Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Harry Kuusiku hagi Never Invest OÜ ja Tallinna notari Robert Kimmeli vastu 627 500 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna notari Robert Kimmeli kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
677 781 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Harry Kuusik Kostja Never Invest OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja Tallinna notar Robert Kimmel, lepinguline esindaja vandeadvokaat Pille Pettai
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-8221 muutmata, täiendades otsuse õiguslikke põhjendusi.
1.Harry Kuusik (hageja) esitas 30. mail 2019 Harju Maakohtule Never Invest OÜ (kostja I) ja Tallinna notari Robert Kimmeli (kostja II) vastu hagi, milles palus kummaltki kostjalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 627 500 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et esimeses järjekorras täita kohtuotsus kostja I suhtes ning kostja II suhtes siis, kui kohtuotsust ei õnnestu täita kostja I suhtes.
2-19-8221 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja kostja I ostjana 21. juunil 2016 kinnisasja tagasiostuõigusega müügilepingu (müügileping). Müügilepingu tõestas kostja II. Müügilepingu esemeks oli hoonestamata kinnisasi (kinnisasi), mis müüdi kostjale I hinnaga 30 000 eurot. Müügilepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku müüja õiguses osta kinnisasi tagasi 37 400 euroga hiljemalt 21. detsembril 2016. Kostja I kohustus võõrandama kinnisasja hagejale tagasi vabana kolmandate isikute õigustest ja kostja I kohustus kuni tagasiostuõiguse teostamise tähtpäevani kinnisasja mitte võõrandama kolmandatele isikutele. Müügilepingu alusel ei seatud hageja kasuks eelmärget müügilepingus kokku lepitud tagasiostuõiguse teostamise tagamiseks. Kostja I koormas kinnisasja OÜ Hoiukassa kasuks hüpoteegiga 300 000 eurot. 17. novembril 2016 müüs kostja I kinnisasja Raudtee Arenduse OÜ-le. 20. detsembril 2016 esitas hageja kostjale I avalduse sooviga omandada kinnisasi tagasi. Kostja I ei ilmunud lepingu sõlmimiseks notaribüroosse. Raudtee Arenduse OÜ müüs kinnisasja edasi RT64A OÜ-le, kes omakorda müüs kinnisasja edasi OÜ-le Capet Invest. Hageja leidis, et kostja I rikkus süüliselt ja tahtlikult müügilepingust tulenevat kohustust kinnisasi hagejale tagasi müüa, mistõttu on hagejal kostja I vastu kahju hüvitamise nõue. Hagejale tekkis kahju, sest ta ei saanud oma kinnisasja tagasi. Arvestades 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ (1Partner) hinnangut, müügilepingus kokkulepitud hinda ja kostjale I tasutud 4900 eurot, on kahjuhüvitise suuruseks 627 500 eurot. Hageja leidis ka, et kostja II rikkus müügilepingu tõestamisel oma ametikohustusi süüliselt, millest tulenevalt on hagejal kostja II vastu kahju hüvitamise nõue notariaadiseaduse (NotS) § 14 alusel. Kostja II ei selgitanud hagejale võimalust tagada tagasiostuõigust eelmärkega ega võimalust asendada planeeritud tehing hüpoteegi seadmise tehinguga. Samuti ei selgitanud kostja II hagejale õiguslikku riski jääda ilma oma kinnisasja omandiõigusest. Seetõttu sai võimalikuks kostja I lepingu tahtlik rikkumine. Distsiplinaarmenetluses tuvastati, et kostja II rikkus süüliselt oma ametikohustusi, jättes selgitamiskohustuse täitmata. Hageja esitas hagi mõlema kostja vastu, et vältida olukorda, kus kostja II võiks tugineda hilisemas kohtumenetluses sellele, et tema ei vastuta NotS § 14 lg 2 alusel hageja ees olukorras, kus hageja nõuet ei ole 100% ulatuses esitatud kostja I vastu.
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Kostja I vastuväidete kohaselt ei sõlminud pooled üksnes kinnisasja tagasiostuõigusega müügilepingut. Müügileping oli tagatiseks laenulepingule, mille alusel andis kostja I hagejale laenu.
