja tootmisega. Nad asusid F. OÜ kaudupakkuma Elektrilevile teenust juba 2015. aastal, kui arendasid seal välja lendava UAV, millegaosutasid pilootprojekti raames elektriliinide inspekteerimisteenust H . G . E OÜ-le,kes omakorda osutas sama teenust Elektrilevile. Enne Ae rakendusuuringu algustarendas F. OÜ GAUI GX9 platvormi automaatlennuvõimeliseks. Hageja ning temagaseotud isikud, kuuldes F. OÜ tegevusest ja edusammudest, otsustasid kavandada hagejajaoks täiesti uue ärisuuna ning ärimudeli, mis põhines F. OÜ poolt juba osutatava õhustinfo kogumise teenuse sisule, eesmärgiga osutada sellist teenust mastaapsemalt. Äriplaanirealiseerimiseks esitas hageja SA-le A taotluse rakendusuuringu läbiviimiseks.Rakendusuuringu läbiviimisel juba arendusplaani koostamise hetkest soovis hageja kaasatauuringu teostamisele kolmandaid isikuid. Hageja soovist lähtuvalt korraldas kostjarakendusuuringu läbiviimiseks hanke, mille tulemusel sõlmiti 25.08.2016. a kolmandate isikuteja kostja vahel käsunduslepingud hageja tellitud rakendusuuringu läbiviimiseks ning F.OÜ loodud intellektuaalse omandi kasutamiseks 16.09.2016. a lihtlitsentsi lepingu. Hetkeks, milvastav lihtlitsentsi leping sõlmiti, oli F. OÜ-le kuuluv GAUI GX9 platvorm võimelineteostama stabiilset ja ka automatiseeritud lendu. Rakendusuuringu vältel asusid hageja jahagejaga seotud isikud pidama läbirääkimisi, et laiendada kolmandate isikutega koostööd lisaksrakendusuuringu läbiviimisele ka ühisele hilisemale tootearendusele ning kaasata kolmandaidisikuid hageja äriplaani elluviimisel, kasutades selleks F. OÜ-le kuuluvat GAUI GX9platvormi. Kuna kolmandatele isikutele aga nende ja ka F. OÜ kaasamise viis ei osutunudsobilikuks, ei soovinud kolmandad isikud hageja ega temaga seotud isikutega luua uusikoostöövorme. Sellest tingituna on hageja ja temaga seotud isikud asunud andma kolmandateisikute tegevusele rakendusuuringu läbiviimisel tähendust, mida see kunagi ei ole olnud. Hagejaproovib luua ekslikku pilti sellest, justkui F. OÜ GAUI GX9 platvorm arendati väljarakendusuuringu käigus. Kolmandad isikud rõhutavad, et hageja käsitlus on vale. Rakendusuuringu keskne ese ei olnud platvormi arendus, vaid andmetöötlus, mis praktikas tähendas suurel määral avalikult kättesaadavate andmete ja praktikate analüüsi, soovitusi kohaldamise osas. Rakendusuuringu eesmärgiks oli analüüsida olemasolevat tarkvara ja sobitada seda parimal viisil, et tagada kõrgem ohutuse tase, parem side jne. Väär on hageja püstitatud hüpotees, justkui rakendusuuringu käigus loodi midagi erakordselt uudset ja enneolematut, mis on kõik hageja ärisaladus. Intellektuaalse omandina on rakendusuuringu käigus loodud tarkvara, mis on hagejale üle antud ja mida ei ole rakendusuuringuga mitteseotud isikutele kunagi avaldatud. Info, mis on olnud avalik või mis oli rakendusuuringu tarbeks ostetud F. OÜ-lt,ei saa olla hageja ärisaladuseks. Kolmandad isikud nõustuvad kostjaga, et E.Ki

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: • 2016. aasta alguses koostas I.E. OÜ (edaspidi hageja) koostöös E.Lga (edaspidi kostja) arendusplaani (edaspidi Arendusplaan, I kd tl 29- 37) ja äriplaani (edaspidi Äriplaan, I kd tl 46-73), eesmärgiga taotleda SA-lt A toetust insenerseire jaoks mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringuks. • Arenduplaani ja Äriplaani koostamisel osalesid lisaks teistele partneritele S.M ja S.H ning E.K, kes plaaniti kaasata rakendusuuringu uurimisgrupi liikmetena. • 23.05.2016. a avaldas hageja riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks (I kd 78-80). Hanketeates oli märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks 30.05.2016. a. Koos hanketeatega avaldati riigihangete registris hanke alusdokumendid, sh hanke tehnilised tingimused (IV kd tl 103-108). 27.05.2016.a avaldas hageja muudetud hanketeate, mille kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtaeg 01.06.2016. a (IV kd tl 109-110). • 30.05.2016. a saatis Arenduplaani ja Äriplaani koostamisel osalenud E.K kostja esindajale K-E.S e-kirja (I kd tl 87) manusena faili nimetusega „Rakendusuuringu tehniline kirjeldus täitmiseks – täiendatud“ (edaspidi Täiendatud tehniline kirjeldus, I kd tl 81-86). • 01.06.2016. a esitas kostja hageja hanketeatele pakkumuse rakendusuuringu teostamiseks maksumusega 807 855,015 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (I kd tl 88-121). Pakkumuses esitas kostja rakendusuuringu teostamise tingimused lähtudes hanketeatega avaldatud tehnilistest tingimustest (edaspidi Pakkumuse tehnilised tingimused, IV kd tl 104-107). • 20.07.2016. a sõlmisid hageja ja kostja mehitamata lennunduse rakendusuuringu hankelepingu (edaspidi Hankeleping, I kd tl 121-124). Hagejat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige A.P ja kostjat arendusprorektor rektori ülesannetes, K-E.S • Kostja hanke tulemusena said S.M ja S.H kostja rakendusuuringu meeskonna liikmeteks. 25.08.2016. a sõlmis kostja eraldi S.Mga ja S.Huga käsunduslepingud rakendusuuringu teostamiseks (IV kd tl 125-126 ja 127- 128). • 04.01.2018. a andis kostja hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande „Rakendusuuringu aruanne. Mehitamata lennukilahendiste rakendusuuringud insenerseire jaoks“ (edaspidi rakendusuuringu lõpparuanne, II kd tl 165-235). • Hageja on tasunud kostjale rakendusuuringu teostamise eest kokku käibemaksuta 542 690,66 eurot ja koos käibemaksuga 651 228,78 eurot.

Arvestades hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et nõude õiguslikuks aluseks saavad olla võlaõigusseaduse (VÕS) sätted kohtuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 on hageja kahju hüvitamise nõude üldiseks eelduseks see, et kostja on kohustust rikkunud, kostja vastutab rikkumise eest ja hagejal on tekkinud kahju. VÕS § 115 lg 1 ei eelda vastutuse alusena süü olemasolu. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 115 ja § 103 on dispositiivsed ja poolte kokkuleppel on võimalik vastutust piirata, sh kokku leppida vastutus ainult süülise rikkumise eest. Kahju hüvitamise nõudele kohalduvad ka VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta ja VÕS § 128 hüvitatava kahju kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Hankelepingus leppisid nad kokku kostja vastutuse piirangus. Nimelt Hankelepingu p-s 6.9. on pooled kokku leppinud, et E.L (s.o kostja) vastutab I.E. OÜ (s.o hageja) ja partnerite ees kahju hüvitamise eest üksnes lepingu tahtlikul süülisel rikkumisel. Kohus leiab, et arvestades eelnimetatud seadusesätteid on hageja kahju hüvitamise nõude üldised eeldused alljärgnevad: o kostja on Hankelepingut tahtlikult rikkunud (VÕS § 115 lg 1; ja Hankelepingu p 6.9. poolte kokkulepe); o hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); o kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vastavalt VÕS § 20 lg-e 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on lepingu sõlmimiseks vajalik poolte kokkulepe ja vastavad poolte tahteavaldused (pakkumus ja nõustumus), millest on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimise ettepanekule võib anda aktsepti otsese tahteavaldusega, aga ka teoga, mis väljendab nõusolekut sõlmida leping. Teoga aktseptimisel loetakse VÕS § 9 lg 2 kohaselt leping sõlmituks alates teost teadasaamisest või teo tegemisest. Kui leping on juba sõlmitud, siis VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et 23.05.2016. a avaldas hageja riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks. Koos hanketeatega avaldati riigihangete registris hanke alusdokumendid, sh hanke tehnilised tingimused. 01.06.2016. a esitas kostja hageja hanketeatele pakkumuse. Vaidlust ei ole, et Pakkumuse tehnilised tingimused vastasid hanke tehnilistele tingimustele. 20.07.2016. a sõlmisid pooled Hankelepingu. Hankelepingu (I kd tl 121-123) punktis 2.1. on sätestatud, et lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, tagamaks arendustegevused hanke pakkumises näidatud mahus ja tasemel. Hankelepingu punkti 2.2. kohaselt on lepingu objektiks I.E. OÜ väljakuulutatud hankele 01.06.2016. a E.L poolt esitatud pakkumine I.E ja projekti partnerite rakendusuuringu teostamiseks mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks ning täpsustatud tööplaan. Hageja väitel peeti Hankelepingu punktis 2.2. lepingu objektina nimetatud „täpsustatud tööplaani“ all silmas just E.Ki poolt 30.05.2016. a e-kirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehnilist kirjeldust, mis lepingu sõlmimisega sai lepingu osaks ning mida kostja lepingu täitmisel pidi järgima. Kostja ja kostja poolele kaasatud kolmandad isikud hageja väitega ei nõustu. Kostja pool ei vaidlusta, et Hankelepingu punktis 2.2. on lisaks kostja pakkumusele lepingu objektina nimetatud täpsustatud tööplaani, kuid kostja poole väitel pooled pärast lepingu sõlmimist tööplaani ei täpsustanud ning kostja lähtus lepingu täitmisel Pakkumuse tehnilistest tingimustest, mis vastas hageja hanketeatega koos avaldatud tehnilistele tingimustele ja selles ettenähtud tegevuskavale. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kokkuleppe sõlmimist tõendama hageja, kes sellele oma nõudes tugineb. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet selle kohta, et E.Ki 30.05.2016. a ekirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehniline kirjeldus on poolte vahel 20.07.2016. a sõlmitud Hankelepingu osa ja lepingu täitmisel tuli kostjal sellest juhinduda. Kohus leiab, et siinkohal on oluline, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist hankelepinguga, mille sõlmimiseks korraldas hageja riigihanke, mida rahastati struktuuritoetustest. Riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 1 kohaselt teeb hankija igale kvalifitseeritud taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus. Riigikohus on 11.02.2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15 (p 14) avaldanud seisukohta, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate

lennujuhtimisvõimekus testlendude tegemise ajal, hetkel turul olevatest seadmetest ei ole teada sobivat lahendust. Maajaama sobiva lahenduse leidmiseks uuritakse dubleeritud töökindla arvutisüsteemi kasutamist, mida kasutatakse lennujuhtimistarkvara käitamiseks, testitakse võimalike ohtlike vigade olemasolu võimalikes lennujuhtimistarkvara variantides/versioonides ning uuritakse töökindla sidelahenduse integreerimist arvutisüsteemi juurde. Töökindluse tagamiseks on vaja uurida erinevate stsenaariumite tulemust sama tarkvara paralleelset käitamist kahes arvutis, mis on võimelised teineteiselt töökäske üle võtma ning süsteemi, kus kahes erinevas arvutis antakse käsud välja paralleelset ning käskude erinevuse korral õhus olev süsteem eirab edastatud käsku. Side turvalisuse tagamiseks on vajalik kahepoolne sünkroonne sidekanalite vaheline automaatse ümberlülitumise võimekus, et säilitada sidet lennuvahenditega. Transponderite ja VHFsüsteemi integreerimine. Antud seadmete puhul on tegu Lennuseadusest tulenevate nõuetega lennuvahendi tehnilise varustatuse taseme kohta, millega oleks tagatud õhusõiduki nähtavus teistele õhuliikluses osalejatele ja võimalus suhelda nendega lennunduse tavareeglite alusel. Seadmete integreerimise põhiküsimusteks on transponderi integreerimine autopiloodiga GPS andmete saamiseks, lennujuhi poolt määratud vajalike koodide sisestamise võimekus ning samuti maapealse süsteemiga teiste lendajate transponderi andmete vastuvõtmiseks, mis võimaldab reaalajas jälgida teiste liiklejate asukohta vältimaks kokkupõrkeid õhusõidukite vahel. VHFraadioside süsteemi integreerimiseks on vajalik elektroonilise ning tarkvaralise ühilduvuse ja pardaarvuti vaheline analüüs. Pardaarvuti eesmärgiks on tagada side õhusõiduki ja maajaama vahel GSM-võrgu kaudu loodud VPN-tunneli kaudu. Samuti on vajalik hinnata VHFside lahenduse massi mõju mehitamata õhusõiduki kandevõimele ning massi vähendamise võimalust säilitades töökindluse. Juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm. Turvalisuse tagamiseks uuritakse vabavaraliste autopilootide turvalisuse suurendamist intertsiaalmõõtmiste mooduli lisamisega vabavaralisele autopiloodile. Uuringus on valitud kasutamiseks vabavaralised autopiloodid, kuna avatud lähtekood võimaldab rakendusuuringutes süsteemi lisafunktsionaalsuse saavutamiseks integreerida põhiprogrammi täiendavaid tarkvaramooduleid. Autopilootide dubleerimisel kamdub töökindluse probleem edasi võrdlevasse moodulisse, kuid intertsiaalmõõtmised võimaldaks anda rikkekindluse kompassi ja GPS süsteemide rikke või sihiliku häirimise korral (näiteks jammeriga). Kommertslitsentsiga kaitstud tarkvara kasutamine piiraks projekti jätkusuutlikust. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus suletud arhitektuuriga tarkvara tarnija ei suuda tootele tagada kasutajatuge terve projekti kestvuse vältel. Samuti on avatud platvormil valminud tarkvarapaketid turul olevatest autopilootidest ühed kõige arenenumad olles samal ajal väga konkurentsivõimelise hinnaga. Testplatvormil kontrollitakse süsteemi toimivust simulaatoris erinevate manöövrite sooritamisel. Piloodivaba maandumissüsteem. Piloodivaba maandumissüsteemi arendamise eesmärgiks on inimtegurist tulenevate ehk piloodi poolsete eksimuste vähendamine ning maandusmisvõimekuse suurendamine rasketes olukordades (nt tugev tuul, maandumine liikuvale alusele või kõikuvale alusele merel). Uuritakse masinnägemise võimekust ja teiste andmeallikatega koos kombineerimist maandumisel sh võimalus eri etappidel kasutada erinevaid andmeallikaid autopiloodile maandumise läbiviimiseks. Testides määratakse toimivuse ulatus, et teha vastavad parandused vabavaralise autopiloodi maandusmisalgoritmis. Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem. Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteemi eesmärk on anda infot GSMvõrgu kaudu seadme tehnilisest seisukorrast lennu jooksul ja lendu

