Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Kohtuasi
Anne Õnnepalu ja Üllar Õnnepalu hagi notar Robert Kimmeli ja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Õnnepalu ja Üllar Õnnepalu kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
145 742 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad Anne Õnnepalu ja Üllar Õnnepalu, hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostjad notar Robert Kimmel ja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-12522 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
Jätta Anne Õnnepalu ja Üllar Õnnepalu kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt Anne Õnnepalu ja Üllar Õnnepalu kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anne Õnnepalu (hageja I) ja Üllar Õnnepalu (hageja II) esitasid 28. augustil 2020 notar Robert Kimmeli (kostja I, notar) ja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja II) vastu hagi, milles palusid mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja kahjuhüvitis 129 987 eurot 50 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5356 eurot 19 senti ja võlaõigusseaduse
2-20-12522 (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 29. augustist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja I 15. jaanuaril 2019 RS Kinnisvaragrupp OÜ-ga (pankrotis) (põhivõlgnik) laenulepingu (laenuleping). Hageja I andis põhivõlgnikule laenu 206 000 eurot, millest 129 987 eurot 50 senti kanti notari deposiitkontole ning 76 012 eurot 50 senti maksti välja pangaülekandega. Lepingu p 3.1 järgi oli laenu tagastamise kuupäev 15. jaanuar 2020. Laenulepingu p 4 kohaselt pidi laenu tagama kolmandatele isikutele kuuluvatele korteriomanditele seatud ühishüpoteek (registriosa nr 639901, 640001, 640101 ja 640201; mitteeluruumid 17–20 (kinnisasjad)). Notar tõestas 15. jaanuaril 2019 hüpoteekide pantimise märkuste kustutamise avalduse, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (vaidlusalune leping). Lepingu p-de 2 ja 3 kohaselt loovutas Nordic Hypo AS (loovutaja) hagejatele ühishüpoteegi ning notari deposiitkontolt maksti loovutajale välja 129 987 eurot 50 senti. Hagejate tahe oli anda põhivõlgnikule laenu tagatise vastu. Juulis 2019 selgus aga, et ühishüpoteek tagab ainult loovutaja laenulepingust tulenevaid nõudeid, mitte hageja I laenulepingust tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu. Hagejad said sellest teadlikuks, kui kinnistusosakond väljastas neile
15.detsembril 2015 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja ühishüpoteegi seadmise lepingu. Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1 kohaselt. Notar rikkus süüliselt tõestamisseaduse (TõS) § 14 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 sätestatud kohustusi, sest notar ei tuvastanud lepingu ettevalmistamisel ega selle tõestamise käigus, milliseid nõudeid ühishüpoteek tagab, ega seda, kas tehingu pooled soovivad deposiidis oleva summa väljamaksmist olukorras, kus neile üleantav ühishüpoteek ei taga laenulepingut. Samuti ei selgitanud notar tehingu pooltele riske, sh seda, et hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, ning seda, et kinnisasja omanik ei pruugi seda tulevikus anda. Hagejatele tekkis kahju 129 987 eurot 50 senti, mis on loovutajale notari deposiitkontolt välja makstud raha. Hagejad ei ole laenu tagasi saanud, sest põhivõlgnik on pankrotis, samuti on pankrotis M. Linnu (käendaja) pärandvara. Hagejad andsid nõusoleku teha loovutajale deposiitkontolt väljamakse notari ametikohustuste rikkumise tõttu, arvates, et laenulepingust tulenevat nõuet tagab ühishüpoteek.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostjad leidsid, et notar ei ole ametikohustusi rikkunud ning võimaliku rikkumise ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Notar ei rikkunud ametikohustusi, sest hagejad ei avaldanud notarile, et nende tahe on anda laen tagatise vastu. Ka laenulepingust ei tulene, et laenu väljamaksmine on seotud ühishüpoteegi seadmisega. Seose puudumine nähtub ka asjaolust, et hagejad maksid laenust 76 012 eurot 50 senti välja enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Notar tegutseb talle avaldatud andmete alusel. Notaril ei ole õigust ega kohustust nõuda välja võlaõiguslikke lepinguid, millest tulenevaid nõudeid tagatakse. Notar ei pidanud kahtlustama, et osalejad jätavad midagi avaldamata. Hagejad on riskantsetele kinnisvaratehingutele ja -laenudele spetsialiseerunud pikaajalise kogemusega ettevõtjad, kes on varem sarnaseid tehinguid sõlminud. Vaidlusaluse lepingu kavand saadeti enne käendajale, anti tehingu tõestamisel hagejatele läbivaatamiseks ja loeti ka ette. Hagejad ei küsinud selgitusi ega esitanud pretensioone.