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole ta oma ametikohustusi rikkunud. Kuigi kinnisasja tagasiostuõigust saab tagada eelmärkega kinnistusraamatus, ei olnud eelmärke seadmine vaadeldaval juhul võimalik ning seetõttu ei selgitanud kostja II enne müügilepingu tõestamist pooltele ka eelmärke seadmise võimalust. Kui eelmärke seadmine oli võimalik, ei pidanud kostja II notarina müügilepingu pooletele selgitama kõiki õiguslikke võimalusi, mis ühe või teise poole huve paremini kaitsta võivad. Tõestamisseaduse (TõS) § 18 lg-st 1 tuleneva selgitamiskohustuse eesmärk on näidata tehingus osalejatele ära võimalused, kuidas nende huvisid tasakaalustada. Eelmärke seadmise kokkulepe oleks ebaproportsionaalselt kahjustanud kostja I huve. Hageja huvide kaitsmiseks oli piisavaks vahendiks müügilepingust tulenenud keeld tagasiostuõiguse perioodi jooksul kinnisasi edasi võõrandada. See tagas hagejale kinnisasja väärtuse hüvitamise nõude nimetatud lepingutingimuse rikkumisel. 2(9)
2-19-8221 Kinnisasja väärtus on kordades väiksem hageja väidetust. Kinnisasi on hoonestamata, ehitusõiguseta ja sihtotstarbeta maa. Keset kinnisasja kulgeb juurdepääsutee naaberkinnisasjale.
4.Harju Maakohus rahuldas 16. juuni 2021. a otsusega hagi kostja I vastu osaliselt, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 19 187 eurot 75 senti, viivise 3145 eurot 74 senti ning edasiulatuva viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu ja hageja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostja II menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja kostja I menetluskuludest hageja kanda 97%.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja I müügilepingut, kuid hageja ei ole tõendanud enda väidetud suuruses kahju tekkimist. Hageja saab nõuda kahjuhüvitist, mis vastab kaotsi läinud kinnisasja turuväärtusele ajal, mil kostja I oma lepingulist kohustust hageja vastu rikkus. Hageja ei saa nõuda kahjuhüvitist, mis võiks vastata kinnisasja võimalikule väärtuse kasvule tulevikus. Kinnisasja turuväärtus oli kostja I rikkumise toimepaneku ajal 73 000 eurot. Arvestades tasaarvestust ja kinnisasja tagasiostmisel tasumisele kuuluvat summat, on kokkuvõttes hageja nõue kostja I vastu 19 187 eurot 75 senti.
4.2.Põhjendamatu on kostja II väide, et kinnistusraamatusse ei oleks saanud seada eelmärget. Küll aga ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, kuidas oleks väidetav kahju jäänud selgitamiskohustuse täitmisel olemata. Kostjale II ei olnud müügilepingu tõestamise ajal teada, et müügilepingu sõlmimise põhjuseks oli laenu andmine hagejale. Ainuüksi kostja II distsiplinaarkorras karistamist tõendavad tõendid ei ole piisavad selleks, et tuvastada põhjusliku seose olemasolu hagejale tekkinud kahju ja kostjale II etteheidetava teo vahel. Kostja II ei pidanud teadma, et hageja ja kostja I vahel oli tegelikult sõlmitud suuline laenuleping, millest tulenevaid hageja rahalisi kohustusi pidi müügileping tagama. Olukorras, kus lepingu pooled ei avalda notarile tegelikke tehingu sõlmimise asjaolusid, ei saa notarile ette heita hüpoteegi seadmise võimaluse selgitamata jätmist.
4.3.Kostjale II müügilepingu tõestamise ajal teada olnud asjaoludele tuginedes oleks ta pidanud pooltele selgitama eelmärke seadmist. Kostja II seda ei teinud, jättes seadusest tuleneva kohustuse täitmata. Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud enda väidetud asjaolusid ehk seda, et vastava selgituse andmisel oleks ta kas jätnud müügilepingu sõlmimata või oleks kostja I olnud nõus eelmärke seadmisega. Eelmärke seadmine oleks oluliselt mõjutanud ka kostja II õigusi. Notar ei saa pooli sundida sõlmima ühte või teist laadi tehingut või sõlmida neid poolte asemel. Põhjusliku seose tuvastamiseks selgitamiskohustuse täitmata jätmise ja tekkinud kahju vahel oleks hageja pidanud esile tooma asjaolud, mille alusel saaks veenvalt tuvastada, et selgitamiskohustuse täitmise korral oleks pooled teinud teistsuguse tehingu. Praegusel juhul puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning hagi tervikuna rahuldada.