7.3.kohaselt kaotas vastav kokkulepe lepingu allkirjastamisega automaatselt kehtivuse. Kohus leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleks peale Hankelepingu sõlmimist lepingu objekti muutnud ja leppinud kokku täpsustatud tööplaanis vastavalt E.Ki 30.05.2016. a ekirjaga saadetud Täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Tulenevalt RHS § 69 lg 1 eesmärgist ei oleks ka selliste oluliste tingimustega hankelepingu muutmine lubatav. Hageja taotlusel kuulas kohus E.Ki kohtuistungil tunnistajana üle (protokoll VI kd tl 171p-178). Tunnistaja E.Ki ütluste kohaselt oli ta rakendusuuringuga seotud kahes rollis. Enne hankelepingu sõlmimist oli tema ülesanne uuringuks rahataotluse kokkupanek ja ettevalmistamine ning sellega seoses arendus- ja äriplaani koostamisel osalenud projekti partneritega suhtlemine. Pärast ettevalmistusi kuni lepingu sõlmimiseni tema roll kadus. Pärast lepingu sõlmimist sai ta uuringus E.L meeskonna liikmeks. Tema roll oli konsultant ja seda rolli täitis ta kuni hankelepingu lõpuni. Enne lepingu sõlmimist suhtles ta lisaks projekti parneritele ka kõrgkoolidega, kes võisid olla võimalikud pakkujad. 23. mail 2016 avaldas I. E. riigihanke registris hanke rakendusuuringu teostamiseks. E.Ki sõnul saatis ta pärast seda esimese lepingu I.E ja E.Lle ettepanekuna. Ta suhtles aga ka Tallinna Tehnikaülikooliga ja tutvustas neile 25. mail 2016 koosolekul hanget, et Tallinna Tehnikaülikool teeks Lennuakadeemia omale konkureeriva pakkumise. Tallinna Tehnikaülikooli proaktiivsete süsteemide dotsent andis koosolekul seisukoha, et arendusplaani järgi nagu oli projektis, ei ole võimalik neil hanget teha ja nõudis arendusplaani täpsustamist. Kohe peale koosolekut võttis ta ühendust S.M ja S.Huga, et nad nii kiiresti kui võimalik, teeksid arendusplaani täpsustuse. Selle täpsustuse sai ta kätte 26. maiks ja 27. mai hommikul saatis selle Tallinna Tehnikaülikoolile. 27. mai lõuna ajal sai ta Tallinna Tehnikaülikoolilt vastuse, et selline täpsustatud arendusplaan sobib. Seejärel teavitas ta e-mailiga S.Md ja S.Hut ning saatis täpsustatud arendusplaani E.Lle K-E.Si e-mailile. E.Ki sõnul on E.L advokaadid seda täpsustatud arendusplaani hiljem hakanud nimetama täpsustatud tööplaaniks. Siis kui lepingu eelnõu tuli, siis selle kohta sellist sõnastust ei kasutatud. Kui asi läks E.Lga lepingu sõlmimiseks, siis 10. juunil saatis ta välja lepingu eelnõu, kus oli nimetatud täpsustatud tööplaani. Esimeses versioonis oli L. jurist vist selle

täpsustuse korraks maha võtnud ja tahtnud jääda ainult arendusplaani juurde, aga neljandas lepingu versioonis oli sõna täpsustatud tööplaan juurde tekkinud. E.K avaldas, et projekti meeskonna liikmena on tema kogu aeg seda täpsustatud tööplaani järginud. Täpsustatud tööplaanis olid kirjeldatud teatud tehnoloogiad, mida tuli kasutada. Näiteks oli kirjas, et kasutatakse bensiinimootoriga GAUI platvormi ja olid nimetatud teatud tarkvarad. Kolmest nimetatud tarkvarast kahte kasutati. Maandumislahenduste ja juhtimise juures kasutati ainult seda tehnoloogiat, mis oli täpsustatud tööplaanis nimetatud. Ka 2018 üle antud raportist nähtub, et uurimistöös keskenduti ainult samale sisule, mis oli täpsustatud tööplaanis. Kõigis kaheksas teemavaldkonnas järgiti tegevusi ja tehnoloogiat, mis täpsustatud tööplaanis kirjas oli. Kohus leiab, et tunnistaja E.Ki ütlused ei tõenda poolte kokkulepet selle kohta, et Täiendatud tehniline kirjeldus on nende vahel sõlmitud Hankelepingu osa. Tõendatud on küll see, et E.K saatis Täiendatud tehnilise kirjelduse 30.05.2016. a e-kirjaga kostjale, mille üle ei ole ka vaidlust. Nimetatud dokumenti ei saa aga käsitleda kummagi poole pakkumuse ega nõustumusena. Puuduvad tõendid selle kohta, et E.K oleks kirja saatmise ajal olnud kummagi poole esindaja. Tulenevalt TsÜS § 34 lg-st 1 ja § 119 lg-st 1 saab juriidilist isikut esindada selle juhatus või seda asendav organ või seadusliku esindaja volitatud esindaja. Vaidlust ei ole selle üle, et E.K ei ole olnud kummagi poole seaduslik esindaja. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et poolte seaduslikud esindajad oleksid E.Kit volitanud ennast Hankelepingu sõlmimisel või lepingueelsetel läbirääkimistel esindama. Vaidlust ei ole, et E.K osales rakendusuuringu Arendusplaani ja Äriplaani koostamisel ja pärast Hankelepingu sõlmimist kaasas kostja ta oma meeskonna liikmeks. Sellest ei saa aga tuletada, et E.Kil oleks olnud õigus poole nimel esitada Hankelepingu sõlmimiseks pakkumust või nõustumust, mis on lepingu sõlmimise eelduseks. Tunnistajana kinnitas E.K oma ütlustes, et Täpsustatud tehnilise kirjelduse lasi ta koostada Tallinna Tehnikaülikooli kui võimaliku teise pakkuja nõudmisel. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks andnud aktsepti Täpsustatud tehnilise kirjelduses toodud tingimustel lepingut sõlmida. Tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 3 võib tahet avaldada muu hulgas kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kaudselt oma tegudega väljendanud tahet, et järgida lepingu täitmisel Täiendatud tehnilist kirjeldust. E.K andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et temale nähtus, et Täiendatud tehnilist kirjeldust järgiti. Samas vastavaid ütlusi ükski teine tõend ei toeta. Ka hageja tugineb ise oma kahjunõude ühe peamise alusena sellele, et kostja rakendusuuring Täiendatud tehnilisele tingimusele ei vasta. Hageja on küll välja toonud, et kostja kasutas rakendusuuringus GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoop-IMU ja eraldi kontrolleriga stabilisatsioonisüsteemi, millised täpsustused olid kirjas just Täiendatud tehnilistes tingimustes. Kohtu hinnangul aga see asjaolu ei saa tõendada kostja aktsepti Täiendatud tehnilisi tingimusi täita. Hanke tingimustes ei olnud täpsustatud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi ja samuti ei olnud ka välistatud nende seadmete kasutamist, mis Täiendatud tehnilistes tingimustes olid nimetatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud lepingu E.Ki 30.05.2016.a e-kirjaga saadetud Täiendatud tehnilises kirjelduses toodud tingimustel, siis ei ole vastavad tingimused ka kostjale lepingu täitmisel siduvad. Seetõttu ei saa lugeda põhjendatuks hageja etteheiteid kostjale selle kohta, et kostja ei järginud Hankelepingu täitmisel Täiendatud tehnilise kirjelduse nõudeid ning seda ei saa pidada Hankelepingu rikkumiseks. Hageja on esitanud seisukoha, et isegi juhul, kui lugeda, et E.Ki saadetud Täpsustatud tehniline kirjeldus ei ole Hankelepingu osa, siis oli kostja kui käsundisaaja hoolsuskohustus välja selgitada Hankelepingu p-s 2.2. pakkumuse kõrval lepingu objektina nimetatud täpsustatud tööplaan.

6.2.1.2.Rakendusuuringu lõpparuande vastavus Hankelepingu tingimustele Lisaks sellele, et kostja ei teostanud rakendusuuringut vastavalt Täiendatud tehnilisele kirjeldusele, tugineb kostja rikkumisena sellele, et rakendusuuring ei vasta ka hankes avaldatud tehnilistele tingimustele ja üldiselt rakendusuuringult nõutavale tasemele. Hageja heidab kostjale rikkumisena ette, et rakendusuuringuga ei lahendatud kõiki küsimusi või tehti seda puudulikult, rakendusuuringu lõpparuanne ei vasta Technologi Rediness Level 6 (TRL 6) tasemele, rakendusuuringu metoodika ei ole lõpparuandes kontrollitav ega järgitav, puuduvad mõõtmistulemused ja andmed on puudulikud ning rakendusuuringut ei ole võimalik kasutada edasisteks uuringuteks ja tootearenduseks. Tulenevalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eespool tuvastas kohus, et Täiendatud tehniline kirjeldus poolte vahel sõlmitud Hankelepingu osaks saanud ei ole ja sellest kostja lepingu täitmisel ei pidanud lähtuma. Vaidlust ei ole aga selle üle, et kostjale oli lepingu täitmisel siduv tema 01.06.2016. a pakkumine, mis vastavalt Hankelepingu p-le 2.2. on lepingu objektiks. Kostja on oma 01.06.2016. a pakkumuses esitanud rakendusuuringu teostamise tingimused (I kd tl 96-121), milles on kirjas uuringu peamised eesmärgid, uuringuga lahendatavad küsimused, selleks vajalikud tegevused ning tegevuskava. Oma sisult on pakkumuse tingimused suures osas identsed hageja poolt hanketeatega avaldatud tehnilistele tingimustele (IV kd tl 103-108), mille sisu kohus otsuse eelnevas punktis 6.2.1.1. olulises osas lahti kirjutas. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 24 lg 2 näeb ette, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hankelepingu p-s 6.7. on pooled kokku leppinud, et tellijal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kas täielikult või osade kaupa muu hulgas, kui teostust ei tehta Technology Rediness Level 6 tasemel (Commission Decision C(2013)8631 lk 18). Arvestades eelnimetatud sätteid ja lepingu tingimusi saab lugeda, et kostja kui käsundisaaja põhikohustuseks oli teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada Hankelepingu objektiks oleva pakkumuse tehnilistes tingimustes püstitatud eesmärgid, viies selleks läbi pakkumuses märgitud tegevused. Põhikohustuse täitmisel pidi kostja ühtlasi järgima hoolsuskohustust ja tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Vastavalt Hankelepingu p-le 6.7. pidi kostja rakendusuuringu teostus vastama

Technology Rediness Level 6 tasemele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud kohustusi, mida hageja temale ette heidab. Kostja väitel on ta täitnud lepingut kohaselt, on lepingu eesmärgi saavutamiseks viinud läbi kõik kokkulepitud tegevused ja rakendusuuringu lõpparuanne vastab lepingu tingimustele. Asja lahendamisel tuleb kohtul menetlusosaliste esitatu põhjal tuvastada, kas kostja on hageja poolt temale etteheidetavaid kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et arvestades Hankelepingu eset, s.o insenerseire jaoks mehitamata lennunduse rakendusuuringu teostamine, vajab kostja kohustuste täitmise nõuetekohasusele hinnangu andmine vastava ala eriteadmisi. Mõlemad pooled on esitanud kohtule tõendina asjatundjate arvamused. Tõendamaks kostja teostatud rakendusuuringu mittevastavust on hageja esitanud tõendina kaks asjatundjate arvamust: esiteks Tartu Ülikooli Tehnoloogia Instituudi intelligentsete materjalide ja süsteemide labori juhataja, prof A.A, ja elektroonika disaini ettevõtte K. OÜ juhatuse liikme, M.J, 27.11.2018. a koostatud arvamuse (edaspidi A.A ja M.J ekspertarvamus, IV kd tl 31-45) ja teiseks Tallinna Tehnikaülikooli doktori J-S.P 24.11.2020. a koostatud arvamuse (edaspidi J-S.P ekspertarvamus, VI kd tl 54-56). Tõendamaks rakendusuuringu vastavust on kostja esitanud tõendina Tallinna Tehnikakõrgkooli 22.10.2020. a arvamuse (edaspidi TTK ekspertarvamus, IV kd tl 133-192). Lisaks on kostja esitanud TTK 16.03.2021. a antud täiendava arvamuse eksperthinnangus esitatud küsimuste baasilt (edaspidi TTK täiendav arvamus, VI kd tl 114-122). Kumbki pool vastaspoole esitatud ekspertarvamustes antud lõppjäreldustega ei nõustu. Muu hulgas leiab kostja, et hageja esitatud A.A ja M.J ekspertarvamus ei ole üldse asjakohane, kuna eksperdid on kostja töö vastavuse hindamisel lähtunud sellest, et kostja pidi järgima Täiendatud tehnilisi tingimusi, mis ei olnud lepingu osa. Hageja taotlusel kuulas kohus ekspertarvamuse andnud isikud A.A, M.J ning J-S.P kohtuistungil tunnistajatena üle. A.A ja M.J on ekspertarvamuses (IV kd tl 31-45) vastanud alljärgnevatele hageja küsimustele:

tõendamiseks asjakohane, kuna eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud sellest, et Hankelepingu lähteülesanded oli antud hageja Täiendatud tehnilises kirjelduses. Eespool, otsuse punktis 6.2.1.1. tuvastas kohus, et Täiendatud tehniline kirjeldus ei ole poolte vahel sõlmitud Hankelepingu osa ja kostja ei pidanud rakendusuuringu teostamisel sellest lähtuma. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul ka A.A ja M.J eksperthinnang rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust tõendada. Kohus leiab, et ka A.A ja M.J poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused ei tõenda rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust. Hageja taotles A.A ja M.J tunnistajatena ülekuulamist, et isikud saaksid selgitada ekspertarvamuses antud seisukohti. Tunnistajad avaldasid aga kohtuistungil arvamust ka sellistes küsimustes, mille kohta nad kirjalikus ekspertarvamuses oma seisukohta ei andnud. A.A andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi (VI kd tl 178p-180p) selle kohta, et rakendusuuring, mille kohta ta kirjalikult hinnangu andis, ei vasta teadustöö TRL 6 tasemele. Muu hulgas seletas A.A, et kirjaliku arvamuse andmisel lähtus ta hageja poolt temale antud dokumentatsioonist, mille kohaselt oli uuringul algne lähteülesanne, mida pärast muudeti. A.A avaldas arvamust, et töö ei vasta ka algsele lähteülesandele. M.J andis kohtuistungil ütlusi (VI kd tl 180p-182p) selle kohta, et rakendusuuring ei vasta hanke lähteülesande põhieesmärkidele isegi siis, kui jätta täpsustatud tööplaan kõrvale. Kohus leiab, et A.A ja M.J poolt kohtuistungil tunnistajatena antud arvamus nendes küsimustes, mida nad kirjalikus ekspertarvamuses ei käsitlenud ega arvamust ei avaldanud, ei ole tõendina usaldusväärsed. Eeldatavalt vajab rakendusuuringu lepingutingimustele vastavuse ja ka teadustöö tasemele vastavuse hindamine põhjalikku analüüsi, sh tehtud töö võrdlemist antud lähteülesande ja selles püstitatud eesmärkidega. Tunnistajad põhjendasi oma istungil antud arvamusi üldsõnaliselt. Seetõttu on kohus seisukohal, et isikute tunnistajana antud arvamused ei saa rakendusuuringu mittevastavust usaldusväärselt tõendada. J.S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) vastanud alljärgnevatele hageja küsimustele:

2.Milline on hankes nõutud ning läbiviidud uuringu tehnoloogia valmidusaste (TRL)? Esimesel küsimusele, riigihanke vastavusele riigihankele, on lõppjäreldusena antud vastus alateemade kaupa alljärgnevalt: b. UAV simulaator: Nõuded on täidetud, kuid puuduliku sisendi tõttu puudub konkreetne info täpsusklassi ja töökindluse kohta. c. Mobiilne maajaam: Kõik nõuded on täidetud. Hinnangu andjatele jäi ainsana segaseks mobiilse maajaama kahe erineva arvuti poolt välja antavate paralleelsete käskude eiramise nõue. d. Transponderite ja VHF-süsteemi integreerimine: Kõik nõuded on täidetud. Ainsa puudusena võib välja tuua massi mõju hindamise lihtsakoelise käsitluse. e. Juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm: Kõik nõuded on täidetud. f. Piloodivaba maandumissüsteem: Kõik nõuded on täidetud. g. Aktiivne UAV-platvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem: Nõuded on täidetud. Otseselt on käsitlemata jäänud karburaatori jäätumise hindamise detailne kirjeldus ning laagrite kulumisest tekkiva vibratsiooni analüüs. h. Geoinfo kogumisprotsessi arendamine: Kuigi lõpplahenduseks on toimiv süsteem, siis rakendusuuringu aruande põhitekst on koostatud suhteliselt kokkuvõtlikul kujul, sealt ei ole võimalik välja lugeda kõiki tehnilisi nüansse ning käesoleva hinnangu autorite arvates ei pruugi see kajastada kogu tegelikult teostatud tööd. Kuna rakendusuuringu tellija on kirjalikult kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid väljatöötatud toimivale lahendusele, siis käesoleva hinnangu koostajad ei saa väita, et uuring ei hõlmanud kõiki vajalikke nüansse. i. Intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arendus: Kõik nõuded on täidetud. Teisele küsimusele, uuringu tehnoloogia valmidusastme kohta, on lõppjäreldusena antud arvamus alljärgnevalt: Teostatud uuringu lõpparuandes on loodud võimalus simuleerida UAV ja autopiloodi lahendust, testitud lahendusi maajaama ja UAV vahelise side loomiseks, töötatud välja lahendused transponder integreerimiseks, loodud reaalajas UAV tehnilist seisundit monitooriv süsteem ja loodud kaamera sihitamise süsteem kasutades masinnägemist. Eelnevale tuginedes hindab TTK ekspertkomisjon kõnealuse töö tulemuse vastavaks tehnoloogia valmidusastmega 6. Kostja esitatud TTK täiendavas arvamuses (VI kd tl 114-122) on antud rakendusuuringule täiendav hinnang J-S.P ekspertarvamuses esitatud küsimuste baasilt. Täiendavas arvamuses on TTK ekspertkomisjon jäänud kokkuvõttes seisukohale, et rakendusuuringu tulemused vastavad tehnoloogia valmidusastmele 6, rakendusuuringu läbiviimisel on järgitud riigihanke tehnilist kirjeldust ja rakendusuuringu tulemused vastavad rakendusuuringu eesmärkidele. J-S.P ja TTK ekspertarvamustes on mõlemas antud hinnang sellele, kas kostja teostatud rakendusuuring vastab hanke tehnilistele tingimustele ja Technology Readiness Level 6

Pakkumuse tehnilised tingimused: Antud seadmete puhul on tegu Lennuseadusest tulenevate nõuetega lennuvahendi tehnilise varustatuse taseme kohta, millega oleks tagatud õhusõiduki nähtavus teistele õhuliikluses osalejatele ja võimalus suhelda nendega lennunduse tavareeglite alusel. Seadmete integreerimise põhiküsimusteks on transponderi integreerimine autopiloodiga GPS andmete saamiseks, lennujuhi poolt määratud vajalike koodide sisestamise võimekus ning samuti maapealse süsteemiga teiste lendajate transponderi andmete vastuvõtmiseks, mis võimaldab reaalajas jälgida teiste liiklejate asukohta vältimaks kokkupõrkeid õhusõidukite vahel. VHFraadioside süsteemi integreerimiseks on vajalik elektroonilise ning tarkvaralise ühilduvuse ja pardaarvuti vaheline analüüs. Pardaarvuti eesmärgiks on tagada side õhusõiduki ja maajaama vahel GSM-võrgu kaudu loodud VPNtunneli kaudu. Samuti on vajalik hinnata VHFside lahenduse massi mõju mehitamata õhusõiduki kandevõimele ning massi vähendamise võimalust säilitades töökindluse. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse transponderite ja VHF-süsteemi integreerimisega seotud uuringuid punktis 4 „Mehitatud lennunduses kasutusel olevate transponderite ning VHF-raadioside süsteemidega ühilduvate seadmete integreerimine UAV-platvormidele“ (alapunktid: 4.1.“Transponderi kasutamine mehitamata õhusõidukil“; 4.2. VHF-raadioside kasutamine mehitamata õhusõidukil“) (II kd tl 184-194). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames integreeriti transponder UAV-le. Aruandes on öeldud, et eksperimenteeriti erinevate parameetritega, kuid ei ole kirjeldatud milliste parameetritega eksperimenteeriti, ei ole toodud eksperimentide tulemusi ega ka eksperimentide läbiviimise tingimusi. VHF-raadioside rakendamise osas on toodud jällegi palju kirjeldusi, kuid ei ole selge kas ja millise kvaliteediga kirjeldatud lahendus töötab. On kirjeldatud viidet kommunikatsioonis, kuid ei ole toodud mõõtetulemusi, eksperimentide läbiviimise konteksti ega nende tulemusi. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et transponderite ja VHF-süsteemide alateema osas on kõik nõuded täidetud. Ainsa puudusena tuuakse välja massi mõju hindamise lihtsakoeline käsitlus. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt esitatud arvamuse juurde, et rakendusuuring vastab hanke tingimustele. TTK toob täiendavalt välja, et lõpparuandes on välja toodud uuringu käigus uuritud kahe võimaliku transpondersüsteemi (Mode-S ja ADS-B seadmed) testimise tulemused ning kirjeldatud protsessi, mis on vajalik, et Eestis saada õhusõidukil kasutatava transponderi kasutusluba. Aruandes on viidatud mitmele algallikaks olevale uurimustööle, samuti on esitatud relevantsed viited kohalduvatele reeglitele, juhenditele ja tootjapoolsetele konfiguratsioonifailidele. Aruandest nähtuvalt teostati uuringu raames ja testiti transponderi integreerimist mehitamata õhusõidukile. Uuringus kasutati täielikult ühilduvaid seadmeid – transponder Sagetech XPG-TR, autopiloot Pixhawk. Rakendusuuringu käigus 2017. a kevadel teostatud Mode-S transpondriga varustatud õhusõiduki katselend toimus kontrollitavas õhuruumis koostöös lennujuhtimisüksuse lennujuhiga. Transponder edastas õhusõiduki ID ning korrektse valitud transpondri tunnuskoodi. Õhusõiduk oli radaripildilt nähtav lennujuhtidele ning teistele õhusõidukitele. ADS-B süsteemi puhul testiti ADS-B transpondri uAvionix Ping 1090 toimimist, Transponderite toimimist valideeriti sertifitseeritud mõõteseadmega. Kogu kasutatud materjal seadmete integratsiooniks on aruandes viidatud. Vajalikud ühendusskeemid on välja toodud erinevates viidetes (nt aruande viites 40 on välja toodud

Pakkumuse tehnilised tingimused: Turvalisuse tagamiseks uuritakse vabavaraliste autopilootide turvalisuse suurendamist intertsiaalmõõtmiste mooduli lisamisega vabavaralisele autopiloodile. Uuringus on valitud kasutamiseks vabavaralised autopiloodid, kuna avatud lähtekood võimaldab rakendusuuringutes süsteemi lisafunktsionaalsuse saavutamiseks integreerida põhiprogrammi täiendavaid tarkvaramooduleid. Autopilootide dubleerimisel kandub töökindluse probleem edasi võrdlevasse moodulisse, kuid intertsiaalmõõtmised võimaldaks anda rikkekindluse kompassi ja GPS süsteemide rikke või sihiliku häirimise korral (näiteks jammeriga). Kommertslitsentsiga kaitstud tarkvara kasutamine piiraks projekti jätkusuutlikust. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus suletud arhitektuuriga tarkvara tarnija ei suuda tootele tagada kasutajatuge terve projekti kestvuse vältel. Samuti on avatud platvormil valminud tarkvarapaketid turul olevatest autopilootidest ühed kõige arenenumad olles samal ajal väga konkurentsivõimelise hinnaga. Testplatvormil kontrollitakse süsteemi toimivust simulaatoris erinevate manöövrite sooritamisel. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse juhtsüsteemi algoritmi loomist punktis 5 „Juhtsüsteemi algoritmi loomine mehitamata õhusõiduki lennuohutuse suurendamiseks ning vastava testplatvormi arendamine“ (alapunkt: 5.1. „Valitud juhtsüsteemi algoritmi häälestamine ja testimine autonoomses lennus“) (II kd tl 195-202). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames loodi juhtimissüsteem, kuid puuduvad eksperimentide kirjeldused ja nende tulemuste kirjeldused. Uuringus on antud hinnanguid erinevatele komponentidele, kuid ei ole toodud vastavaid mõõtetulemusi. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et juhtimissüsteemi algoritmi ja testplatvormi osas on kõik nõuded täidetud. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt esitatud arvamuse juurde, leides, et juhtsüsteemi algoritmi loomise arendustegevused vastavad hanke pakkumusele. TTK toob täiendavalt välja, et aruanne annab ülevaate erinevatest vabavaralistest autopilootidest ja sobivatest gürostabilisaatoritest. Aruandest nähtuvalt rakendati väljapakutud lahendusi testplatvormil ja on tõestatud nende toimivust (aruandele lisatud videod automaatlend_gaui.mp4 ja automaatlend_trex.mp4). Uuringuaruande lisafailides esitatud kaust „5. Juhtimissüsteem“ sisaldab püsivara, mida kasutati autopiloodil (PixHawk_FW.px4), autopiloodi edukaks opereerimiseks vajalikku parameetrite faili (PixHawk_parameters.param) ja ka kasutatud gürostabilisaatori Skookum konfiguratsioonifaili (SK540_conf.sk7). Vastavate failide kasutamisel asjakohastel moodulitel on võimalik saavutada rakendusuuringus kasutatud õhusõidukiga automaatne lend. Viidatud kaustas sisalduvad failid annavad praktilise väljundi, mille abil on võimalik dubleerida rakendusuuringus kasutatavaid õhusõidukeid. Juhtsüsteemi toimivus on tõestatud aruandele lisatud videote abil (automaatlend_gaui.mp4 ja automaatlend_trex.mp4). TTK ekspertkomisjon ei nõustu väitega, et rakendusuuringu aruanne ei võimalda tellijal rakendada uuringu tulemusi edasises teadustöös või tootearenduses. TTK hinnangul on uuringu näol tegemist laiapõhjalise sisendiga järgnevaks tootearenduseks. Aruandes on esitatud ja demonstreeritud toimiv lahendus.

Pakkumuse tehnilised tingimused: Geoinfo kogumise protsessi arendamise eesmärgiks on geoinfo andmepilve kvaliteeti ja andmetöötluse kiirust mõjutavate tegurite määratlemine, nende logimise võimekuse loomine ja lendudega kogutud andmete vormingu ühilduvus (nt logifailide struktuur) geoinfo töötlemiseks kasutatava tarkvara sisendformaatidega. Samuti testitakse lennuprotseduuride (lennukõrgus ja kiirus) mõju andmekvaliteedile ning määratakse andmekvaliteedi nõuetest tulenevad optimaalsed lennuparameetrid. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse seda uuringu teemat punktis 8 „Geoinfo kogumise protsessi arendamine kiire ja kvaliteetse andmetöötluse jaoks“ (alapunktid: 8.1. Kasutatud tarkvara; 8.2. Drooniandmete rakenduses visualiseerimine; 8.3. Nõuded sisendile drooniandmete osas; 8.4. Pakutav töövoog droonipiltide automaatseks süsteemi laadimiseks) (II kd tl 218-220). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) avaldanud arvamust, et rakendusuuringu aruandes toodud kirjeldustest lähtuvalt ei saa teha järeldust, kas uuringu raames loodi lahendus geoinfo kogumise protsessi jaoks. On toodud kirjeldus võimaliku töövoo osas, kuid puuduvad töövoo rakendamise kirjeldus, meta-andmete formaat. Kuna rakendusuuringust ei selgu, kas kirjeldatud töövoogu on rakendatud ning puuduvad eksperimentide kirjeldused, siis ei ole ka selge, kas kirjeldatud lahendus on tegelikkuses rakendatav soovitud eesmärgil. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) asunud seisukohale, et geoinfo kogumisprotsessi arendamise osas on rakendusuuringu lõpplahendusena leitud toimiv süsteem. Puudusena toob TTK välja, et uuringu aruande põhitekst on selles osas esitatud suhteliselt kokkuvõtlikul kujul ja sealt ei ole võimalik välja lugeda kõiki tehnilisi nüansse, mistõttu ei pruugi aruanne kajastada kogu tegelikult teostatud tööd. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) märgib TTK, et kuigi varasemalt antud ekspertarvamuses hindas ta tegevused selle peatüki osas pealiskaudseteks, siis peale arvamuse andmist on E.L selgitanud, et geoinfo töörühm (6 inimest) koosnes lepingupartner R.-U AS-i töötajatest ja töörühma sisulisi tegevusi kontrollis R.-U AS. Vastava uuringuosa täitmise osas pole R.-U AS-il rakendusuuringu tellija partnerina pretensioone ja uuringu tulemus vastab oodatud mahule ja kvaliteedile, mida kinnitab R.-U kinnituskiri 03.01.2018. a.

kaamerastabilisaatori ja masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi eesmärgiks on lennuvahendi õhuturbulentsist tulenevate mõjude vähendamine ning jälgimissuuna stabiliseerimine tehnoloogia abil, mis vähendab salvestatavate andmete vigasust (pildistamisel objekti tabamine ja asukohaandmed). Teema on olulisem, kui lennuohutuse suurendamiseks kasvatatakse lennukõrgust või kui pilte tehakse nurga all. Samuti võimaldab sihitatud gimbalisüsteem võrreldes lihtsa stabiliseeritud gimbalisüsteemiga lennata väiksema ülelennu suhtega (kui pildistatav objekt tee, kraav või elektriliin teeb järsu pöörde, siis õhusõiduk ei suuda sobivate parameetritega pildiinfo salvestamisega koos vastavat pööret teha, mistõttu on vajalik silmuse lendamine ning pärast andmetöötluses silmusega saadud kõrvalinfo kustutamine, mis tekitab lisa tööjõu ning ajakulu). Masinnägemist oleks vajalik rakendada andmeid salvestava kaamera peal tehes visuaalsest infost koopia ning selle töötlemise alusel anda gimbali asendit juhtivale süsteemile käsud. Meetodiks on masinnägemise algoritmi kohandamine ja ühildamine gimbali juhtimise süsteemiga ning süsteemi täiendamine. Uuring peab andma sisendi, mille alusel oleks võimalik luua süsteemile kasutajaliides. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse seda uuringu teemat punktis 9 „Intelligentse 3telje sihis stabiliseeritud kaamerastabilisaatori arendamine koos masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga“ (alapunktid: 9.1. Stabilisaatori ning selle juhtimise ülesehitus; 9.2. Objekti tuvastamine; 9.3. Objekti jälgimine; 9.4. Tarkvara kompileerimine) (II kd tl 221224). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) avaldanud arvamust, et rakendusuuringu aruandes toodud kirjeldustest nähtuvalt saab teha järelduse, et uuringu raames ei loodud kaamerastabilisaatorit vaid see osteti valmiskujul. J-S.P märgib, et masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi arendamisel on toodud mõningate olekumasinate kirjeldused ning kirjeldus, kuidas saaks vastavat lahendust arendada. Kirjelduste põhjal ei ole selge, kas mingi lahendus loodi ning kui mingi lahendus loodi, siis mis olid antud lahenduse omadused. Ei ole kirjeldatud ühegi eksperimendi läbiviimist. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) andnud lõppjäreldusena hinnangu, et intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arenduse osas on kõik nõuded täidetud. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) jäi TTK varasemalt antud hinnangu juurde, asudes seisukohale, et intelligentse 3-telje sihis stabiliseeritud kaamerastabilisaatori arendamine koos masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi loomise arendustegevused vastavad hanke pakutud tegevuskavale. TTK toob välja, et uuringu aruandest nähtuvalt kasutati uuringus kaamera stabiliseerimiseks Gremsy H3 integreeritud enkooderitega stabilisaatorit (gimbalit). Esitatud on gimbali juhtsüsteem (aruande jaotis 9.1). Aruande kohaselt teostati uuringu tarbeks andmekorje nimetatud stabiliseerimisvahendiga koos peegelkaameraga Nikon D810 (aruande lk 113). Lahendust on simuleeritud nii laborikeskkonnas kui rakendatud asjakohases keskkonnas. J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) asunud kokkuvõtvalt seisukohale, et rakendusuuringu aruandel puuduvad olulised teadustööle seatavad kriteeriumid, milleks on objektiivsus, korratavus ning täpsus ning kindlasti ei vasta aruanne rakendusuuringu tasemele, rakendusuuringust ei selgu, et selle tulemuseks oleks TRL6 tasemel lahendused. J-S.P arvamuse kohaselt vastav rakendusuuringu aruanne oma sisult ehk keskpärase rakendusliku bakalaureusetöö või inseneritöö tasemele, kus on kirjeldatud seda, mida tehti, kuid ei ole kirjeldatud, millised on loodud lahenduste omadused, mille alusel tehti erinevaid otsused ning valikud. Ekspertarvamuses tuuakse üldise puudusena välja, et aruanne on väga kirjeldav. Aruandes kirjeldatakse suures mahus elementaarseid protsesse tarkvara paigaldamiseks ning