2(8)
2-20-12522 Notar vastutab RVastS § 7 lg 1 kohaselt süülise ametikohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest vaid siis, kui isik on õigel ajal teinud kõik, et kahju tekkimist vältida. Hagejad jätsid esmased õiguskaitsevahendid õigel ajal kasutamata. Hagejad ei nõudnud laenu kohest tagastamist, kui põhivõlgnik rikkus 15. aprillil 2019 intressi tasumise kohustust. Hagejad oleksid saanud seda nõuda VÕS § 399 lg 1 p 2 kohaselt. Hagejad ei öelnud laenulepingut üles, ei pöördunud hagi ja hagi tagamise avaldusega kohtu poole ega taotlenud pärandvara hoiumeetmete rakendamist juulis 2019, kui nad said teada, et ühishüpoteek ei taga laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kahju oleks saanud vältida, sest tol ajal omas põhivõlgnik kolme korterit ja kahte elamumaa kinnistut, ning käendaja ainuosalusega ühingule kuulus üksteist korterit, mille arvel oleks saanud kohustuse täita. Kahju suurus on tõendamata, hagejad on ligikaudu 6000 eurot kas tagasi saanud või on selle maksmine tagatud. Kahju tekkimine ei olnud notarile ettenähtav, sest talle ei avaldatud laenulepingu andmeid.
3.Harju Maakohus jättis 9. aprilli 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, kuid kostjatele hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Maakohus märkis, et notari vastu saab esitada kahju hüvitamise nõude järgmistel eeldustel: • notar on rikkunud oma ametikohustust (NotS § 14 lg 1); • notari ametikohustuse rikkumise tõttu kahjustati isiku subjektiivset õigust (RVastS §-d 7 ja 8); • esmased õiguskaitsevahendid on ammendunud (RVastS § 7 lg-d 1 ja 2, NotS § 14 lg 2); • notari ametikohustuse rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju (NotS § 14 lg 1); • kahju tekitanutelt ei ole õnnestunud saada kahju hüvitamist (NotS § 14 lg 2); • põhjuslik seos ametikohustuse rikkumise ja kahju vahel (RVastS § 7 lg 1, VÕS § 127 lg 4); • rikutud ametikohustuse eesmärk oli kaitsta isikut sellise kahju eest (VÕS § 127 lg 2); • notar on ametikohustuse rikkumises süüdi (NotS § 14 lg 1); • kahju tekkimine oli notarile ettenähtav (RVastS § 7 lg 1, § 13 lg 1 p 1); • puuduvad hüvitise suurust piiravad asjaolud (RVastS § 13 lg 1, sh lg 1 p-d 4 ja 5, VÕS § 139). Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et notar oleks süüliselt ametikohustusi, sh selgitamiskohustust rikkunud, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka hagejate nõue kostja II ehk notari kindlustusandja vastu. Notar ei rikkunud kohustust tutvustada osalejatele teise viidatava notariaalakti sisu TõS § 14 lg 1 mõttes, sest vaidlusaluses lepingus ei ole viiteid teistele notariaalaktidele, mida oleks tulnud ette lugeda. Notar ei rikkunud nõuet notariaalakt osalejatele ette lugeda, saada neilt aktile heakskiit ning seejärel akt oma käega allkirjastada TõS § 13 lg 1 mõttes. Hagejad ei ole välja toonud, et notar ei oleks seda teinud. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et nad oleksid esitanud toimingu eel, ajal või järel notarile ühtegi täpsustavat küsimust ega väljendanud, et tõestatav tehing ei vasta nende tegelikule tahtele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagejad oleksid notarile avaldanud, et nad sõlmisid põhivõlgnikuga laenulepingu, et nad soovisid anda laenu tagatise vastu, muuta tagatiskokkulepet või reguleerida raha tagastamist. Notar ei pea eeldama, et osalejad ei avalda oma kõiki või tegelikke eesmärke, ning TõS § 18 lg 1 ei pane notarile kohustust uurida, kas pooled on midagi notarile avaldamata jätnud. Notar ei ole kohustatud ilma tehinguosalise avalduseta (NotS § 29) välja selgitama hüpoteekide asjaõiguslikku sisu ja nn tagatisväärtust ning võlaõiguslikke kohustusi, sest hüpoteegi käsutustehingu vorminõue on asjaõigusseaduse (AÕS) § 338 lg 2 järgi allkirjade notariaalne kinnitamine (TõS §-d 38 ja 39). Hagejad ei ole käsitatavad kogenematute ja asjatundmatute isikutena, keda tuleks TõS § 18 lg 1 kohaselt kaitsta läbimõtlemata tehingute eest. Kostjad on tõendanud, et hagejate majandustegevuse sisu on laenude andmine ning hagejad on korduvalt sõlminud mahukaid hüpoteegi seadmise lepinguid.
3(8)
2-20-12522 Notar ei vastuta kahju tekkimise eest ka seetõttu, et hagejad jätsid esmased õiguskaitsevahendid õigel ajal kasutamata RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 ning NotS § 14 lg 2 mõttes. Hagejad ei ole teinud midagi selleks, et kahju ära hoida. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid notarile avaldanud laenulepingu sisu ja sealse tagatise seadmise soovi. Kui nad oleksid notarile need andmed avaldanud, oleks notar eelduslikult selgitanud, et tagatisleping tuleb sõlmida puudutatud kinnistute omanikega. Hagejad pidid olema hiljemalt 16. aprillil 2019 teadlikud, et laenulepingus sätestatud olulisi kohustusi on rikutud ja et laenu tagasisaamine ei ole tagatud, kui põhivõlgnik jättis tähtaegselt tasumata esimese laenulepingujärgse intressimakse. Hagejad ei öelnud laenulepingut üles ega nõudnud VÕS § 399 lg 1 p 2 alusel laenu kohest tagastamist, nad ei esitanud põhivõlgniku ja käendaja vastu nõuet koos hagi tagamise avaldusega. Kui nad oleksid seda teinud, oleks kohtulikud hüpoteegid taganud hagejate nõuet, sh esimese järjekorra nõudena põhivõlgniku pankrotimenetluses. Taotledes käendaja suhtes pärandvara hoiumeetmete rakendamist pärimisseaduse § 111 lg 5 alusel, oleksid hagejad saanud nõuda laenu tagastamist pärandvara arvel. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajadus pidi hagejatele teada olema juba 17. juunil 2019, mil nad tegid avalduse käendaja asemel uue juhatuse liikme määramiseks. Kostjad tõendasid, et põhivõlgnikul ja käendajal oli sel ajal laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks piisavalt vara, ning hagejad ei tõendanud, et nende vara väärtus oleks olnud laenusummast väiksem.