6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu, jättis kostja II menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks kostja II menetluskulude suuruse ja mõistis need hagejalt välja ning jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. 3(9)
2-19-8221 Tühistatud osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus jaotas kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse. Ringkonnakohus jättis kostja I vastu esitatud nõudega seotud maakohtu menetluskuludest 97% hageja kanda ja 3% kostja I kanda.
7.1.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli kinnisasja väärtuse kohta esitatud mitu tõendit. Maakohus ei pidanud eelmenetluses selgitama hagejale, et need tõendid ei võimalda teha hageja soovitud järeldust. Maakohus ei ole kinnisasja väärtust tuvastades eksinud tõendite hindamisel, maakohtu järeldused on põhjendatud ja vastavuses esitatud tõenditega. Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu hüvitamise nõude eelduste olemasolu.
7.2.Müügilepingu sõlmimisel oleks kostja II pidanud TõS § 18 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse täitmiseks selgitama hagejale eelmärke seadmise võimalust, et tagada kostja I kohustuse täitmist. Eelmärkega saab tagada kõiki võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid kinnisasja üleandmiseks, sh tagasiostuõigust. Kostjale II pidi olema selge poolte tahe lepingu sõlmimisel ja ta pidi oskama hinnata, millisel moel võiks kostja I oma kohustusi rikkuda ja kuidas hagejat kaitsta võimalike rikkumiste eest, ning vastavaid võimalusi tehingu sõlmimisel hagejale kui müüjale selgitama.
7.3.Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostjale II etteheidetava teo ja hagejale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja ei oleks lepingu riskide selgitamisel sõlminud tagasiostuõigusega müügilepingut eelmärke kinnistusraamatusse kandmises kokku leppimiseta. Ta oleks saanud vastu võtta informeeritud otsuse. Hageja soovis müügilepingu sõlmimisel saada pärast kostjale I lepingus kokkulepitud summa tasumist kinnisasja tagasi. Hageja väljendatust saab järeldada, et juhul, kui ta oleks olnud teadlik eelmärke seadmise võimalusest, oleks ta soovinud tagasiostuõigusega müügilepingu sõlmimist eelmärke kinnistusraamatusse kandmisega. Juhul, kui pärast kostja II selgitamiskohustuse täitmist ei oleks kostja I nõustunud eelmärke kandmisega kinnistusraamatusse, oleks hagejal olnud võimalus hinnata riske ja loobuda müügilepingu sõlmimisest. Eelmärke seadmisel oleks hagejal olnud võimalik müügilepingus kokkulepitud tagasiostuõigust teostada olenemata kinnisasja võõrandamisest kolmandatele isikutele, kuna pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on asjaõiguse käsutamine tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Seega ei oleks hagejale kahjulikku tagajärge tekkinud. Kostja II ametikohustus te rikkumise ja hagejale saabunud kahjuliku tagajärje vahel esineb seega põhjuslik seos.
7.4.Maakohus tuvastas kostja II ametikohustuste rikkumise ja hagejale kahju tekkimise ning ringkonnakohus põhjusliku seose, kuid ülejäänud kahju hüvitamise eelduste olemasolu või puudumist ei ole maakohus oma otsuses tuvastanud. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks kostja II vastu esitatud nõude osas teinud eelmenetluse toiminguid viisil, kus ta oleks selgitanud kostja II vastu esitatud nõude eeldusi, andnud hagejale võimaluse esitada asjaolusid ja tõendeid kostja II vastu esitatud nõude eelduste kohta ning andnud kostjale II võimaluse hageja esitatu suhtes oma arvamust väljendada.