seadistamiseks, mis ei vaja valdkonnas kogenud spetsialisti jaoks kirjeldamist. Aruandes puuduvad läbivalt eksperimentide kirjeldused – ei ole toodud läbi viidud eksperimentide arv, eksperimentide tingimused ning võimalike läbi viidud eksperimentide tulemused. Rakendusuuringu raames lubati luua mitmeid erinevaid tehnilisi lahendusi tasemel TRL 6, kuid aruanne ei sisalda täpseid kirjeldusi loodud tehniliste lahenduste rakendamisest rakenduskeskkonnas. Kui osade rakendusuuringu tegevuste puhul on kirjeldustest võimalik välja lugeda, et rakendusuuringu raames arendati mingi lahendus, siis osade rakendusuuringu tegevuste puhul jääb mulje, et toimivat lahendust ei loodudki. Kui rakendusuuringu raames selgus, et mingi lahenduse loomine ei ole võimalik, siis oleks pidanud seda ka aruandes ütlema, tuues välja vastava faktilise tõestuse (näiteks eksperimentide tulemuste näol), hinnatud alternatiivid ning järeldused. Teadusliku uuringu puhul loetakse ka negatiivne tulemus tulemuseks, kuna seda on võimalik kasutada edasises töös. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) välja toonud, et Haridus- ja teadusministri 21.08.2015. a vastu võetud määruse nr 40 “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” määratleb nii kõnealuse rakendusuuringu valmimise ajal kui ka ekspertarvamuse andmise ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt rakendusuuringute ja tootearenduse mõisted (§ 2) ning piiritleb need vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele. Ülaltoodud määruse alusel loetakse: rakendusuuringuks uuringuid, mille tulemused vastavad klassifikaatori tasanditele 1 kuni 6 ja tootearenduseks rakenduslikke tegevusi või uuringuid, mille tulemus paigutub klassifikaatori tasanditele 7 kuni 9. Eesti keelde tõlgitud ja selgitava osaga tehnoloogia valmidusastmete (TRL) tabeli leiab ka Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Selle alusel: TRL 6 – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas (Technology Demonstrated in Relevant Environment). Selgitus: Tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas. TTK hinnangul on E.L lõpparuandes loodud võimalus simuleerida UAV ja autopiloodi lahendust, testitud lahendusi maajaama ja UAV vahelise side loomiseks, töötatud välja lahendused transponder integreerimiseks, loodud reaalajas UAV tehnilist seisundit monitooriv süsteem ja loodud kaamera sihitamise süsteem kasutades masinnägemist. Eelnevale tuginedes hindab TTK ekspertkomisjon kõnealuse töö tulemuse vastavaks tehnoloogia valmidusastmega 6. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt antud arvamuse juurde, et rakendusuuringu tulemused vastavad tehnoloogia valmidusastmele 6. TTK on täiendavalt välja toonud, et rakendusuuringu aruandele lisatud failide nimekirja kohaselt on aruandega kaasas suur hulk rakendusuuringu käigus loodud faile (tarkvaralised koodid, andmefailid, seadistusfailid, programmid, mudelid, videod jms), mis kajastavad rakendusuuringu tulemusi. Väljatöötatud lahendusi on E.L andmetel rakendusuuringu tellijale demonstreeritud või oldud valmis demonstreerima rakendusuuringu tulemuste tutvustamisel 04.01.2018. a. Eeltoodust nähtub, et hageja esitatud J-S.P ekspertarvamus ja kostja esitatud TTK ekspertarvamused rakendusuuringu tulemuste kohta on vastandlikud. Tõendite võrdlemisel hindab kohus, et TTK ekspertarvamus ja täiendatud arvamus on usutavamad ja lükkavad ümber J-S.P ekspertarvamuses antud hinnangud rakendusuuringu tulemuste puuduste. Kohus leiab, et iseenesest saab järeldada, et nii J-S.P kui ka TTK ekspertkomisjoni liikmetel olid vastavad eriteadmised ja pädevus, et rakendusuuringu vastavuse küsimustes arvamust avaldada ja hinnanguid anda. J-S.P ekspertarvamusele on lisatud väljavõte Eesti Teadusinfosüsteemist (VI kd tl 57-64). Nimetatud tõendist nähtub, et

J-S.P on Tallina Tehnikaülikoolist doktorikraad, ta on töötanud muu hulgas Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituudi ja Tarkvaraarenduse instituudi vanemteadurina, andnud välja hulgaliselt teaduspublikatsioone. TTK ekspertarvamuse ja täiendava arvamuse on andnud ekspertkomisjon kooseisus: T.K , kes on magistrikraadiga MSc diplomeeritud mehaanikainsener (tase V) ja töötab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnikainstituudi masinaehituse õppekava juhina, K.V, kes on magistrikraadiga MSc diplomeeritud mehaanikainsener (tase 7) ja töötab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnikainstituudi projektijuhina, ning M . K , kes on doktori teaduskraadiga PhD ja on Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusinstituudi professor. Kohus ei nõustu hageja väidetega TTK ekspertarvamuse ebausaldusväärsuse kohta põhjusel, et ekspertkomisjoni liige M.K töötab ehituse alal. Isikul on doktori teaduskraad ja eeldatavalt on isikul vajalikud eriteadmised, mis võimaldavad anda arvamust rakendusuuringu teadustöö tasemele vastavuse kohta. Arvamuse on andnud kolmeliikmeline ekspertide komisjon, kellest kaks on diplomeeritud mehaanikainsenerid, kellel on eeldatavalt olemas eriteadmised, et hinnata mehitamata lennunduse rakendusuuringu tulemusi ja nende vastavust. Kuigi küsimust ei ole selles, et J-S.P ei oleks pädev andma hinnangut rakendusuuringu tulemustele ja nende vastavusele, siis arvestades asjaolusid loeb kohus TTK ekspertarvamused usutavamaks. Kohtu hinnangul annab TTK ekspertarvamusele ja täiendavale arvamusele esiteks suurema kaalu see, et neis on viidatud dokumentidele, millest eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud. TTK ekspertarvamuse sissejuhatuses (IV kd tl 134) on kirjas, et rakendusuuringu vastavushindamisel on lähtutud rakendusuuringu arendusplaanist, riigihanke dokumentidest, riigihanke pakkumusest, hankelepingust ja rakendusuuringu aruandest. Täiendava arvamuse sissejuhatuses (VI kd tl 114) on kirjas, et hinnangu koostamisel on lähtutud täiendavalt J-S.P ekspertarvamusest, rakendusuuringu aruandest ja selle lisaks olevatest failidest, 04.01.2018. a rakendusuuringu tulemuste üleandmiskohtumise dokumentatsioonist. J-S.P ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) ei ole viidet selle kohta, millistest konkreetsetest dokumentidest on ekspert arvamuse andmisel lähtunud. Arvamuse tekstist on tuletatav, et ekspert on aluseks võtnud hankelepingu ja hankedokumendid, sh pakkumuse tehnilised tingimused ning rakendusuuringu lõpparuande. Samas ei ole viidet selle kohta, kas ekspert on enne arvamuse andmist tutvunud ka lõpparuande lisadega, sh lisatud failidega. J-S.P on oma arvamuses puudusena välja, et lõpparuandest ei ole nähtavad uuringu eksperimentide tulemused, mistõttu ei ole tegevusi võimalik uuesti läbi viia. TTK on oma täiendavas arvamuses põhjendanud, et osaliselt nähtuvad eksperimentide tulemused lõpparuande kirjeldustes, aga osaliselt lõpparuande lisaks olevatelt failidelt ja videotelt. J-S.P ekspertarvamusest aga ei nähtu, et ka tema oleks nende lõpparuande lisadega tutvunud. Hageja taotlusel kuulas kohus J-S.P kohtuistungil tunnistajana üle ütlused VI kd tl 182p-184). J-S.P teatas, et jääb kirjalikus ekspertarvamuses antud lõppjärelduste juurde, et rakendusuuring ei vasta hanke lähteülesannetele ega tehnoloogia valmiduse tasemele 6. Istungil J-S.P küll kinnitas, et on tutvunud rakendusuuringu lisaks olevate failidega ja videotega (VI kd tl 183p-184). Kohus leiab, et vastavad tunnistajana antud kinnitused ja ütlused ei muuda J-S.P ekspertarvamuse lõppjäreldusi usutavamaks. Kirjalikus ekspertarvamuses endas puudub viide selle kohta, et ekspert on enne arvamuse andmist rakendusuuringu lisadega tutvunud ja järelduste põhjendustena puudub ka vastav analüüs ja võrdlus. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et TTK ekspertarvamus ja täiendav arvamus tõendavad, et kostja teostatud rakendusuuring vastab Hankelepingu tingimustele. Muu hulgas tõendavad TTK ekspertarvamus ja täiendav arvamus, et rakendusuuring vastab Hankelepingu objektiks oleva Pakkumuse tehnilistele tingimustele, sh on läbi viidud Pakkumuse tehnilistes tingimustes ettenähtud uuringud, mis püsitatud eesmärkide saavutamiseks tuli läbi viia. TTK eksperdid on tuvastanud rakendusuuringu lõpparuandes küll mõningaid puudusi uuringutulemuste kirjeldamise osas, kuid eksperdid on avaldanud arvamust, et need puudused moodustavad uuringu

kogumahust suhteliselt väikese osa ning neile väiksematele puudustele vaatamata võib lugeda rakendusuuringu tervikuna hanke pakkumusele vastavaks. TTK ekspertarvamus ja täiendav arvamus tõendavad ka, et rakendusuuringu lõpparuanne vastab Technologi Rediness Level 6 tasemele nagu see oli Hankelepingus nõutud ning teostatud uuringu tulemused võimaldavad edasiselt jätkata tootearendust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et rakendusuuringu Hankelepingu tingimustele vastavuse kohta annab kinnitust ka hageja enda esitatud projekti lõpparuanne SA-le A. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja taotles SA-lt A toetust rakendusuuringu teostamiseks. Kostja on esitanud tõendina hageja 28.02.2018. a aruande SA-le A (IV kd tl 76-100). Aruandes on deklareeritud aruande perioodiks 04.04.2016-31.12.2017. Aruandes on hageja välja toonud ülevaate tegevuste elluviimisest ja on andnud hinnangu projekti eesmärkide täitmisele ja tegevuste tulemuslikkusele. Kokkuvõttena (aruande lk 2) on hageja märkinud järgmist: „Formaalselt saavutas projekt enamuse eesmärkidest, kuid füüsilisele platvormile ei jõutud viia GIS tarkvara jaoks soovitud parameetrite kogumit, mistõttu jäi parameetrite tegelik mõju testimata. Kõik projekti ettenähtud valdkonnas said uurimistööga kaetud, kuid uurimistöö ajal selgunud füüsilise platvormi probleemidest tulenevalt kasvas tehnilise süsteemi töö jälgimise maht oluliselt, koos võimalike platvormi vigade kõrvaldamisega – millest tulenevalt uuringute mõned osad on oodatust tagasihoidlikema tulemustega. Reaalselt on probleem selles, et kõiki projekti uurimistulemusi ei antud tellijale üle ning uurimisinfo on sattunud kolmandate isikute kätte, kes on alustanud selle kommertsialiseerimisega, mille kohta ei ole tellijad nõusolekut andnud“. Hageja on aruandes esitanud ka selgitused tegevuskavas toodud ja elluviidud tegevuste erinevuste kohta ning probleemid tegevuste elluviimisel. Hageja on selle alapunkti juures muu hulgas märkinud järgmist: „Tegevuskavas esineb ca 3-nädalane viivitus võrreldes algse kavaga, mis tuleneb täpsustunud tehnilistest tingimustest (lisandus mootori ülekuumenemise monitoorimine ja sellele juhtimistaseme lahenduse leidmine), hankelepingu sõlmimisel toimunud viivitusest ning drooni allakukkumisest 6. septembril 2016 tekkinud tegevusviivitusest“ (aruande lk 5)...„Tegevused on jätkunud põhiosas muudetud ajakava kohaselt. VHF osas on mahajäämus, kuid see ei mõjuta oluliselt soovitud lõpptulemust ega võimekust alustada kommertsialiseerimisega - sest on kompenseeritav maapealse VHF lahendusega.“ (aruande lk 13)... „Projekti kõik ajakavas ja tegevuskavas planeeritud tegevused teostati ära pikendatud projektiperioodil lõpuks, kuid jäi tegemata eesmärkides kirjeldatud süsteemide kokkupanek, kus ühe uurimisgrupi sisendi põhjal pidi teine uurimisgrupp tegema selliseid muudatusi, mida ei olnud arenguplaanis selgelt kirjas. Samuti ei ole osad tegevuskavas teostatud tegevused tellija hinnangul piisavalt põhjalikud.“ (aruande lk 18)... „Samuti selgus, et täitja poolt soovitakse üle anda, mitte kõiki uurimistulemusi vaid ainult arendusplaanis kirjas olnud tulemusi. Uuringus olnud tehniliste probleemide tõttu aga tekkis väga suur hulk lisainfot, ilma milleta ei pruugi olla üleantud uurimistööl ärilist väärtust.“ (aruande lk 19)...“Eelnevast tulenevalt on hinnang, et kõik tegevuskavas toodud tegevused on ellu viidud, kuid esitatud projekttulemused on probleemsed.“ (aruande lk 19). Kokkuvõttes on hageja projekti rahastajale, SA-le A, ise kinnitanud, et kõik ajakavas ja tegevuskavas planeeritud rakendusuuringu tegevused teostati. Hageja on aruandes kirjeldanud mõningaid probleeme, sh tegevuste viivitusi, kuid on kinnitanud, et need ei mõjuta oluliselt soovitud lõpptulemust ning uuringu lõpptulemuse põhjal on võimalik alustada kommertsialiseerimist, mis oli uuringu üldiseks eesmärgiks. Reaalse probleemina on hageja välja toonud, et kõiki projekti uurimistulemusi ei antud tellijale üle ning uurimisinfo on sattunud kolmandate isikute kätte, kes on alustanud selle kommertsialiseerimisega. Nimetatud probleemid ei puuduta aga rakendusuuringu Hankelepingu tingimustele vastavust. Rakendusuuringu Hankelepingu tingimustele vastavuse osas peab kohus oluliseks märkida, et 18.07.2019. a hagiavalduses (I kd tl 1-26) ei toonud hageja välja ühtegi konkreetset kostja