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2021. a otsusega hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohus selgitas, et hüpoteegi üleandmise kokkulepe peab AÕS § 338 lg 2 järgi olema notariaalselt kinnitatud vormis. Notaril oli kohustus hüpoteegi üleandmisel kinnitada allkirja ja allkirjanäidise õigsust TõS § 38 lg 2 p 1 järgi. Notar ei pidanud hüpoteegi üleandmisel allkirja kinnitamiseks hüpoteegi ega tagatiskokkuleppe sisu AÕS § 338 lg 2 ja TõS § 39 kohaselt kontrollima. Notari deposiitkontol raha hoiustamisel oli notaril kohustus selgitada välja poolte tahe (sh see, millise tähenduse annavad pooled või annab hoiustaja hoiustamise tagasivõtmatusele), et vältida hilisemaid vaidlusi (NotS § 35 lg 2; vt Riigikohtu 19. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-13, p 14). Ringkonnakohus märkis, et maakohus tuvastas, et hagejad ei avaldanud notarile, et notari deposiitkontol hoiustatud summa tuleneb kolmanda isikuga sõlmitud laenulepingust. Kuna hagejad seda asjaolu apellatsiooni korras ei vaidlustanud, võttis ringkonnakohus selle kaebuse lahendamisel aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leidis, et teadmata tehinguosaliste tegelikke eesmärke ja kavatsusi, pole notaril võimalik osalisi nende tahte realiseerimisel nõustada, hoiatada kehtivast õigusest tulenevate riskide eest, selgitada taotletava tehingu tagajärgi ega tõendada tahteavalduse sisu. Tehingu tõestamise käigus toimuv suhtlus peab olema kahepoolne. Aktiivselt peavad osalema nii notar kui ka tehingu osalised.
4(8)
2-20-12522 Kuna notar saab osalisi nõustada ja ühtlasi ka vastutada vaid talle avaldatu piires, ei saanud notar juhtida hagejate tähelepanu tagatiskokkuleppe sõlmimise vajadusele, sest sellise tehingu tegemise vajalikkust ei olnud tal võimalik iseseisvalt tuvastada. Hagejad ei avaldanud notarile tehingu tegemise käigus, et notarikontol hoiustatud raha suhtes on kolmandal isikul kohustus, mida hagejad soovivad neile üleantava ühishüpoteegiga tagada. Menetluse kestel ei ole välja toodud ka ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et notaril tekkis või pidi tekkima kahtlus selles, kas vaidlusalune leping vastab osalejate tegelikule tahtele. Notaril ei saanud tekkida kahtlus vaidlusaluse lepingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuses ka seetõttu, et poolte soovid ei erinenud tavalistest kokkulepetest, s.t tegemist ei olnud ebatavaliste kokkulepetega. Kuna hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, ei pidanud tagatiskokkulepe (nt selleks, et hüpoteegi loovutamisel hakkaks see tagama uue hüpoteegipidaja nõudeid) sisalduma samas notariaalses dokumendis hüpoteekide üleandmise lepinguga, see võis olla koostatud ka eraldi. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et notaril ei ole majandus- ja kutsetegevuses osalevate isikute puhul selgitamiskohustust TõS § 18 lg 1 mõttes, kuid leidis, et kostjate esitatud tõenditest saab teha järelduse, et hagejatel oli varasem kogemus notariaalselt tõestatud tehingute tegemisel ning nad ei olnud nii kogenematud ja asjatundmatud, et see oleks neil takistanud tehingus aktiivselt osaleda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud paluvad hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus sisustas vääralt notari selgitamiskohustuse, leides, et tehingu tegemiseks oluliste asjaolude avaldamise ja aktiivse käitumise kohustus on ainult tehingus osalejatel. Selgitamiskohustuse täitmiseks ei ole piisav tehingu teksti mehhaaniline ettelugemine. Notar rikkus süüliselt selgitamiskohustust TõS § 18 lg 1 mõttes, sest ta ei esitanud poolte tahte väljaselgitamiseks ühtegi küsimust. Notar ei andnud vaidlusaluse lepingu kohta mingeid selgitusi, ei arutanud toiminguid ja selle tagajärgi pooltega ega selgitanud riske. Notar küsis vaid seda, kas pooltel on küsimusi. Notar ei uurinud pooltelt, mis on tehingu eesmärk, ei selgitatud neile, et pelgalt hüpoteek ei pruugi olla nõude tagatisena piisav ja kinnisasja omanikega (kes tehingus ei osalenud) on vajalik sõlmida ka tagatiskokkulepe, mis võib osutuda peale raha väljamaksmist keeruliseks. Hagejad arvasid ekslikult, et saades ühishüpoteegi, on notari deposiidist tehtaval väljamaksel tagatis. Olukorras, kus notari deposiitkontole on hoiustatud suur summa, mida käsutatakse samal ajal hüpoteegi üleandmisega, peab oma ametikohustusi hoolsalt täitev notar saama aru, et poolte sooviks võib olla käsutada hoiustatud summat üksnes tagatise vastu.