7.5.Maakohus on oma otsuses viidanud kostjate solidaarvastutusele (VÕS § 65 lg 1). Hageja esitas esialgses avalduses hagi kostjate kui solidaarvõlgnike vastu, kuid ta selgitas hagiavalduse 7. juuni 2019. a täpsustustes, et NotS § 14 lg 2 järgi on notari vastutus täiendav, ning ta täpsustas oma nõuet, paludes mõista välja kummaltki kostjalt kahjuhüvitis ja määrata kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt tuleb kostja II vastu esitatud nõudes kohtuotsus täita osas, milles seda ei õnnestu täita kostjalt I. Kuna maakohtu otsus kostja II vastu esitatud nõude osas tuleb tühistada, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. See taotlus tuleb lahendada maakohtus asja uuel läbivaatamisel. 4(9)
2-19-8221
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja II esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse kostja II vastu esitatud nõude osas ja saatis selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja II palub tema vastu esitatud nõude osas jätta jõusse maakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus vääralt kohaldanud VÕS § 127 lg-t 4, tuvastades kostja II TõS § 18 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjusliku seose. Kohtud on kostja II rikkumisena käsitanud tegevusetust. Sarnaselt karistusõigusliku tegevusetusdeliktiga tuleks põhjuslikku seost jaatada ainult siis, kui kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et nõutav tegevus oleks mõjutanud tegelikkuses toimunud sündmuste ahelat sedavõrd oluliselt, et tagajärg ei oleks vaatlusalusel kujul saabunud. Jääda ei tohi mõistlikku kahtlust, et hageja oleks lepingu ilma eelmärketa sõlminud. Ringkonnakohus tuletas põhjusliku seose üksnes hageja väidetest, et hageja oleks saanud võtta vastu informeeritud otsuse ning et hagejal oli soov saada tulevikus kinnisasi tagasi. Hageja ei ole kordagi, sh käimasolevas menetluses andnud sõnaselget kinnitust, et juhul, kui kostja II oleks talle selgitanud eelmärke seadmise võimalust, siis ta ei oleks müügilepingut ilma selleta sõlminud. Säilib mõistlik kahtlus, et hageja oleks müügilepingu ikkagi ilma eelmärketa sõlminud. Müügileping sõlmiti tagatislepinguna ning kostjalt I saadud laenust maksti hageja võlgasid. Kaheldav, kas hageja oma olukorras sai müügilepingu tingimusi dikteerida või tehingust loobuda. Põhjusliku seose puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
11.Kolleegium käsitleb esmalt kassatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad põhjusliku seose tuvastamist kostja II rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel (I), seejärel vastutuse jagunemist notari ja kahju tekitanud tehinguosalise vahel NotS § 14 lg 2 alusel (II) ning viimaks teeb menetluslikud otsustused (III). I
12.Kostja II leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 4, tuvastades põhjusliku seose kostja II rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
13.Kohtute hinnangul rikkus kostja II TõS § 18 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust, kui ei selgitanud hagejale müügilepingu sõlmimisel eelmärke seadmise võimalust, et tagada kostja I kohustuse täitmine (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 72–73). Seega märkis kostja II kassatsioonkaebuses iseenesest õigesti, et kohtud on kostjale II ette heitnud selgitamiskohustuse täitmata jätmist ehk tegevusetust. Kolleegium on varem selgitanud, et kui kostjale etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil 5(9)
2-19-8221 asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo 20.06.2018 2-14-50307/132, p 18.2; RKTKo 08.01.2013 3-2-1-173-12, p 18).
14.Kolleegium ei nõustu kostja II väitega, nagu peaks asendusmeetodi rakendamisel kasutama kriminaalmenetluses tegevusetusdelikti korral kasutatavat tõendamisstandardit. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tsiviilkohtumenetluses seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Põhjusliku seose olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja. Seega peab hageja käesolevas asjas tõendama, et kui kostja II oleks selgitamiskohustust täitnud, siis oleks kantud kinnistusraamatusse eelmärge ning hageja oleks saanud kinnisasja vastavalt lepingule tagasi osta või hageja ei oleks müügilepingut üldse sõlminud ega oma kinnisasja omandist ilma jäänud. Kostjal II on seevastu võimalik tõendada, et sõltumata selgitamiskohustuse täitmisest oleks müügileping ka ilma eelmärketa sõlmitud. Kohus otsustab TsMS § 232 lg 1 järgi siseveendumuse kohaselt, kas loeb eelviidatud asjaolud tõendatuks või mitte.