Hagiavalduse punktis 3.49. (I kd tl 17) on hageja kostja kohustuste rikkumist põhjendades märkinud, et kostja on jätnud tagamata rakendusuuringu tulemuste otsustava osa üleandmise hagejale, mida kinnitab juba valmistatud prototüübi lammutamine. Hageja märgitu viitab justkui sellele, et kostja ei ole hagejale üle andnud mingit füüsilist lahendust. Kohus leiab, et mingi füüsilise lahenduse mitteüleandmist ei saa hageja kostjale Hankelepingu rikkumisena ette heita. VÕS § 626 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Vaidlust ei ole selle üle, et Hankelepingu esemeks oli rakendusuuringu teostamine ja kostja käsundisaajana pidi hagejale üle andma uuringu aruande, milles pidi olema uuringu käik ja tulemused kajastatud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 04.01.2018. a toimus rakendusuuringu tulemuste üleandmise koosolek, kus kostja andis hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande koos selle lisadeks olevate failide ja videotega. 04.01.2018. a koosoleku protokollist (III kd tl 1-6) nähtub, et koosolekul tutvustati hagejale uuringu tulemusi ja ka demonstreeriti neid arvutitel või videotega. Rakendusuuringu lõpparuandest nähtub, et kostja on rakendusuuringu läbiviimisel teinud katsetusi ja läbi viinud eksperimente erinevate seadmetega. Hankelepingust aga ei tulene kostja kohustust anda need katsetatud seadmed hagejale uuringu lõpus üle. Hankelepingu esemeks ei olnud tootearendus, mille käigus oleks pidanud kostja looma ja tellija üle andma mingi füüsilise lahenduse. Kuigi hageja on teinud viiteid mingi füüsilise lahenduse temale üleandmata jätmise kohta, siis kokkuvõttes on ka hageja ise avaldanud seisukohta, et sellist kohustust kostjal ei olnud. Muu hulgas toob hageja kohtule esitatud lõppseisukohas (VII kd tl 49) välja, et kostja valduses on rakendusuuringu demonstraator, mille üleandmist kostja on hagejale pakkunud, kuid mille saamise vastu hagejal huvi puudub. Hageja märgib, et kopteri maketiga ei ole tal midagi peale hakata ja rakendusuuringu tulem peab olema dokumentatsioon, mille pinnalt on tellijal võimalik jätkata edasist uurimistööd või tootearendust.

käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb veel käsundisaaja kohustus tegutseda käsundiandjale lojaalselt ja VÕS § 620 lg-st 2 kohustus hoida ära kahju tekkimine käsundiandja varale. Poolte vahel sõlmitud Hankelepingu punkt 6.3. (I kd tl 122) näeb ette, et pooled kohustuvad kaitsma tehnoloogiate või toodete intellektuaalse omandi õigusi (mitte kopeerima, kahjustama, levitama, müügiks pakkuma või muul viisil omaniku õigusi kahjustama) ja ärisaladust. Hankelepingu punktis 6.5. on kokku lepitud, et E.Ll (kostja) on õigus tellija nõusolekul kajastada uuringu tulemusi teadusartiklites ja Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Kohus leiab esiteks, et hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks S.M ja S.Hu rakendusuuringu meeskonda kaasamisega rikkunud huvide konflikti vältimise kohustust. Tulenevalt Hankelepingu p-st 5.1.1. oli kostjal kohustus tagada rakendusuuringuteostamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja pädevusega meeskond ja sõlmida selleks vajalikud lepingud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja hanke tulemusena said S.M ja S.H kostja rakendusuuringu meeskonna liikmeteks. Juba hanke pakkumuses esitas kostja hagejale rakendusuuringu meeskonna kirjelduse (I kd tl 89). Selle kohaselt oli planeeritud, et rakendusuuringu uurimisrühma juhiks saab S.H ja droonide valdkonna juhiks S.M. 25.08.2016. a sõlmis kostja eraldi nii S.Mga kui ka S.Huga käsunduslepingud (IV kd tl 125-126 ja 127-128). Käsunduslepingutega võtsid käsundisaajad S.M ja S.H kohustuse teostada hanke kirjelduses näidatud töid ning kostja käsundiandjana kohustus maksma selle eest tasu. Käsunduslepingute ps 1.5 sisaldus käsundisaajate kohustus hoida saladuses ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ärisaladus, intellektuaalomandi, isikuandmed või muu konfidentsiaalse informatsiooni nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast selle lõppemist. Äriregistri väljavõte (IV kd tl 124-125) tõendab, et alates 15.09.2016. a olid S.M ja S.H mõlemad OÜ F. osanikud ja juhatuse liikmed. Vaidlust ei ole, et S.M ja S.Hu juhitud OÜ F. oli tegelenud mehitamata lennunduse alal. 16.09.2016. a sõlmis kostja OÜ-ga F. lepingu rakendusuuringu läbiviimiseks vajaliku tehnilise info ja intellektuaalomandi õiguste ostmiseks (V kd tl 102). Käesoleva asja menetlusse kostja poolele kolmandate isikutena kaasatud S.M ja S.H ei ole vaidlustanud oma seotust ka H Group`iga ega seda, e Group tegeleb mehitamata lennukilahenduste turustamisega. Eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et kostja poolt rakendusuuringu meeskonda kaasatud S.M ja S.H olid seotud äriühingutega, mis olid tegelenud või tegelesid mehitamata lennukilahendustega, millises valdkonnas teostati ka rakendusuuringut. Kohus leiab aga, et hageja enda väidetest ja tõenditest saab tuletada, et hageja pidi Hankelepingu sõlmimise ajal sellest teadlik olema. Vaidlust ei ole selle üle, et enne Hankelepingu sõlmimist osalesid Siim Marupuu ja S.H hageja Arendusplaani ja Äriplaani koostamisel. Arendus- ja äriplaanis on S.Md ja S.Hut plaanitud kaasata mehitamata lennunduse uurimisprojekti kui vastavas valdkonnas Eestis parimaid kogemusi omavaid isikuid. Hanke pakkumuses planeeris kostja S.Hut rakendusuuringu uurimisrühma juhiks ja S.Md droonide valdkonna juhiks. Hanke pakkumusele olid lisatud S.Hu ja S.M CV- d (I kd tl 113-115 ja 116-118), milles on ära toodud isikute seotus OÜ-ga F., mille tegevusaladeks on mehitamata õhusõidukite arendustegevus ja lennuteenused. Kuna hageja pidi teadlik olema sellest, et S.M ja S.H oli Hankelepingu sõlmimise ajal seotud äriühinguga, mis tegeles rakendusuuringuga konkureerival ala, siis ei ole hageja etteheited kostja huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise kohta põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja ei ole ka põhistanud, et kostja oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kui konfidentsiaalsuskohustust. Iseenesest ei väidagi hageja, et kostja ise on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Kostja väitel rikkusid seda kohustust kostja poolt lepingu täitmisse kaasatud S.M ja S.H. Kostjale heidab hageja ette seda, et kostja ei võtnud tarvitusele meetmeid ega teinud omalt poolt kõike mõistlikku, et rikkumist ära hoida. Hageja leiab, et TsÜS § 132 alusel vastutab kostja oma meeskonna liikmete tegevuse eest. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kohus nõustub hagejaga selles, et TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab kostja tema poolt lepingu täitmisel kasutatud kolmandatest isikute tegevuse eest, mis on seotud kostja lepingulise kohustuse täitmisega. Kostja vastutuse eelduseks on see, et tema poolt Hankelepingu täitmisel kasutatud kolmandad isikud rikkusid ärisaladuse hoidmise kohustust. 17.12.2018. a jõustunud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS 17.12.2018. a) § 5 lg 2 näeb ette, et ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Enne EKTÄKS jõustumist puudus Eesti õiguses ühene ärisaladuse definitsioon. 13.11.1999. a oli aga Eesti liitunud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS), milles sisalduv ärisaladuse definitsioon on sarnane EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatuga. TRIPS art 39 lg 2 järgi peab kaitstud teave vastama järgmistele tingimusele: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Riigikohus on 09.12.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08 (p 21) avaldanud seisukohta, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on hageja kohustus tõendada, milline oli tema juures ärisaladus ja milles seisnes selle õigustamatu avaldamine ja kasutamine kostjate poolt. Samas lahendis (p-s 20) on Riigikohus viitega Saksamaa Liidukohtu praktikale defineerinud ärisaladust kui asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav. 08.06.2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-46-09 (p 10.2) on Riigikohus ärisaladuse mõiste defineerimisel lisaks eelnevale märkinud, et üldjuhul peab ettevõtja kindlaks määrama, mis on tema ettevõttes ärisaladus, tehes seda näiteks lepingus. Poolte vahel sõlmitud Hankelepingu punkt 6.3. sätestab poolte ärisaladuse hoidmise kohustuse. Samas ei ole lepingus ärisaladuse mõistet täpsemalt määratletud. Hageja on ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist sisustanud sellega, et kostja meeskonna liikmed S.M ja S.H on avaldanud rakendusuuringu käigus tekkinud informatsiooni nendega seotud OÜ F. ja H. G äriühingutele ning H. G.A OÜ ja H. G.E OÜ on kasutusele võtnud mehitamata lennukilahenduse GAUI GX-9 platvormil, mis põhineb kostja teostatud rakendusuuringu käigus leitud lahendustel.

Hageja toob välja, et temale teadaolevalt võitsid H. G.A OÜ ja H. G.E OÜ Elektrilevi väljakuulutatud riigihanke elektrivõrgu korraliste ülevaatuste teostamiseks ning on hiljem võitnud ka samalaadseid teisi hankeid tööde teostamiseks, mida nägi ette hageja Äriplaan. Hageja ei ole täpsemalt välja toonud, mis see tema ärisaladus oli, mis tema väitel H. G.A OÜ ja H. OÜ kasutusse on sattunud. Hageja väidetest võib järeldada, et see pidi olema mingi rakendusuuringu käigus tekkinud teave (informatsioon), mis võimaldab kasutada mehitamata lennukilahendust GAUI GX-9 platvormil. Kohus leiab, et tulenevalt eespool viidatud TRIPS sätetest ja ka Riigikohtu praktika seisukohtadest, saaks hageja ärisaladusena käsitleda rakendusuuringu käigus leitud lahendusi (informatsiooni), mis ei olnud üldteada või kergesti kättesaadav rakendusuuringu valdkonnas tegelevatele isikutele, sellel informatsioonil on hageja jaoks kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu ja mille saladuses hoidmise tahe hageja poolt peab olema vähemalt selgelt äratuntav. Tõendamaks, et rakendusuuringu käigus tekkinud teave sai H. G äriühingutele teatavaks on hageja esitanud tõendina väljavõtte 2017. a oktoobris väljaandes Innovatiiv avaldatud artiklist „Samm töökindlama ja säästlikuma elektrivõrgu suunas“ (II kd tl 121-124). Tõendist nähtub, et artikli autor on H.K H. A OÜ-st. A. räägib H.K muu hulgas sellest (8. lõik), et elektrivõrkudesse on jõudmas viimaste aastate eksponentsiaalne areng tsiviildrooninduses ja on võimalik elektrivõrkude õhuseire teostamiseks mehitatud lennumasinate (helikopterid, lennukid) asemel kasutusele võtta mehitamata lennumasinad (droonid), millele on võimalik paigaldada külge erinevad seadmed (LIDAR, kaamerad, koroona, termokaamerad) ning kogutud andmed vajalikuks informatsiooniks ümber töödelda. Väljundiks on 3D-s vaadeldav digitaliseeritud õhuliin. H.K avaldab arvamust, et asendades mehitatud lennumasinad mehitamata lennumasinatega, on võimalik viia õhuseire ülejäänud 98 protsendi hulka kuuluvate võrguettevõteteni, kellel siiani pole võimaldanud majanduslikel kaalutlustel kallite mehitatud helikopteritega võrku analüüsida. Hageja on esitanud ka väljavõtted 2017. aasta oktoobris Tehnopol ja geenius meedia lehtedelt (II kd tl 125-126 ja 127-132). Nimetatud tõenditest nähtub, et 01.12.2017. a on avaldatud G.M OÜ digiportaalis artikkel pealkirjaga „Eesti idufirma H. A. hakkab 600 kilomeetrit lendavate droonidega elektriliine järgima“. Artikkel sisaldab intervjuud H. A. juhi H.Kiga. Muu hulgas räägib H.K sellest, et nende idufirma suur idee on viia automatiseeritud õhuseire näol tehniline analüüs kõikidesse elektrivõrkudesse. H.Ki sõnul on nad välja arendanud autonoomsed kaugseiredroonid, mis suudavad lennata kuni 600 km ja püsida õhus kuni 6 tundi. Kopteriga õhust andmete kogumist toetavad nad automatiseeritud andmetöötluse ja tehnilise analüüsi platvormiga ja väljaarendatud tehnoloogia asendab võimekuse poolest mehitatud lennumasinad – helikopterid ja lennukid, säilitades samal ajal droonide efektiivsuse, olles kordades täpsem ja kiirem kui jalgsi või maapealsete sõiduvahenditega teostatud analüüs. H.K märgib, et täna kaardistavad nad erinevate sensoritega elektrivõrkude varustuskindlust ja ülevaadet nende ulatusest. Helikopteri võimekusega droonide kasutusvaldkondadel ei ole aga piire ja neid on võimalik kasutada metsanduse, põllumajanduse, korrakaitse ja riigi julgeoleku, reostusseire, inimeste otsingu, kindlasti ka transpordi ja pakiveo valdkondades. Samasisuline artikkel on avaldatud 04.12.2017. a Tehnopol lehel arvutivõrgus. Hageja on esitanud veel loetelu ja viited linkidele H./F. OÜ drooni meediakajastustest (II kd tl 135). Selles loetelus on viited: 14.08.2017 a Tehnopol kodulehel viidatud Innovatiivi artiklile „Õhuseire ja efektiivsem haldus metsanduses“; 23.10.2017. a Fakebook lehel avaldatud postitustele H. drooni tutvustamise kohta; 27.10.2017. a portaalis Innovatiiv.ee avaldatud videole; Tehnopol Facebook lehel avaldatud videole 07.11.2017. a Euroopa Kosmoseagentuuri inkubaatori avamiselt Tallinnas Tehnopolis; 09.11.2017. a Ringvaate saate lingile ERR arhiivi