8.Kostjad vaidlevad hagejate kassatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 kohaselt jätta muutmata, muutes TsMS § 692 lg 2 kohaselt osaliselt ringkonnakohtu põhjendusi. Hagejate kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5(8)
2-20-12522
10.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas notar vastutab NotS § 14 lg 1 kohaselt ametikohustuste süülise rikkumise eest, sest ta rikkus selgitamiskohustust TõS § 18 lg 1 mõttes, kui jättis vaidlusaluse lepingu tõestamisel tuvastamata, milliseid nõudeid hüpoteek tagab, ega selgitanud hagejatele, et selleks, et neile üleantav hüpoteek tagaks samal päeval põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, on vaja muuta tagatiskokkulepet.
11.Kohtud leidsid, et notar ei ole süüliselt rikkunud selgitamiskohustust TõS § 18 lg 1 mõttes, sest hagejad ei avaldanud notarile, et notarikontol hoiustatud summa on seotud põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustustega, mille täitmist soovivad hagejad neile üleantava hüpoteegiga tagada. Samuti leidsid kohtud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagejad jätsid RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 ning NotS § 14 lg 2 mõttes esmased õiguskaitsevahendid õigel ajal kasutamata ega teinud midagi selleks, et kahju ära hoida.
12.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et hagejad jätsid RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 ning NotS § 14 lg 2 mõttes esmased õiguskaitsevahendid õigel ajal kasutamata ega teinud midagi selleks, et kahju ära hoida. Kolleegium järgib selles osas maakohtu põhjendusi ning neid TsMS § 689 lg 5 kohaselt ei korda, kuid märgib lisaks, et maakohtu põhjendused kahjunõude eelduste kohta on asjakohased ning ringkonnakohus jättis need ekslikult otsusest välja. Kuna kohtud jätsid lõpptulemusena põhjendatult hagi rahuldamata, tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata. Vastusena poolte väidetele ning kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium notari ametikohustuste kohta hoiustamisel aga järgmist.
13.Ringkonnakohtu käsitlus käesolevas asjas kohalduvate vorminõuete kohta on asjakohatu. Iseenesest märkis ringkonnakohus õigesti, et nii hüpoteegi üleandmise lepingule kui ka hoiustamisele kohaldub üldiselt AÕS § 338 lg 2, TõS §-de 38 ja 39 ning NotS § 35 lg 2 kohaselt notariaalse kinnitamise vorminõue. Käesolevas asjas olid pooled aga sõlminud vaidlusaluse lepingu notariaalselt tõestatud vormis (vaidlusaluse lepingu lk 1; I kd, tl 9). Pooled võivad vormivabaduse põhimõttest lähtudes teha notariaalselt tõestatud vormis ka tehinguid, mille jaoks seadus kohustuslikku notariaalse tõestamise vorminõuet ette ei näe. Seega oli vaidlusaluse lepingu tõestamisel, millega anti mh hagejatele üle hüpoteek ning hoiustati raha, notaril selgitamiskohustus TõS § 18 lg 1 mõttes.
14.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et hoiustamine NotS § 35 lg 2 mõttes on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. NotS § 35 lg 3 kohaselt on hoiustamine väljaspool VÕS § 120 ja NotS § 35 lg-t 2 notari ametiteenus. Hoiulevõtmise alus on NotS § 35 lg 4 järgi hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579/28, p 27; 19. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-13, p 12).