15.Samas ei pea kolleegium vajalikuks pikemalt käsitleda kostja II kassatsioonkaebuses tõendite hindamise kohta esitatud väiteid, kuivõrd ringkonnakohtu seisukoht põhjusliku seose olemasolu kohta ei ole maakohtule asja uuel läbivaatamisel siduv. Kostja II saab vastavad väited esitada maakohtule asja uuel läbivaatamisel. TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaal- ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral ei ole ringkonnakohtul vajadust ja mõistlikku põhjendust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, kuivõrd selles osas ei ole ringkonnakohtu lahendi seisukohad maakohtule siduvad (vt RKTKm 13.02.2019 2-14-23161/207, p 16.1; RKTKo 17.01.2018 2-15-13527/82, p 13). Seega olukorras, kus ringkonnakohus otsustas asja maakohtule tagasi saata, ei olnud ringkonnakohtul mingit põhjust hinnata, kas kostja II rikkumise ja hageja kahju vahel oli põhjuslik seos või mitte. Ringkonnakohus oleks pidanud piirduma üksnes selgitusega, millist materiaal- või menetlusõiguse normi maakohus valesti kohaldas.
16.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et olukorras, kus ringkonnakohus tuvastab mõned kahju hüvitamise nõude eeldused, võib ringkonnakohus teha vastavas osas menetlusosalise taotluse alusel vaheotsuse TsMS § 449 lg 1 või 2 järgi ning saata lahendamata küsimustes asja uueks läbivaatamiseks maakohtule (RKTKo 13.04.2011 3-2-1-11-11, p 13). II
17.Järgmiseks selgitab kolleegium, kuidas jaguneb NotS § 14 lg 2 alusel vastutus sama kahju eest vastutava notari ja tehinguosalise või kolmanda isiku vahel. NotS § 14 lg 2 kohaselt, kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mida ei hüvita selle kahju tekitanud muud isikud.
18.NotS § 14 lg 2 eesmärk on sätestada notari täiendav vastutus juhtudel, mil tekkinud kahju on põhjustanud eeskätt tehinguosalised või kolmandad isikud (Riigikogu IX koosseis; 1243 SE seletuskiri, lk 4). Seega sätestab NotS § 14 lg 2 esmased õiguskaitsevahendid, mis on notari vastu 6(9)
2-19-8221 esitatud kahju hüvitamise hagi rahuldamise eelduseks (vt RKTKo 22.06.2022 2-20-12522/44, p 12). Eelnevast lähtuvalt on kahju kannatanud isikul (kannatanu) õigus nõuda kahju hüvitamist eelkõige kahju tekitanud tehinguosaliselt või kolmandalt isikult. Notarilt saab kannatanu nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles see jääb tehinguosalisel või kolmandal isikul hüvitamata.
19.Vaatamata eeltoodule on notar ja sama kahju eest vastutav tehinguosaline või kolmas isik siiski materiaalõiguslikult solidaarvõlgnikud VÕS § 65 mõttes, kuivõrd nad mõlemad peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist kannatanu kui võlausaldaja võib nõuda vaid ühe korra (vt VÕS § 65 lg 2). VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kuivõrd tegemist on solidaarkohustusega, siis ei välista NotS § 14 lg-s 2 sätestatu notari ja tehinguosalise või kolmanda isiku vastu samal ajal hagi esitamist. Kahju kannatanud isik on NotS § 14 lg 2 mõttes kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, kui ta esitab tehinguosalise või kolmanda isiku vastu hagi hiljemalt samal ajal, kui notari vastu. NotS § 14 lg 2 järgi ei eelda notari vastu hagi esitamine, et hagi tehinguosalise või kolmanda isiku vastu oleks jäänud rahuldamata või hagi oleks juba rahuldatud ja täitemenetlus tema vastu vähemalt osaliselt ebaõnnestunud.
20.Samas on notari vastu võimalik hagi esitada ka siis, kui hageja tõendab, et tehinguosalise või kolmanda isiku vastu hagi esitamine on ebamõistlik. Näiteks ei saa tehinguosalise vastu hagi esitamist pidada notari vastu hagi esitamise eelduseks juhul, kui tehinguosaline on pankrotis, tema vastu nõude esitamine oleks ebaproportsionaalselt kulukas või täitemenetlus välisriigis tema vastu oleks ebamõistlikult keeruline ja eeldatavasti ebaedukas. Kui hageja seda tõendada ei suuda, siis tuleb hagi notari vastu jätta rahuldamata. Küll aga on kannatanul sellises olukorras võimalik esitada hagi samal ajal nii tehinguosalise kui ka notari vastu (vt käesoleva otsuse p 19).
21.NotS § 14 lg 2 sätestab erandi võrreldes VÕS § 65 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. NotS § 14 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmist nõuda eelkõige tehinguosaliselt või kolmandalt isikult ning alles seejärel notarilt.