lehel; Youtube H. kanali 16.11.2017. a postituse lingile; 30.11.2017. a EAS-i koduleheküljel avaldatud H. drooni artikli lingile; Tehnopol kodulehe lingile 2017. aasta novembri lõpus BalticPlus ürituse kajastuse kohta; arvutiportaali Geenius lehel 01.12.2017. a avaldatud artikli „ Eesti idufirma H. G. hakkab 600 kilomeetrit lendavate kopterdroonidega elektriliine jälgima“ lingile; Ärilehes 16.12.2017. a avaldatud artikli lingile; ERR kodulehel 19.02.2018. a Raadio2 Agenda Tehnikaminutite 19.02.2018. a saate lingile ja Tehnopol lehe lingile selle kohta avaldatud pressiteate kohta; Tehnopol kodulehel 09.04.2018. a avaldatud artikli „ Euroopa kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator võttis vastu kolm uut idufirmat“ lingile. Lisaks on hageja esitanud omapoolselt koostatud kokkuvõtte eespool viidatud 09.11.2017. a Ringvaate saatest (II kd tl 136). Hageja on teinud saatest kokkuvõtte järgnevalt: Isikud saates H.K ja S.H. Esitatud väited kopteri kohta: - Automaatlendav, lahendus tehti projektis - Uudne navigeerimise tehnoloogia - GPS põhine lahendus arendati uue GPS-iga välja Kommunikatsioon satelliitidega – (projektis ettenähtud töö, mis väidetavalt jäi tegemata) Automaatmaandumine GAUI platvormil toimib – projektis ettenähtud töö - Hetkel olemas 3 sellist seadet - Analoogseadmete hind Euroopas algab 500 000 eurost Videost nähtavad asjaolud: - Kopter on äratuntavalt GAUI GX-9 alusele ehitatud omalahendus - Kopteri kere on ostetud disainiga, mida iseloomustab ∑-kujuline õhulõhe; - Kopteri kere oli süsinikkiudplastikust, mille tahvlid olid 13.11.2017 üleandmisel kastis nr 25 - Kopter on juhtimiseks kahe GPS-iga, millest üks on projekti poolt ostetud augustis 2016 ning mis on majutatud R.S poolt tehtud ilmastikukindlasse karpi vibratsioonisummutusega (projekti akteeritud töö, saate kaadrid 00:40 ja 2:14). - Kopter on kolme-labalise pearootori ja sabarootoriga; - Kopter on jalastega, mis anti üleandmisel Instigole üle 4.01.2018 - Kopter on kahe lisakütusepaagiga, mis olid projektikopteri osad, 13.11.2017 üleandmisel kastis nr 16. Kohus leiab, et eeltoodud hageja tõenditega saab lugeda tõendatuks, et S.M ja S.Huga seotud H. G on avalikult esitlenud nende poolt arendatud mehitamata lennukilahendust, drooni, sh GAUI GX-9-le sarnasel platvormil, mis võimaldab elektriliinide õhuseiret, sh õhust andmete kogumist, nende automatiseeritud andmetöötlust ja tehnilist analüüsi. Vastavad meediakajastused on avaldatud perioodil 14.08.2017. a kuni 09.04.2018. a, mis jääb ajaperioodi pärast seda, kui pooled sõlmisid Hankelepingu mehitamata lennunduse rakendusuuringu teostamiseks (20.07.2016. a) ja S.M ning S.H olid kostjaga sõlmitud käsunduslepingute alusel kaasatud rakenduruuringu töögruppi (25.08.2016.a). Nende asjaolude üle ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kohus on aga seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et H. G. oleks esitletud mehitamata lennukilahenduse, drooni, arendamiseks kasutanud poolte vahel sõlmitud Hankelepingu täitmise käigus loodud unikaalset lahendust või saadud teavet, mida saaks käsitleda hageja ärisaladusena. Kohus leiab, et kostja poolele kaasatud kolmandad isikud on omapoolsete tõenditega hageja väited tema ärisaladuse kasutamise kohta ümber lükanud. Kostja poolele kaasatud kolmandate isikute, S.M ja S.Hu taotlusel kuulas kohus nad kohtuistungil vande all üle. S.M kinnitas vande all antud ütlustega (VII kd tl 66-76) oma seotust H. G.`iga. S.M sõnul on ta H. G.A OÜ algasutaja ja tegeleb seal arenduslike teemadega. S.M seletas, et H. G.A OÜ tegeleb õhuliinide analüüsiga, keskendudes peamiselt õhust saadud andmete analüüsile. H. A käib töö tegemine peamiselt DJI tüüpi droonidega. Riigihanke alusel osutas F. OÜ H. G allhankijana Elektrilevile teenust tormijärgseks elektriliinide õhuseireks drooniga. See võis olla 2015-2016 aastavahetusel. Teenust osutati nende enda poolt välja arendatud elektrilise multirootor drooniga. Teenuse osutamisel avaldus probleem seoses drooni vibratsiooni summutamisega. Probleemi lahendamiseks otsustati jätkata drooni arendust. Arendust otsustati jätkata bensiinimootoriga

GAUI platvormil. Arenduseks pakkus finantseeringut A.K OÜ, kes kandis F. OÜ arvele 40 000 eurot. F. OÜ raha eest osteti GAUI GX-9 platvorm ja sellele vajalik riistvara. Sellel platvormil katsetati vibratsiooni vähendamise komponenti, mis toimis edukalt. Eelnevalt olid nad katsetanud vibratsiooni vähendamist ka teist tüüpi väiksemal ja odavamal platvormil, mis aga ei õnnestunud. Ostes tuli GAUI GX-9 platvorm lahti monteerituna. See tuli neil ise kokku panna ja selleks, et droon oleks lennuvõimeline tuli paigaldada sellele lisasid, mida ostes kaasas ei olnud, nt bensiinipaak, pult, elektroonika juhtmestik. Drooni kere küljes oli hall karp, mis kaitseb selle alla paigutatavat riistvara, nt GSM modemit, autopilooti ja güroskoopi. Tehasest ostes seda elektroonikat GAUI GX-9 platvormil kaasas ei ole ja see tuli neil ise sinna paigaldada. Kuna tehasest tulnud hall karp on raske, siis tegid nad F.is kergemast materjalist, süsinikkiust, karbi, et droon oleks kergem, sellel oleks rohkem energiat ning saaks sellesse rohkem kütust panna. Drooni automaatlennuvõime oli neil saavutatud varasemalt juba teist tüüpi akudega drooni peal. GAUI GX-9 platvormi arenduse eesmärk oli muuta lend güroskoobiga vibratsiooni summutamisega stabiilsemaks, mis ka õnnestus. S.M sõnul kasutati F.ile kuuluvat GAUI GX-9 platvormi ka I.E. OÜ rakendusuuringu katsetusteks. Rakendusuuringu teostamise ajal oli F. GAUI platvormi edasimüüja Eestis. Rakendusuuringu katsetuste käigus droonile monteeritud seadmed võeti pärast sellelt maha ja need asuvad E.L ruumides. Rakendusuuringu lõpparuande üleandmisel 04.01.2018. a olid nad ette valmistanud demostratsioonlennu elektrimootoriga TREX tüüpi kopteriga. Selle drooniga demostratsiooni aga 4. jaanuaril ei toimunud, lahendusi demonstreeriti videotega. Hilisemalt oli I.E soov, et rakendusuuringu lahendusi demonstreeritaks just GAUI platvormil. Nad valmistasid GAUI GX-9 platvormi demostratsioonlennuks ette ja lend sellega toimus 26. jaanuaril.esindajad aga sinna ei ilmunud. S.M kinnitas, et H. ei ole esitlenud GAUI platvormil lahendusi, mis Instigo rakendusuuringu käigus loodi. Samuti kinnitas ta, et kui H. Ringvaate saates drooni esitles, siis ei olnud sellel küljes lisasid, mis rakendusuuringu katsetusteks droonile oli monteeritud. S.M sõnul ta Ringvaate saates ise ei käinud, aga ta oli asjaga kursis. Saade oli seotud ESA kosmose programmiga ja kopteri lendamise demonstratsioon seal oli lisaosa, et rääkida H. töödest. Kopter, mis lendas oli F.i kopter, seal peal ei olnud ühtegi rakendusuuringu arenduses olnud komponenti, seadmeid ega lahendusi. Drooni demonstreeriti marketingi huvi äratamiseks, et leida võimalikke ostjaid F.i kopteritele. S.M seletas, et rakendusuuring ei olnud suunatud riistvara arendusele vaid tarkvara arendusele. Projektipunktid olid simulaatori, maajaama, transponderi, VHF süsteemi, juhtimissüsteemi algoritmi, masinnägemisega kaamerasüsteemi katsetamine. Need kõik olid teoreetilised ja tarkvaralised lahendused. Rakendusuuringu katsetusteks oli vaja GAUI GX-9 platvormile monteerida ka mõningaid riistvara komponente, aga see oli ka kogu seos riistvaraga. S.M seletas muu hulgas, et rakendusuuringu ajal tegi uuringus osalenud E.K talle ettepaneku alustada startup ettevõttega, et arendada rakendusuuringu punkte edasi. E.K soovis temaga seotud ettevõttele, D-Tehnika OÜle, osta F.i kopterit, mille S.M ja S.H juba enne rakendusuuringut olid välja arendanud. Kuna E.K pakkust startup`iga alustamist ilma osaluseta ja tasuta entusiasmil põhinevat tööd, siis S.M keeldus osalemast. Kokkulepe oli, et F. müüb D-T. OÜ-le kopteri. Tegelikult aga E.K ei kavatsenudki kopteri eest maksta. Ta rentis seda välja, et nii rendi näol projektist raha välja pumbata. Seetõttu pöörduti kohtusse ja kohus tõestas, et kopter kuulub F.ile. S.H kinnitas vande all antud ütlustega (VII kd tl 76-80p) samuti oma seotust H. G. Tema sõnul oli ta üks H. A OÜ algatajatest ja töötab seal arenduse osakonnas. Koos S.Mga asutas ta F. OÜ ja hakkasid seal tegelema multirootordrooni arendamisega. Arendusega jõudsid nad niikaugele, et droon lendas edukalt, automaatselt. Olid teatud piirangud, aga see ei takistanud neil drooni kasutamast teenustöödes. Nad osutasid alltöövõttu H. G.E OÜ-le, kes omakorda osutas teenust Elektrilevile.

Teenuse osutamisel kasutati väikseid DJI marki droone. See oli umbes 2015. aasta jõulude kanti aastavahetusel. Multirootoriga drooni peal ilmnenud probleemide lahendamiseks hakkasid nad F.is arendama lahendust suuremal platvormil GAUI GX-9. Nad leidsid ühe kinnisvara ärimehe, kes investeeris arendusse 40 000 eurot. Kas 2015 või 2016. aastal tellisid nad tehasest GAUI GX9 platvormi ja hakkasid seda arendama. Sama aasta suve lõpuks oli saavutatud platvormi automaatlennuvõime. Automaatlennuvõime saavutamiseks oli vaja paigaldada droonile lisaseadmeid, nt güroskoobid, kiirendusandurid, GPS-andurid, baromeeter, kompass. Automaatlennuvõime tähendab, et piloot ei pea drooni juhtimisse sekkuma. S.H kinnitas, et rakendusuuringu katsetusteks kasutati F.is juba varem automaatlennuvõimeliseks arendatud GAUI GX-9 platvormil drooni. Katsetati kahe erineva transponderi süsteemi integreerimist droonile. Uuringu eesmärk saavutati ja UAV platvormil oli võimalik transponderit kasutada. Katsetatud transponder oli Lennuakadeemia oma. Ka H.s kasutati samal platvormil transponderit, aga teist tüüpi ja teise tootja oma. H.s ei ole kasutatud sellist transponderi lahendust, mida katsetati rakendusuuringus. Rakendusuuringus VHF süsteemi arendamiseks paigaldati raadio käsijaam, mis ühendati pardaarvutiga. Sellega saavutati lahendus, mis tagas parema raadioside maajaama operaatori ja lennujutimistorni vahel. Sellist lahendust vabavaralise tootena ei eksisteerinud ega eksisteeri ka praegu. H.s sellist lahendust ei kasutata. Rakendusuuringu käigus loodi Drone Monitor tarkvara, mille kirjeldus on uuringu aruandes ja mille kohta on ka video. H.s sellist tarkvara ei kasutata ega ole ka kunagi arendatud. H. jaoks rakendusuuringus leitud lahendusi arendada ei olnud vaja. Elektrilevile teenust osutades kasutas H. väikseid DJI droone, mis on odavamad. Suure drooniga ei ole H.s teenuse osutamiseni jõutud. S.H kinnitas, et meedias, sh Ringvaate saates esitles H. F.is lennuvõimeliseks arendatud drooni GAUI GX-9 platvormil. Ringvaate saates demonstreeriti sellega lendu, aga see ei olnud automaatlend, vaid käsitsi, puldiga juhitud lend. Ta seletas, et drooni küljes olnud raskest materjalist hall kast oli vahetatud kergemast materjalist musta kastiga. See oli aga lihtsalt kest. See, et erinevatel materjalidel on erinev mass, ei vaja eriteadmisi ja seda ei saa pidada rakendusuuringus leitud lahenduseks. Rakendusuuringus GAUI GX-9 platvormil katsetatud seadmed, sh must kast, starter ja jahutussüsteem, võeti drooni küljest ära ja need anti üle. H. valduses neid ei ole. 2018. aasta jaanuari lõpus toimus rakendusuuringu lahenduste demostreemiseks lend Lennuakadeemiale kuuluva GAUI GX-9 platvormiga. Selleks ajaks oli droonile külge pandud rakendusuuringu juhtimissüsteem. Sellest lennust on olemas ka videod. Instigo demostratsioonlennul ei osalenud. S.H seletas veel, et E.K soovis F.ile kuuluva drooni osta D-T OÜ-le. E.K oli seotud R. OÜ-ga, kes on D-T OÜ osanik. Kopteri müük jäi aga ära, kuna D- T OÜ ei tahtnud raha maksta. D-T pöördus F.i vastu kohtusse, üritades väita, et kopter on nende oma, aga kohus leidis, et õigus on F.il. Kolmandad isikud kostja poolel, S.M ja S.H, on esitanud kohtule ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: - Fotod GAUI GX9 platvormist (V kd tl 98-101). - Väljavõte S.Hu ja H. G.EOÜ vahel peetud elektroonilisest kirjavahetusest (V kd tl 86-88). Tõendist nähtub, et 05.01.2016.a on H. G.E OÜ projektijuht H.K saatnud S.Hule kirja, milles teatab, et sai Elektrilevi aktsepti ja väljastas neile arve. S.H on samal päeval vastanud: „Tere, saadan siis F. poolse arve. Kindlasti andis see töö kogemuse ja parima ettekujutuse, et mida muuta ja paremaks teha“. Eelnevalt 04.01.2016. a on S.M ja H.G.G OÜ projektijuht H.K vahetanud kirju, kus on kirjeldanud Elektrilevile teenuse osutamisel ilmnenud probleeme. H.K on muu hulgas välja toonud oodatust suurema kütusekulu ja talvel külmakraadidega lennuaja lühenemise. - S.Hu 05.01.2016. a kirjale lisatud arve (V kd tl 89). Tõendist nähtub, et F. OÜ on 05.01.2016. a koostanud H. G.E OÜ-le arve summas koos käibemaksuga 993,96