15.Kolleegium märgib, et notar peab sõltumata sellest, kas hoiustamine on ametitoiming või -teenus, hoiustamisel välja selgitama, milline on poolte tehingust tulenev õigustatud huvi tagada tehingu täitmine hoiustamise teel. Nii ametitoimingu kui ka -teenuse vormis notari poolt raha, väärtpaberite või dokumentide hoiule võtmisel tekib notari ja hoiule andja vahel käsundusleping, millega notar kohustub osutama tagamisteenust. VÕS § 620 lg-st 1 tulenevalt peab käsundisaaja (notar) käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale (hoiustajale) lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab VÕS § 620 lg 2 kohaselt täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja 6(8)
2-20-12522 võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. VÕS § 621 lg 3 näeb ette, et kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Kolleegium leiab, et viidatud sätetest tuleneb, et raha, väärtpaberite või dokumentide hoiule võtmisel on notar kohustatud välja selgitama, missuguse tagajärje saavutamist soovib hoiule andja hoiustamisega tagada (õigustatud huvi tagada tehingu täitmine hoiustamise teel), ning nõustama hoiule andjat selles, kuidas tuleks hoiustamine, sh tingimused hoiustatu väljaandmiseks, korraldada, et hoiustamisega oleks võimalik hoiule andja eesmärke saavutada. Juhul, kui notar seda kohustust ei täida, ei ole notar hoiustamisel täitnud hoiustamiseks sõlmitud käsundit notarilt oodatavate kutseoskuste tasemel.
16.Notaril on hoiustamisel lisaks poolte õigustatud huvi väljaselgitamise kohustusele ka kohustus selgitada hilisemate vaidluste vältimiseks juba hoiustamisel välja poolte tahe, sh see, millise tähenduse annavad pooled või annab hoiustaja hoiustamise tagasivõtmatusele (Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579/28, p 31; Riigikohtu 19. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-13, p 14). Seega peab notar juba hoiustamisel välja selgitama poolte tahte.
17.Kolleegium on varasemas praktikas lepingulise hoiustamise kohta leidnud, et kui pooled ei ole piisavalt täpselt kokku leppinud deponeerimiskontol oleva raha väljamaksmise tingimusi juhuks, kui õigustatud isikud selleks ühist juhist ei anna, tuleb kohtuvaidluses teha kindlaks, kas ja millistel tingimustel on üks pool kohustatud teise kasuks tahteavalduse raha ülekandmiseks tegema, tehes kindlaks, kust selline kohustus tuleneb (Riigikohtu 6. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3965/103, p 28). Kolleegium leiab, et eeltoodu on asjakohane ka juhul, kui hoiustatakse notari kaudu. Notar peab juba hoiustamisel kindlaks tegema, millistel tingimustel on lubatud anda hoiustatu välja õigustatud isikule. NotS § 35 lg 5 kohaselt on hoiustatu käsutamine lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.
18.Kolleegium leiab, et notar võib olla süüliselt ametikohustusi rikkunud, kui ta ei selgita välja poolte õigustatud huvi raha hoiustamisel. Kui poolte õigustatud huvi on tagada hoiustamise kaudu, et hüpoteegi loovutajale makstakse raha välja tingimusel, et omandaja saab vastutasuks hüpoteegi, mis tagab tema ja kolmanda isiku vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, eeldab selle eesmärgi saavutamine tagatiskokkuleppe muutmist. Notar peab pooltele raha hoiustamise tingimuste määramise käigus selgitama, et tagatiskokkuleppe muutmiseta ei ole poolte eesmärgi saavutamine võimalik.
19.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kassatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg-te 1 ja 3 kohaselt solidaarselt hagejate kanda. Kuivõrd maa- ja ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra Riigikohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust kassatsiooniastmes. Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt rahaliselt kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. 7(8)
2-20-12522
20.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.