22.Kolleegium leiab, et hageja on NotS § 14 lg-st 2 lähtudes ekslikult taotlenud kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõttes. NotS § 14 lg-t 2 peab kohus kohaldama sõltumata poole taotlusest. Seetõttu ei saa notari täiendav vastutus seisneda üksnes kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramises. Asja uuel läbivaatamisel ei saa maakohus vastavat hageja taotlust seega rahuldada. Selles osas täiendab kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
23.Kui kannatanu on esitanud kahju hüvitamise nõude samas kohtumenetluses nii tehinguosalise kui ka notari vastu, siis tuleb juhul, kui notar vastutab kannatanule sama kahju tekitamise eest, rahuldada hagi notari vastu NotS § 14 lg 2 alusel tingimuslikult. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile tõendada kirjalike 7(9)
2-19-8221 dokumentidega. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Lähtudes NotS § 14 lg-st 2, tuleb tehinguosaliselt ja notarilt solidaarselt välja mõistetud kahjuhüvitise puhul kohtuotsuse täitmist nõuda esmalt tehinguosaliselt. Seega sõltub notari suhtes kohtuotsuse täitmine ja selle ulatus tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes toimunud täitemenetluse tulemusest. Sellises olukorras peab kohtuotsuse resolutsioonist nähtuma, milliste tingimuste saabumisel saab notari vastu täitemenetlust alustada ehk millal saab lugeda täitemenetluse tehinguosalise suhtes ebaõnnestunuks.
24.Kolleegium on varem leidnud, et täitemenetluse ebaõnnestumise tõendamiseks on sissenõudjal võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi täitemenetluse ebaõnnestumise kohta (RKTKo 03.04.2019 2-16-3785/114, p 26.2; RKTKo 20.12.2016 3-2-1-74-16, p 15.2). Täitemenetluse ebaõnnestumine tähendab eelkõige olukorda, kus on alust eeldada, et sissenõude (edasine) pööramine võlgniku varale ei vii sissenõudja nõude rahuldamiseni mõistliku aja jooksul (vt ka RKTKm 20.03.2019 2-18-4482/25, p 17.2). Kolleegiumi arvates võib notari kõnealuse täiendavat liiki vastutuse puhul pidada mõistlikuks, et täitemenetlus tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes korraldatakse kuue kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Seega peab kohtuotsuse resolutsioonis olema kirjas, et notari suhtes võib kohtuotsust täita alles pärast kuue kuu möödumist alates tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetluse alustamisest ning seda ulatuses, milles selle tähtaja jooksul ei õnnestunud kannatanu nõuet tehinguosalise või kolmanda isiku vastu algatatud täitemenetluses täita. Kannatanul on õigus nõuda tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes täitemenetluse toiminguid teinud kohtutäiturilt õiendit, millest nähtub, kas ja millises ulatuses on kannatanu nõue tehinguosalise või kolmanda isiku vastu algatatud täitemenetluses eelnimetatud tähtaja jooksul täidetud. TMS § 19 lg 2 järgi on sissenõudjal võimalik esitada see õiend kohtutäiturile notari suhtes täitemenetluse alustamiseks.
25.Juhul kui kannatanu on esitanud hagi nii tehinguosalise või kolmanda isiku kui ka notari vastu ja kohtumenetluse käigus selgub, et tehinguosalise või kolmanda isiku vastu hagi esitamine oli ebamõistlik (vt käesoleva otsuse p 20), siis võib hagi notari vastu rahuldada ka ilma eelnimetatud kuue kuu pikkuse tähtaja möödumist kui nõude rahuldamise tingimust kohtulahendi resolutsiooni märkimata. Sellisel juhul ei ole otstarbekas oodata notari suhtes täitemenetluse alustamisega kuus kuud ehk kohtuotsuse tingimuslikkus ei ole põhjendatud.
26.Kolleegium märgib, et kuivõrd kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, siis peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue (vt RKTKm 24.11.2021 2-20-15376/34, p 14.3). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus oma nõuet täiendada vastavalt kolleegiumi eeltoodud juhistele.
27.Kui maakohtu hinnangul on asja uuel läbivaatamisel alust rahuldada hagi ka kostja II vastu esitatud nõude osas, siis tuleb maakohtul eeltoodust lähtuvalt rahuldada hagi kostja II vastu tingimuslikult. III
8(9)
2-19-8221
28.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel asja lahendava madalama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.