eurot. Müüdud kaubaks või teenuseks on arvel märgitud lennuteenus ja transpordikulu. - T.S.H.C arve F. OÜ-le (V kd tl 94) GAUI GX9 seadmete eest tasumiseks kokku summas 5058,99USD. - S.Hu 27.04.2016. a saadetud e-kiri aadressile xxxx xx@ xxxxxx.xx.xx (V kd tl 95, 96), milles S.H teavitab, et nad on masinad kätte saanud ja uurib, kas on võimalik saada helikopteri hooldusja kasutajajuhist. - E.L ja F. OÜ vahel 16.09.2016. a sõlmitud mehitamata lennunduse rakendusuuringu õiguste hankelepingu (V kd tl 102), millega F. OÜ on müünud E.Lle õiguse kasutada rakendusuuringus tehnilist infot ja lihtlitsentsi tehnilises infos toodud intellektuaalomandi varalisi õigusi hinnaga käibemaksuta summas 39 500 eurot. - Väljavõte S.Hu ja H. G juhi H.Ki elektroonilisest kirjavahetusest (VI kd tl 12), millest nähtub, et 02.02.2018. a kirjas teavitab S.H H.Kit vajadusest seadmeid juurde tellida ja on lisanud tellimiseks arvutilingid. S.H märgib: „Proovin võimalikult palju asju ühildada olemasolevatega, et saaks odavamalt läbi. Muidugi, kui teist X7 juurde plaan ehitada, siis on rohkem asju vaja tellida.“ 05.02.2018. a teatab H.K vastuseks, et tellis asjad ära. - S.Hu poolt 22.06.2019. a H. A OÜ nimel saadetud e-kirja ettevõttele P.S (VI kd tl 34). S.H teatab kirjas: „Me oleme ettevõte, kes arendab helikopter-tüüpi drooni ja teie hübriidsüsteem oleks väga kasulik, et meie elektriline helikopter saavutaks pikemaid lennuaegasid. Kas oleks võimalik saada kogu süsteemi kohta lühike kirjeldusja hinnapakkumine?“. - P.A 08.07.2019. a arve H. A OÜ-le seadmete eest tasumiseks summas 9550 dollarit (VI kd tl 35) ja P.A 23.08.2019. a arve H. A OÜ-le seadme eest tasumiseks summas 3100 dollarit. - H. G.AOÜ poolt sõlmitud töövõtulepingu (VI kd tl 41-42), mille objektiks on olnud ajaperioodil 01.10.2018-31.03.2021. a H. G.AOÜ poolt ida piirkonnas - Elektrilevi OÜ elektrivõrgu ülevaatuste teostamine ja H. G.AOÜ poolt sõlmitud töövõtulepingu (VI kd tl 39-42), millest nähtub, et lepingu objektiks on olnud ajaperioodil 01.02.2020-31.03.2021. a H. G.AOÜ poolt ida ja lääne piirkonnas Elektrilevi OÜelektrivõrgu ülevaatuste teostamine. - R.E OÜ arve H. G.A OÜ-le summas 2293,90 eurot (VI kd tl 43). Arve selgituseks on 28.06.2018. a tellimus ja müüdud kaubaks Droon DJI M.P - F. OÜ 30.11.2018. a arve H. G.A OÜ-le summas kokku koos käibemaksuga 2437,99 eurot (VI kd tl 45). Arve selgituses on müüdud kaubaks kaks drooni DJIM.P . - 1A.EE OÜ 19.06.2019. a arve H. G.A OÜ-le summas kokku koos käibemaksuga 1206,88 eurot (VI kd tl 46). Arve selgituses on müüdud kaubaks/teenuseks droon DJI M.P tarne. - A-GEO LTD 12.06.2019. a arve H.Kile kokku koos käibemaksuga summas 27 076,84 eurot (VI kd tl 47). Arve selgituses on müüdud kaubaks droonid DJI M ja M. - LLC L-G 17.10.2019. a arve H. G.A OÜ-le summas 9920 eurot (VI kd tl 48). Arve selgituses on müüdud kaubaks droon DJI M. - N.D AS-i 29.07.2020. a arve H. G.A OÜ-le summas kokku koos käibemaksuga 2127,98 eurot (VI kd tl 49) ja N.D AS-i 16.09.2020. a arve H. G A.G OÜ-le summas kokku koos käibemaksuga 1063,99 eurot (VI kd tl 50). Arvete selgitustes on müüdud kaubaks droonid DJI M. Kostja on esitanud kohtule tõendina Tartu Maakohtu 08.06.2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-1716605 V kd tl 29-33). Nimetatud tõendist nähtub, et kohus on lahendanud D-T OÜ hagi OÜ F. vastu müügilepingust taganemise tühisuse tuvastamise nõudes ja müügilepingu täitmise kohustamise nõudes. Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsusest nähtub, et D-T OÜ

tugines hagi alusena sellele, et sõlmis OÜ-ga F. 13.06.2017. a müügilepingu mehitamata kopterisüsteemi ostmiseks, kuid OÜ F. taganes müügilepingust. Kohus leiab, et kolmandate isikute, S.M ja S.Hu, vande all antud ütlused koos nende esitatud dokumentaalsete tõenditega, lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et H. G äriühing(ud) on esitlenud või kasutusele võtnud mingit rakendusuuringu käigus loodud unikaalset lahendust või saadud teavet, mida saaks käsitleda hageja ärisaladusena. S.M ja S.Hu vande all antud seletused on esitatud dokumentaalsete tõenditega kooskõlas ja usutavad. Enda vande all antavate ütluste näitlikustamiseks olid kolmandad isikud toonud istungisaali drooni (VII kd tl 66p). Kolmandad isikud kinnitasid, et tegemist on GAUI GX-9 tüüpi drooniga, mida on kujutatud nende esitatud fotodel (V kd tl 98-101) ning mida kasutati rakendusuuringu läbiviimisel lahenduste loomisel ja testimisel. Vande all drooni komponentide ja seadmete (nt GPS, kompass, autopiloot, güroskoop, tarkvara kaitsev kast) kohta ütlusi andes, osundasid kolmandad isikud vastavale komponendile või seadmele istungile toodud droonil. Kolmandate isikute vande all antud ütlused tõendavad, et hageja tellitud rakendusuuringu raames tehti eksperimente F. OÜ-le kuuluva GAUI GX-9 tüüpi drooni peal, mille üle ei ole ka vaidlust. Hankelepingus ega ka muudes dokumentides ei ole hageja oma ärisaladust määratlenud. Hageja on aga teinud viiteid selle kohta, et justkui oleks tema ärisaladuseks GAUI GX-9 platvormil töötav lahendus. Kohus leiab, et kolmandate isikute vande all antud ütlused koos dokumentaalsete tõenditega (F. OÜ ja kostja vahel sõlmitud hankeleping, V kd tl 102) tõendavad, et eksperimentideks kasutatud GAUI GX-9 tüüpi droon oli juba enne rakendusuuringut F. OÜ poolt automaatlennuvõimeliseks arendatud ja rakendusuuringu teostamiseks ostis kostja F. OÜ-lt vajaliku tehnilise teadmuse (know-how) ja lihtlitsentsi tehnilises infos toodud intellektuaalomandi varaliste õiguste kasutamiseks. Nagu kohus seda ka juba otsuses eespool käsitles, siis hageja rakendusuuringu esemeks ei olnud tootearendus, muu hulgas GAUI GX-9 platvormil töötava lahenduse arendus. Rakendusuuringu esemeks oli mehitamata lennunduse uuring insenerseire jaoks. Vastavalt Hankelepingu objektiks olevale pakkumuse tehnilistele tingimustele tuli rakendusuuringu käigus uurida mehitamata lennukilahendusega õhust insenerseireks töökindlaid tarkvaralisi lahendusi erinevate komponentide osas, sh sidelahendusi, lendudel kogutavate andmete ja andmetöötluse ühildamise lahendusi. Hankelepingu esemeks ei olnud GAUI GX-9 platvormil töötava lahenduse väljaarendamine, mistõttu vastav oskusteave või informatsioon ei saa olla ka hageja ärisaladus. GAUI GX-9 platvorm oli juba enne rakendusuuringu algust F. OÜ poolt automaatlennuvõimeline. Kolmandate isikute vande all antud ütlused koos dokumentaalsete tõenditega lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et H. Group äriühing(ud) oleksid esitlenud või võtnud kasutusele mingi rakendusuuringu käigus leitud unikaalse lahenduse või informatsiooni. Kolmandad isikud kinnitasid vande all antud ütlustega, et nendega seotud H. G osutas Elektrilevi OÜ-le drooniga õhust elektriliinide seiramise teenust. Kolmandate isikute vande all antud ütlused ja kirjavahetus H. G.EOÜ-ga (V kd tl 86-88) tõendavad aga, et teenust osutati juba enne rakendusuuringu alustamist, 2015. aasta lõpus (Hankeleping rakendusuuringu teostamiseks sõlmiti 20.07.2016. a). Kolmandad isikud on ka tõendanud, et H. G osutas teenust F. OÜ poolt arendatud droonidega. Tegemist oli ka hoopis teist tüüpi droonidega, kui GAUI GX-9 platvorm, millel rakendusuuringu käigus eksperimente tehti ja millisele lahendusele hageja ekslikult oma õigusi näeb olevat. Kolmandate isikute dokumentaalsed tõendid tõendavad ka, et H.G.A OÜ on hilisemalt tellinud DJI tüüpi droone. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisele tuginedes on hageja muu hulgas viidanud sellele, et H. G esitles Ringvaate saates sama GAUI GX-9 platvormil drooni, millel rakendusuuringu käigus katsetusi tehti, viidates sellele, et esitletud drooni kerel oli samasugune must kast. Kolmandad isikud andsid vande all seletusi selle kohta, et rakendusuuringus katsetuste tegemiseks vahetasid nad riistvara katteks oleva halli kasti kergemast materjalist musta kasti vastu. Kohus nõustub kolmandate isikutega, et sellist lahendust

ei saa kuidagi pidada hageja ärisaladuseks. Hageja ei ole tõendanud, et H. G oleks esitlenud droonil mingit rakendusuuringu käigus leitud unikaalset tarkvaralist lahendust. Hankelepingus ei ole ise oma ärisaladust täpsemalt määratlenud ja hageja ärisaladuseks ei saa lugeda mingit sellist teavet, mis vastaval tegevusalal tegutsevatele isikutele oli vabalt kättesaadav. Vastasel korral oleks takistatud vaba ettevõtlus. Lisaks ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisele heidab hageja kostjale ette seda, et kostja ei ole kaitsnud hageja intellektuaalse omandi õigusi. Hageja tugineb sealjuures sellele, et lisaks tema ärisaladusele on kostja poolt uuringus kasutatud kolmandad isikud nendega seotud H. G äriühingutes kasutusele võtnud hageja intellektuaalse omandi õigusi. Kohus leiab, et hageja etteheited kolmandate isikute poolt tema intellektuaalse omandi õiguste õigustamatu kasutusele võtmise kohta on käesoleva asja kontekstis asjakohatud ja põhjendamata. Hageja on esitanud hagi kostja vastu lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudes. TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab küll isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel, kuid seda üksnes juhul, kui selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Ehk teoreetiliselt saaks kostja vastutada Hankelepingu täitmisel kasutatud kolmandate isikute tegevuse eest üksnes juhul, kui see tegevus on seotud lepinguliste kohustuste täitmisega. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 17.06.2009.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-73-09) selgitanud, et TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine. Kostja ei saa vastutada kolmandate isikute tegevuse eest, mis ei ole seotud lepingu täitmisega. Kui hageja leiab, et keegi lepinguväline kolmas isik on tema intellektuaalse omandi õigust rikkunud, siis ei saa ta oma õigusi kaitsta kostja vastu hagi esitamisega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks Hankelepingu täitmisel rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise või konfidentsiaalsuskohustust. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt lepingu täitmisel kasutatud kolmandad isikud S.M või S.H oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, mille eest kostja peaks hageja ees vastutama.

lepinguga oodatud vastusooritusest. Hageja on tasunud lepingu alusel kostjale 651 228,78 eurot, kuid vastusooritusena sai kostja poolse lepingu rikkumise tulemusena väärtusetu soorituse. Saamata jäänud tulu põhjendab hageja sellega, et tal jäi saamata kasu, mis ta tõenäoliselt oleks saanud, kui kostja rikkumist ei oleks esinenud. Hageja toob välja, et tema Äriplaan oli koostatud konservatiivselt ja selle prognoosi kohaselt oli oodatav käive viie aasta jooksul 3,8 miljonit eurot aastas ja kasum seejuures 764 000 eurot aastas. Samuti kaotas hageja võimaluse edasiseks kasu saamiseks, sest kostja tegevuse tulemusena on rakendusuuringu tulemused, mis pidi olema konfidentsiaalne info ja osaliselt ärisaladus, jõudnud kolmandate isikute kätte. Seega on hageja hinnangul tema otsene varaline kahju vähemalt 651 228,78 eurot ja saamata jäänud tulu aastas 764 000 eurot. Hageja on avaldanud, et asja kiirema lahendamise huvides piirdub kostjalt kahju nõudmisega summas 651 228,78 eurot. Hageja esitatust saab teha järelduse, et kuigi hageja väitel on tal tekkinud nii otsene varaline kahju summas 651 228,78 eurot kui ka saamata jäänud tulu vähemalt 764 000 eurot aastas, siis hageja piirdub kostjalt otsese varalise kahju nõudmisega summas 651 228,78 eurot. Kohus nõustub kostja poole seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohustuste rikkumisega seoses oleks saanud tal tekkida otsene varaline kahju kostjalt nõutavas summas. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et kostja lepinguline sooritus oli väärtusetu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende vahel sõlmitud Hankelepingu puhul oli tegemist VÕS § 619 mõttes käsunduslepinguga. Lepingu esemeks oli võimalike lahenduste uurimiseks rakendusuuringu teostamine mitte konkreetse lahenduse või toote väljaarendamine. Kostja käsundisaajana pidi teostama rakendusuuringu lähtuvalt lepingu objektiks olnud hanke pakkumuse tehnilistest tingimustest ja tegutsedes vajaliku hoolsusega, et rakendusuuringu eesmärgid saaksid täidetud. Seda, et rakendusuuringu käigus ei leidnud kõik probleemid lahendust, ei saa hageja kostjale rikkumisena ette heita. Eespool (otsuse punktis 6.2.1.) leidis kohus, et hageja poolt kostjale ette heidetavad kohustuste rikkumised ei ole tõendatud. Kostja on täitnud lepingut kohaselt ja andnud hagejale üle rakendusuuringu tulemuste kohta lõpparuande, mis vastab lepingus kokkulepitud nõuetele ja tasemele. Arvestades lepingu eset, ei pidanud hageja lepingu sõlmimisel ette nägema kahju, mis võib tekkida seoses sellega, et rakendusuuringu tulemusena ei leita lahendust mõnele uuritavale küsimusele, millisel juhul ka tulenevalt VÕS § 127 lg-st 3 kahju hüvitamise kohustust ei ole. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet, et kostja üleantud rakendusuuringu lõpparuanne on täiesti väärtusetu ja selle põhjal ei ole võimalik teadus- või tootearendust jätkata. Kohus leiab, et isegi, kui oleks tõendatud, et kostja lepinguline sooritus, s.o teostatud rakendusuuring on täiesti väärtusetu, siis ka sellisel juhul ei ole hageja tõendanud, et tal oleks saanud tekkida otsene varaline kahju nõutava 651 228,78 euro ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on maksnud kostjale Hankelepingu täitmise eest kokku 651 228,78 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et makstud summa sisaldab endas käibemaksu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas tasutud käibemaksu osa saab olla tema kahju. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et mingil põhjusel ei ole tal võimalik käibemaksu tagasi saada. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et hageja on rakendusuuringu teostamiseks saanud SA-lt A toetust summas 375 286,41 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus SA- le A saadud toetus tagasi maksta. Kohus nõustub kostjaga, et seetõttu ei saa kostjale rakendusuuringu eest makstud raha SA-lt A saadud toetuse ulatuses lugeda hageja kahjuks. Kostja sellise kahju tekkimist ei ole põhjendanud ega tõendanud ning sellistel tingimustel kahju hüvitamine ei vastaks VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. Eeltoodut arvestades, teoreetiliselt, juhul kui oleks tuvastatav kostja kohustuste rikkumine, mille

taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) sama seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 114 lg 4 kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tulenevalt nimetatud sätetest, selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist, peab ta olema kehtivalt lepingust taganenud. Lepingust taganemise formaalseks eelduseks on õigel ajal taganemisavalduse esitamine ja materiaalseks eelduseks teise poole oluline lepingurikkumine. Poolte vahel on vaidlus nii hageja lepingust taganemise formaalsete kui ka materiaalsete eelduste üle. Kostja leiab, et taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole esitanud taganemisavaldust õigel ajal ja ei ole enne selle esitamist andnud hagejale täitmiseks täiendavat tähtaega. Kostja leiab, et täidetud ei ole ka taganemise materiaalsed eeldused, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Hageja on esitanud kostjale avalduse Hankelepingust taganemiseks 18.07.2019. a hagiavalduses (I kd tl 22). Vaidlust ei ole, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Taganemisavaldusele ei ole seaduses ettenähtud vorminõudeid ja kuna kostja on avalduse kätte saanud, siis saab lugeda, et taganemise esmane eeldus, s.o taganemisavalduse esitamine, on täidetud. Kohus nõustub aga kostjaga, et täidetud ei ole VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud lepingust taganemise formaalsed eeldused. Vaidlust ei ole selle üle, et 04.01.2018. a andis kostja hagejale Hankelepingu täitmisena üle rakendusuuringu lõpparuande. Hageja tugineb kostja teostatud rakendusuuringu tulemuste ja lõpparuande puudustele, kuid ta ei ole tõendanud, et pärast lõpparuande üleandmist oleks ta andnud kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamise täitmiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et Hankelepingu objektiks oleva kostja pakkumuse kohaselt oli rakendusuuringu läbiviimise perioodiks kokku lepitud 03.04.2016-30.09.2017. a. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 16.06.2017. a pikendati poolte kokkuleppel rakendusuuringu lõpptähtaega kuni 31.12.2017. a. Lepingust taganemisel tugineb aga hageja just 04.01.2018. a üle antud rakendusuuringu lõpparuande tulemuste puudustele, mistõttu ei saa VÕS § 118 lg 1 p 2 mõttes lepingu täitmise täiendava tähtajana käsitleda hageja poolt varasemalt täitmiseks antud tähtaegu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pärast 04.01.2018. a rakendusuuringu lõpparuande üleandmist oleks ta andnud kostjale täiendavalt tähtaja lepingu kohaseks täitmiseks. Vastupidi, hageja on kohtumenetluses ise avaldanud, et tal puudus huvi lepingu täitmise vastu, kuna tema arvates olid kostja teostatud rakendusuuringu tulemused väärtusetud. Riigikohus on 17.12.2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12 (p 17) avaldanud seisukohta, et lepingust taganemise mõistlik aeg hakkab VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes kulgema alates ajast, mil lepingust taganeda sooviv pool sai või pidi teada saama olulisest lepingurikkumisest. Hageja on esitanud 04.01.2018. a toimunud rakendusuuringu tulemuste üleandmise koosoleku protokolli (II kd tl 1-6). Nimetatud tõendist nähtub, et 04.01.2018. a koosolekul, kus kostja andis

hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande on hageja avaldanud seisukohta, et üleantud rakendusuuringu tulemus ei vasta tellija ootustele ja lepingu nõuetele, osa tulemusi on üldse üle andmata ja tulemused on teatavaks saanud kolmandatele osapooltele. Hagis tugineb hageja nii kahju hüvitamise kui ka lepingust taganemise nõude alusena samadele rikkumistele. Kohus leiab, et asjaoludest saab järeldada, et hageja oli taganemise alusena toodud kostja lepingurikkumistest teadlik juba 04.01.2018. a. Lepingust taganemise avalduse esitas hageja alles 18.07.2019. a hagiavalduses, s.o rohkem kui poolteist aastat hiljem. Lepingu kohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega ei ole hageja kostjale üldse andnud. Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul lugeda, et hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust VÕS § 118 lg-s 1 ettenähtud nõudeid järgides ning on seetõttu kaotanud õiguse lepingust taganeda. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et esineks VÕS § 116 lg-s 1 sätestatud lepingust taganemise materiaalne eeldus, s.o et kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemisel tugineb hageja samadele kostja rikkumistele, millele ta tugines ka esmase alternatiivina esitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus käsitles hagi alusena toodud kostja kohustuste rikkumisi eespool kahju hüvitamise nõuet lahendades (otsus p 6.2.1.). Kohus jõudis järeldusele, et hageja ei ole kostja poolt kohustuste rikkumist tõendanud. Kohus ei korda siinkohal sellise järelduse põhjendusi uuesti üle. Kuna kostja kohustuste rikkumine, sh oluline rikkumine, ei ole tõendamist leidnud, siis ei ole ka lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud ja tuleb lugeda, et hagejal ei ole õigust lepingust taganeda. Kuna lepingust taganemise formaalsed ega ka materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis tuleb lugeda, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kuna lepingust taganemine ei ole kehtiv, siis ei ole täidetud ka VÕS § 189 lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamise nõude eelduse ja hageja vastav nõue ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel jätab kohus ka hageja alternatiivse nõude kostja vastu 651 228,78 euro tagastamise nõudes rahuldamata. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue.

5.2.1.on hageja käsundiandjana võtnud kohustuse rahastada punktis 2.2. nimetatud rakendusuuringu läbiviimist punktis 4.1. esitatud summas. Lepingu punktis 5.2.2. leppisid pooled kokku, et lepingu sõlmimisel maksab hageja ettemaksu 30 000 eurot, mis tasaarvestatakse projekti lõpparvega. Lepingu p 5.2.3. kohaselt kohustus hageja tasuma arved 5 tööpäeva jooksul. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 04.01.2018. a andis kostja hagejale üle Hankelepingu alusel teostatud rakendusuuringu lõpparuande. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostjale on rakendusuuringu eest tasutud 776 531,74 eurot, sh on hageja tasunud kostjale 651 228,78 eurot ja hageja partner projektis, R.-U AS, on tasunud kostjale 125 302,96 eurot. Hankelepingu punkti 4.1. järgi oli rakendusuuringu maksumus käibemaksuta 807 855,02 eurot. Koos käibemaksuga on rakendusuuringu maksumus 969 426,024 eurot, millest kostjale maksmata on koos käibemaksuga 192 894,29 eurot (969 426,024776 532,74). Kostja on esitanud 04.11.2020. a hagejale arve maksmata summa 192 894,29 euro tasumiseks (V kd tl 135). Vaidlust ei ole, et hageja seda arvet tasunud ei ole. Hageja vaidleb vastuhagile vastu, leides, et kostjal ei ole õigust temalt 192 894,29 euro tasumis nõuda. Hageja leiab, et nõue ei ole põhjendatud esiteks seetõttu, et pooled on Hankelepingus kokku leppinud rakendusuuringu eeldatava (maksimaalse) maksumuse ning rakendusuuringu eest tasumise kulupõhiselt vastavalt kostjale reaalselt tekkinud kuludele ja esitatud kuluaruannetele. Kostja on esitanud vastuhagi lisana üksnes arve. Kuluaruannet ega osutatud teenuste loetelu esitatud ei ole. Hageja toob ka välja, et tegelikkuses hankelepingu maht vähenes, sest kostja ei teostanud kõiki planeeritud uurimisülesandeid. Hageja väitel on kostja ka ise pärast hagejale esitatud viimast 13.10.2017. a arvet kinnitanud, et hagejal on kostja ees ettemaksu jääk summas 6567,21 eurot + km. Lisaks on hagejale saanud teatavaks, et hageja on maksnud kostjale alusetult kulu eest, millise kulu on kostja oma lepingpartnerilt ise tagasi nõudnud. Hageja toob välja, et kostja on oma lepingupartnerilt I. OÜ tagasi nõudnud rakendusuuringu kulu (maajamaa rent) summas 18 709,68 eurot + km tuginedes sellele, et teenust ei osutatud. Teiseks leiab hageja, et kostja tasunõue ei ole sissenõutav, sest kostja ei täitnud hankelepingut nõuetekohaselt. Kostja on esitanud vastuhagi lisana arve 192 894,29 euro tasumiseks ehkki tegelikkuses ei ole selles summas kulu kostjale tekkinud. Vastupidi, kostja on ise pärast hagejale esitatud viimast 13.10.2017 arvet kinnitanud, et hagejal on kostja ees ettemaksu jääk summas 6567,21 eurot + km. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited ei põhjenda vastuhagi nõude rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et esiteks ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et Hankelepingus oli kokku lepitud rakendusuuringu eeldatava maksumus ning rakendusuuringu eest kostjale pidi toimuma kulupõhiselt. Kostja vastavat asjaolu õigeks ei ole võtnud ja sellist tingimust ei ole ka poolte vahel sõlmitud Hankelepingus. Hankelepingu punktis 4.1. on kirjas, et rakendusuuringu maksumus käibemaksuta on 807 855,02 eurot vastavalt hankele esitatud eelarvele. Vaidlust ei ole, et hageja avaldas riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks. 01.06.2016. a esitas kostja hageja hanketeatele pakkumuse rakendusuuringu teostamiseks maksumusega 807 855,015 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (I kd tl 88-121). Koos pakkumusega esitas kostja hanke tehnilised tingimused (IV kd tl 104-107, kus olid kirjas rakendusuuringu eesmärgid ja tegevuskava. Hageja ei ole tõendanud, et Hankelepingu mahtu oleks võrreldes kostja

pakkumusega vähendatud. Samuti ei ole hageja tõendanud poolte kokkulepet selle kohta, et rakenduusuuringu maksumust tuli hagejale tasuda kulupõhiselt. Hankelepingus sellist tingimust ei sisaldu. Hankelepingu p-s 5.2.3. kohaselt pidi hageja tasuma vastavalt kostja esitatud arvetele 5 tööpäeva jooksul. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud, et tal oleks õigust kostjale kokku lepitud rakendusuuringu maksumuse tasumisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 kohaselt võib üks lepingupool oma lepingust tulenevad vastastikuse kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. VÕS § 111 lg 3 näeb aga ette, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Antud juhul on kostja lepingust tulenev tasu maksmise nõue vastastikune hageja täitmise nõudega hanke pakkumuse tehnilistele tingimuste kohaselt rakendusuuringu läbiviimiseks. Kohus käsitles eespool hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel (otsuse punktis 6.2.1.) kostja poolt lepingu täitmist. Kohus leidis, et hageja väited kostja poolt kohustuste rikkumise kohta ei leidnud tõendamist ja kostja on tõendanud, et ta täitis Hankelepingut kohaselt, viies läbi rakendusuuringu lähtudes Hankelepingu objektiks olnud hanke tehnilistele tingimustele. Kohus ei korda siinkohal oma järelduse põhjendusi uuesti üle. Vaidlust ei ole, et 04.01.2018.a andis kostja hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande. 04.11.2020. a on hagejale esitanud kostjale arve rakendusuuringu eest maksmata summa 192 894,29 euro tasumiseks. Seega võib järeldada, et kostjal on õigus nõuda hagejalt rakendusuuringu eest tasumata 192 894,29 eurot ja see nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et hageja vastuväited tasu maksmise nõudele põhjusel, et kostja on oma lepingupartnerilt Infrainsenerid OÜ-lt mingi kulu tagasi nõudnud, ei ole vastuhagi nõude kontekstis asjakohased ega põhjenda kostja nõude rahuldamata jätmist. Iseenesest on kostja õigeks võtnud, et nõudis Infrainsenerid OÜ-lt tagasi maajamaa rendi kulu summas 18 709,68 eurot, millele lisandub käibemaks. See asjaolu aga ei saa mõjutada pooltevahelist võlasuhet ega hageja kohustust täita kostja ees lepingust tulenev raha maksmise kohustus. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja vastuhagi nõue hagejalt 192 894,29 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat R.L. Kostja menetluskulude nimekirjale lisatud õigusabikulude spetsifikatsiooni (VII kd tl 45) kohaselt on kostja esindaja ajakulu olnud kokku 184 tundi ja 35 minutit, mis on seotud alljärgnevate toimingutega: hageja hagile kostja vastuse koostamine, vastuhagi koostamine, hageja seisukohtadele ja vastuväidetele kirjalikult vastamine, kohtuistungitel osalemine, kohtukõne kirjalike teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine. Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määras 130 eurot kuni 144 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus on seisukohal, et arvestades asja menetluse asjaolusid saab lugeda vajalikuks õigusabikulude spetsifikatsioonis (VII kd tl 45) märgitud kostja esindaja toimingud. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahukust saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka kostja esindaja ajakulu neile toimingutele 184 tunni ja 35 minutit ulatuses. Ajakulu on küll suur, kuid kohtu hinnangul on käesolev tsiviilasi keskmisest oluliselt mahukam. Hageja hagiavaldus koos lisadega on esitatud 651 leheküljel (I kd, II kd, III kd tl 1-48). Kostja pidi hagile vastama ja selleks eelnevalt hageja esitatud mahuka materjali läbi töötama ja olukorda analüüsima, millega eeldatavalt kaasnes olulises ulatuses ajakulu. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid, sh vastus hagile, seisukohad hageja vastuväidetele ja vastuhagi, on põhjalikud, samas ei sisaldu neis midagi ülemäärast. Kostja esindaja on osalenud 15.10.2020. a toimunud eelistungil ja 25.08.2021. a ning 26.08.2021. a kohtuistungitel. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus õigusabikulude spetsifikatsioonis märgitud ajakulu istungite ettevalmistamisele mõistlikuks ning märgitud kostja esindaja ajakulu kohtuistungitel osalemise kohta vastab istungite ajale. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tunnitasu määra, mis on käibemaksuta 130 eurot kuni 144 eurot. Kostja esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest advokaadist lepingulisele esindajale makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11.11.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17). Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kuna lepingulise esindaja kulud ei ole otseselt seotud kostja maksustatava käibega, siis ei saa ta sellelt kulult käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks tema

toodud kolmandate isikute esindajate toimingud vajalikuks ja põhjendatuks. Toimingud on seotud hagile ja hageja esitatud täiendavatele seisukohtadele vastamisega, kohtuistungitel osalemisega, kohtukõne kirjalike teeside ja menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka kolmandate isikute esindajate ajakulu kokku 178 tunni ja 22 minuti ulatuses. Kohus eespool juba (otsuse p-s 8.2.1.1.) põhjendas, et tegemist on keskmisest oluliselt keerukama ja mahukama asjaga. Hageja on esitanud hagi lisana sadu lehekülgi dokumente, mis kolmandate isikute esindajatel tuli vastuse andmiseks ja seisukohtade vormistamiseks läbi töötada, millega on põhjendatav ka nende suur ajakulu toimingutele. Kolmandate isikute esindaja, advokaat Andrei Svištš osales 15.10.2020. a toimunud eelistungil ja 25.08.2021. a ning 26.08.2021. a kohtuistungitel. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu istungite ettevalmistamiseks saab lugeda asjaolusid arvestades mõistlikuks ja märgitud ajakulu kohtuistungitel osalemise kohta vastab istungite tegelikule toimumise ajale. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka kolmandate isikute esindajate tasumäära, mis on käibemaksuta 155 eurot. Tasumäär sellises määras vastab sarnastes asjades keskmiselt taotletavale advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Riigikohtu on oma praktikas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta (Vt Riigikohtu 11.11.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Õigusabi osutamisel perioodi eest kuni 24.04.2020. a (s.o ajakulu 102 tunni ja 37 minuti eest) on kolmandate isikute esindajad ka arvestanud tasu kokkuleppel konkreetse summana 3500 eurot. Kui arvestades tasu töötundide arvestuse alusel, siis kujuneks esindajate tasu oluliselt suuremas summas, s.o käibemaksuta 16 138,08 eurot. Kolmandate isikute puhul on tegemist füüsiliste isikutega ja nad on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 10 on seega kolmandate isikute lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades seda, et advokaadibüroo, mille kaudu kolmandate isikute esindajad õigusabi osutas, asub Tallinnas ja kohtuistungid toimusid Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, asukohaga Tartu linnas, ning 25.08.2021. a ja 26.08.2021. a kohtuistungid toimusid kahel järjestikusel päeval, siis saab lugeda vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ka kolmandaid isikuid istungil esindanud advokaadi transpordi ja majutuskulud summas kokku 230,30 eurot, sh transpordi kulu 23,80 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja poolele kaasatud kolmandate isikute menetluskulud kokku summas 18 519,80 eurot, sh lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 18 289,50 eurot ja lepingulise esindaja transpordi ja majutuskulud summas 230,30 eurot.